Academia Militaris : [Kaitseväe Akadeemia populaarteaduslik ajakiri], Номер 3, Июнь 2022

KAUDTULEVAHENDITE alternatiivide ressursianalüüs

Lilia Müller

Iga relvasüsteemi ja platvormi elutsükli jooksul tekkivaid kulusid on otstarbekas vaadata erinevate elutsükli etappidena. Elutsüklikulude arvestus annab juhile süsteemi või platvormi kohta infot kogu eluea vaates, alates arendusest ja hankest ning lõpetades kasutuselt kõrvaldamisega aastakümneid hiljem. Lihtsamalt öeldes on elutsükli kuluarvestus võimas vahend, mis toetab analüüsi ning mille alusel on juhtidel võimalikteha kõige kulutõhusamaid valikuid neile esitatud valikuvariantide vahell.

ressursihaldusgrupi analüütik

elvasüsteemi täiustamise alternatiivide analüüsimisel on valikus mitu võimalikku tegevussuunda. Esimeseks valikuks on alati, et toimivas süsteemis ei muudeta midagi ning süsteemi kasutatakse selle eluea lõpuni. See annab aluse edasiseks võrdluseks. Teise variandina võib olemasolevat süsteemi täiustada, pikendades sel viisil süsteemi kasulikku eluiga. Sel juhul tekib vajadus teha süsteemi uuendamisel investeeringuid. Kolmas võimalus on luua või soetada täiesti uus süsteem, millega kaasneb kogu kulubaasi analüüsi vajadus ja tõenäoliselt ka märkimisväärne investeering. 2021. aastal tehti Kaitseväe Akadeemia rakendusuuringute osakonnas alternatiivide analüüs, mille eesmärk oli toetada otsust olemasoleva 155 mm järelveetava haubitsa FH 70 ümberehitamiseks liikurhaubitsa ATMOS (ingl autonomous truck mounted howitzer system) kontseptsioonile vastavaks. Analüüsiti nii relvasüsteemi sooritus- kui ka rahalist andmestikku. Siinne artikkel keskendub kuluanalüüsile.

VÕRDLEV KULUANALÜÜS Analüüsis kasutatavate andmete kogumisse olid kaasatud Kaitseväe (KV) peastaabi analüüsi-ja planeerimisosakond ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kulude arvestamisel kasutati riigikaitse arengukava maksumusmudelit, mille andmestik võimaldas hinnata alternatiivide personali-ja halduskulusid. Analüüsiti 155 mm kaudtule-relvasüsteemi ja seda käitavat meeskonda. Võrreldi kolme alternatiivi: olemasoleva relvasüsteemi muutusteta kasutamine selle eluea lõpuni, olemasoleva relvasüsteemi ümberehitamine ATMOS-e kontseptsioonile vastavaks koos selle elutsükli pikenemisega ja uue, 155 mm järelveetava haubitsa hüpoteetilist hanget. Analüüsis käsitletud elutsükli etapid on joonisel 1 viirutatud. Analüüsis tuli arvestada mitut tegurit, nagu alternatiivide märkimisväärselt erinev eluiga ja kasutusrežiimi tehnilised mõjud. Kulude ühtlustamiseks ja võrreldavate süsteemide näitajate samale tasemele viimiseks tuli leida ühtne baas, mille alusel analüüsida. Töö kiirendamiseks jäeti analüüsist välja mõned kulud, mis jäid kõigi valikuvariantide puhul muutumatuks. Seetõttu ei kajasta analüüsi tulemused organisatsiooni eeldatavat kogukulu, vaid näitavad alternatiivide omavahelisi suhtelisi erinevusi.

