Eesti Sõna, nr. 79, 8 aprill 1942

NB! Tekst võib sisaldada vigu. Loe lähemalt...

Paranda seda teksti. Logi sisse raamatukogu kasutajatunnuse, ID-kaardi või Mobiil-ID-ga

Ühest venelaste mõrvast Soome lahes

Miks punased lendurid 14. juunil 1940. a. Aero reisilennuki alla tulistasid

-Artiklis „ Eelmäng punaväe sissetungile Eestisse", mis ilmus „Eesti Sõnas" enne pühi, oli Jutustatud Soome Lennuseltsi „Aero" reisilennuk] allatulistamisest Soome lahel. See oli tõepoolest eelmänguks Eesti vägivaldsele allutamisele puhaste jõukude poolt. Sündmus Soome lahes oli nagu signaaliks Soome lahte kogunenud punalaevastikule ja eesti piiridele koondatud punaarmeele nende edaspidiseks tegutsemiseks. Paar päeva hiljem algaski eesti territooriumi, vallutamise operatsioon. Juhtum „Aero" lennukiga oli 14. juunil 1940. Reisilennuk tull šama päeva hommikul kella 10. paiku .Helsingist Tallinna ja väljus Tallinnast Helsingi sihis reisijatega kell 13.56. Juba kell 14.06 oli reisilennuk merre uputatud. ' Sfee asiaatide pooli sooritatud mõrv toimus umbes 30 kilomeetri kaugusel Eesli rannast. Keri tuletorni lähikonnas.

Tallinnas oli kohe selge, milles I asi seisnes, kuid eesti lehtedel oli | rsiis juba võimatu valgustada õudse j r Juhtumi tõelisi põhjusi. Seda ei! saadud teha ka teispool " Soome! lahte. Konstateerin ainult reisilen-j nuki hukkumist teadmatul' põhju-! sil. . „Aero" lennuk JU-52, mis kandis j märki OH-ALL, tulisiati alla' kahe Vene hävituslennuki poolt. Hävitajailt tulistati „Aero" lennu- [ kit süütekuulidega. Niipea kui | kuulid sattusid hensiinipaaki, süttis 1 'see põlema ja lennuk langes tule■kerana alla. Lennukit juhtis Hel-i singi lennujaama juhataja, kogenud lendur von Willebrandt. kuna motoristiks oii Launius. Reisijaid oli j ! lennukil seitse kaks sakslasi, Offermann ja Zoellen, kes kuuldavasti äri asjus lendasid Soome, siis eestlanna proua Luts Viljandist.' üks ameeriklane, üks rootslane ja; kaks prantslast. Viimased kuulda-' . vastl diplomaatilised kullerid, kel j j oli kaasas diplomaatiline post j Lennuki allatalistamlsl nägid merel viibinud Prangli saare' | kalurid. | Mere pinnale jäi iennuki hukkumise kohale mõningaid lennuki osi ujuma, samuti kirju ja dokumente, mis nähtavasti olid pärit postkottidest | Kalurid aerutasid sündmuskoha' juure, lootes sealt veel kedagi pääs- i ta, kui see võimalik peaks olema. ; Kuid .siis kihutas Vene kilrmootor- : paat Prangli kalurite suunas tulistas neid, ajas kalurid minema ja , korjas ise kõik esemed ja postpakkidest väljalangenud kirjad üles. J „Aero" lennuki hukkumise järel ] küsiti Ago" lennujaamast Eesti len- j nuväe ülemalt kindra' Tombergilt järelt kas reisilennukid võivad oma lende Tallinr.-Helsingi vahel jat-j kata, kindral Tomberg vastas, etfi arvatavasti võib, sest Eesti lennu- p väe staabil ei ole midagi teada neist j takistusist, mida Eesti maa- ja i merepiiridele kogunevad Vene sõja-J]

I jõud" võiksid reisilennukite liiklusele I teha. Kindral Tombergi sõelade j peale jätkusid reisid järgmisel päe!val r 15, juunil. j Igal pool Ditrei oli naha Vene | sõjalaevade rühmitusi, Kokskäri juures seisid Vene ailveepaadid. Reisilennukid hiilisid neist , ettevaatlikult mööda, valides Hel- , singisse sõidul ia tagasiteel senistest i erinevaid liine. i Ka 16. juuni homrinikul sõitis TalI linnast Helsingi reisilennuk reisija- | tega. See oli Eesti lennuseltsi „Ago" reisilennuk. Helsingist pöördus len- | nuk kohe tagasi, reisijaid ei olnud. [ Lenduri kõrval istus raadiotelcgrafist. Jõudnud umbes samale-lED-,hale, kus alla tulistati ..Aero" lennuk, s. o. Keri tuletorni lähikonda, nägid lendurid äkki mürskude lõhkemist enda ümber. Nad taipasid ; silmapilkselt, missuguses hädaohus inad viibisid. All nad panid tähele j üht Vene sõjalaeva-hävitajat, mille |kahurid .lakkamatult mürisesid, j Lendur planeeris välkkiires!i vee- ! pinna lähedale, kuid üksikud mürtsud kukkusid veel lennuki eite ja [ taha vette. Lennuk siiski pääsis, ' ilma ei ükski kild teda oleks ta- ; banud. RaadtotelegrafisL saatis 1 nüüd raadiogrammi eetrisse | ..Meid tulistatakse mere ' Vene ! sõjalaevalt." iNiiüdoli Tallinnas lõplikultselgfij missuguses suunas arenevad sündmused. i Lõuna paiku pidi tulema Tallinna veel üks Rootsi lennuk, kuid see jäi ara: eesti raadiolelegrafisli SOS oli alarmeerinud niihästi Rootsi kui ka Soome ranniku. Seega katkes meie i korralikult väljaarendatud lennuühendus Soomega. j fcende sündmuste päevi; levis. iTailinnas jutte venelased on seepärast „Aero" reisiaeroplaani al!a| et kätte saada õhusõidu-: Seis viibinud däplomaatilfste kullerite posti. Seo 0 )\ muidugi väär jut l mil kohe näis olevat, -.'äh" n'1.151 Lennuki allatulistamlsel võis ju

lennuk hukkuda Ühes diplomaatilise postiga Kindel on see, et juba 14. juunil oli Eesti võetud niihästi maa- kui ka merepiiridelt tugevasse sõjalisse haardesse; me olime ümber piiratu Sellest suletud rõngast ei tohtinud ükski välja pääseda ei maad, vett ega õhuteed kaudu. Samuti ei tohtinud keegi väljastpoolt tulla sellesse suletud ringi, Laevastikule ja tema käsutada olevaile õhujõududele oli käsk antud kõiki võõraid lennukeid alla tulistada, ja nad täitsid seda käsku aasialikul kombel, ilma igasuguse hoiatuseta. >,Ago" kaks ülimoodsat kolmemootorllist 18-ne reisilennukit läksid enamlaste kätte. Üks neist lennukeist viidi 16. veebr. 1941. a, ja teine 12. veebr. 1941. a. M suureie kodumaale". Siia tuli teateid, et need lennukid -.m hiljem ühendust pidanud Mnskva-Sverd-lovski ja Moskva-Kaasani vahel. Läinud aasta augustikuus olid need Eesti lennukid viidud Novosibirskisse. —sr.