Olemasoleva ja uue, hangitava süsteemi eluea märkimisväärse erinevuse tõttu tuli võrreldavuse tagamiseks kasutada keskmistatud aastakulu, mis saadi, kui hinnanguline kogukulu kasuliku eluea jooksul jagati kasuliku eluea aastate arvuga. Eeldati ka, et ATMOS-e platvormi ülalpidamiskulu on relva tagasilöögil tekkiva koormuse tõttu tavakasutuses oleva taktikalise veoki omast märkimisväärselt suurem. Kuna Eestis ei ole selle kohta varasemaid asjakohaseid andmeid, toodi lahendusena analüüsi variatsioonid, milles arvestati platvormi aastane ülalpidamiskulu kaks ning kolm korda suuremana kui tavakasutuse puhul. Hoolduskulusid vaadeldi eraldi haubitsa ning veoki ja platvormi vaates, tuues välja varuosade, tervik-süsteemitäiustus-(ingl midlife upgrade; MLU), hooldus-, väljaõppe- ja ülalpidamiskulud. Olemasoleva haubitsa FH 70 puhul ei võetud arvesse varuosade ja terviksüsteemitäiustuskulusid, kuna järelejäänud eluiga oli analüüsis arvestatud kümme aastat ning eeldati, et tervik-süsteemitäiustus onjuba tehtudja selle kulud kantud. FH 70 hüpoteetilise uuega asendamise ning ATMOS-e puhul arvestati hooldus-, väljaõppe- ja ülalpidamiskulusid kõigi elutsükli aastate kohta, varuosasid ning tervik-süsteemitäiustust arvestati üks kord elutsükli kohta. Tegevuskulu muutuvkomponenti suunav väljaõppe- ja tagamisplaan eeldati jäävat muutumatuks. ANALÜÜSI JÄRELDUSED Leiti, et hooldus-, väljaõppe- ja ülalpidamiskulud olemasoleva, hüpoteetilise uue ja ATMOS-e puhul erinevad mõneti arvestusliku elutsükli erineva pikkuse tõttu. Varuosade ja tervik-süsteemitäiustus-kulude erinevusel mängis rolli, et olemasoleva

FH 70 puhul ei arvestatud varuosade ja terviksüsteemitäiustuskulusid selle lühema järelejäänud kasuliku eluea tõttu. Inimvara vaates oli oluline ATMOS-e väiksem relvameeskond, mis vähendas tavasüsteemiga võrreldes selle süsteemi personalikulu. Kui langetataks otsus kasutada vabanevaid ametikohti muude KV struktuuriüksuste koosseisus, ei saavutata KV tervikvaates rahalist kokkuhoidu. Hinnanguliselt oli ATMOS kogukulu vaates olemasolevast süsteemist küll mõnevõrra kulukam, kuid märkimisväärselt odavam kui senise süsteemi asendamine uue samasugusega. Samas tuleb valiku tegemisel arvestada, et ATMOS-e kasulik eluiga on 15 aastat pikem kui olemasoleval süsteemil, kuid 15 aastat lühem kui hüpoteetiliselt hangitaval uuel järelveetaval süsteemil. Keskmistatud aastakulu arvestuses selgus, et ATMOS oli kümne aasta vaates kallim kui olemasolev süsteem, kuid odavam kui olemasoleva järelveetava süsteemi hüpoteetiline asendamine uuega. 25 aasta vaates, arvestades keskmistatud aastakulu, oli ATMOS märkimisväärselt odavam kui olemasoleva järelveetava süsteemi hüpoteetiline asendamine uuega. Tulemusele avaldasid mõju analüüsis kasutatud andmed: saadaolevate andmete usaldusväärsust tuli kontrollida ning eri pooltega kooskõlastada, üldised andmed panna võrreldavuse tagamiseks sobivasse vormi, samuti küsida korduvalt täpsustusi. Kokkuvõttes tõi analüüs selgelt välja alternatiivide erinevused ning selle alusel võib langetada otsuseid edasiseks toimimiseks.

VI I D E 1 RTO-SAS-069. 2009. Code of Practice for Life Cycle Costing. NATO Research and Technology Organisation Publication. September, p. 1.

Elutsüklikulud Uurimis-ja arenduskulu Tegevuskulu ja tugiteenuste kulu Kasutuselt kõrvaldamise kulu IDEEKAVANDI LOOMISE JA KIRJELDAMISE ETAPP ESITLUS-JA VALIDEERIMISETAPP Investeeringukulu KASUTUS-JA TOETAVATE TEGEVUSTE ETAPP TOOTMIS-JA ARENDUSETAPP KASUTUSELT KÕRVALDAMISE ETAPP EHITUS-JA TOOTMISE ARENDAMISE ETAPP

JOONIS 1

ELUTSÜKLIKULUD JA ETAPID