Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 4 May 1974
Laupäeval, 4. mall 1974
Institute asutaja ja endine juhataja Henno Jänes kogus aastaraamatu materjalid enne oma surma.
Soome ajalehed Pätsi-juubelist HELSINGI (VE) - President Pätsi 100 ». sünnipäevaga ühenduses ilmus Soome suures parempoolses ajalehes ”Uusi Suomi" Pätsist kaks kirjutist. Esimene lühem ühe veeruline artikkel ilmus Pätsi sünnipäeval, 23. veebruaril pealkirja all ”Sada aastat Pätsi sünnist”, milles anti kokkuvõte president Pätsi elukäigust. Pikema, mag. Esmo Ridala poolt kirjutatud üle pooleleheküljelise artikli ühes kahe totoga avaldas ”Uusi Suomi” 6. märtsil. Kirjutis ”Konstantin Päts Eesti saatustes” on mag. E. Ridala poolt Eesti Vabariigi 56. aastapäeva aktusel Helsingis 24. veebruaril president Pätsi kohta peetud kõne lühendatud kujul. Juuresolevad fotod kujutavad ametlikku pilti Pätsist ja tema kü-, laskäiku Soome 1937.a. kus ta on pildil koos Soome presidendi Kyösti Kallio ja teiste Soome ametlike isikutega. Ülevaatliku kirjutise lõpus öeldakse: ”Päts oli julge võitleja, kes oli valmis panema end kaalule oma 1 rahva õiguste kaitsmisel. Eesti rahvas saab alati tänutundes mäPagnol surnud Prantsuse tuntud kirjanik Murret Pagnol suri Pariisis möödunud nädala neljapäeval, 79 aastat vana. Ta eii Prantsuse akadeemia liige aastast 1916. Pagnol saavutas rahvsuvahelise kuulsuse oma näidendite-triloo-giaga ”Marius” (1929), ”Fanny” (1B31) ja "Cesar” (1937), milliseid näideldi ka Estonia teatris suure menuga Felix Moori (hiljem Kaarel Karmi), Mare Leedi ja Paul Pinnaga peaosades. Näitekirjanduses saavutas Marcel Pagnol esmakordselt suurt tähtlepanu pilkekomöödiaga "Topaze" (1923). Oma romaanides, milledest enim tuntud "Pirouettes”, käsitleb ta tööliste ja talupoegade elu. Pagnol oli sündinud Marseille' lähedal Löuna-Prantsusnmal a. 1895. Ta oli tuntud ka filmirezhlsoörina ja -tootjana. (EPL/Mr).
lestama teda kui silmapaistvat riigimeest, kellele ükskõik missugune rahvas, olgu see siis suur või väike, vöiks olla uhke”. Eesti ja teiste Balti riikide saatust käsitati Helsingis peale 24. veebruaril peetud aktuse ja korraldatud pressikonverentsi veel 10. märtsil. "A.I. Arwidssoni Seltsi” poolt kooliõpilastele korraldatud seminari, kus teemaks oli Balti riikide iseseisvumine. Seminaris pidas selle kohta ettekande fil.litsentsiaat Seppo Zetterberg. Ettekandele järgnes diskussioon. Litsentsiaat S. Zetterberg, kes on noorema põlve ajaloolane, on teinud oma 300-lehekülje-lise litsentsiaaditöö teemal "Soome ja Eesti riiklikud lähenemisplaanid 1917.a. sügisest 1959.a. kevadeni”. A.I. Arwidssoni nimeline Selts asutati paar aastat tagasi akadeemiliste ringkondade poolt selleks, et kaitsta eelkõige vaba ja objektiivset ajaloo uuurimist. Esimene sinod Kanadas TORONTO (VES) — Kanada hiljuti loodud praostkond pidas oma esimese sinodi Vana Andrese kirikus Torontos praost Karl Raudsepa juhtimisel. Sinod ei pooldanud muude Küsimuste hulgas peapiiskopi ettepanekut n.n. Leuenburgi Concordia otsusega ühinemiseks, mille kohaselt luterlased, kel oma kogudusi enam ei ole, tohivad ristimisi ja muid kiriklikke talitusi teha anglikani kiriku juures. Kanada praostkonna sinodil leiti nimelt, et kuna eestlastel on elujõulised koguduse kogu Kanadas, siis ei ole vajadust anglikani vaimulike juurde minna. Praost Kiviranna New Yorgist oli saatnud kirjaliku ettepaneku, mille järele pensioniealised kirikuõpetajad võiksid koguduste juurde tõotama jääda ka pärast uute õpetajate valimist viimaste abilistena. Ka seda esildist ei pooldatud.
Sisukas Eesti Kirjanduse Instituudi aastaraamat Stockholmi ülikooli juures asuva Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi kauemat aega teoksil olnud ”Aastaraamat I” on nüüd ilmunud trükist 383-leheküljeHsena heal paberil ning rohkete piltidega. Koguteos on pühendatud Instituudi auliikmele Marie Underile. Nagu lühikeses eessõnas toimetuselt seisab, on aastaraamatu materjalid kogunud Instituudi endine juhataja, kadunud rektor Henno Jänes. Tema surma tõttu ja tehnilistel põhjustel on väljaandmine viibinud. Ent töö lõpuleviimisega on ühtlasi täidetud rektor Jänese üht viimset soovi. Aastaraamatu trükkimist on majanduslikult toetanud järgmised rootsi fondid ja sihtkapitalid: Konung Gustaf VI Adolf 80-årsfond för Svensk Kultur, Stiftelsen Lars Hiertas Minne, Statens Humanistiska Forskningsråd, Magn. Bergvalls Stiftelse ja Längmanska Kulturfonden. Toimetus: Johannes Aavik, Aleksander Ilves, Henno Jänes (peatoimetaja), Faul Laan (tegevtoimetaja) ja Karl Ristikivi. Koguteos sisaldab kirjanduslikke, keelelisi ja kultuuriloolisi ülevaateid ja uurimusi, milliseid osalt on ette kantud kas rahvusvahelistel kongressidel, teaduslikkudel koosolekutel vöi kirjanike juubeliaktustel. Autoriteks on meie tuntud teaduseinimesed vöi kirjanikud kogu vabast maailmast. Esindatud on lingvistika, luule, kirjandus, näitekirjandus, kunstiajalugu ja kultuuriisiksused. Tuntud autorite hulgas on Karl ristikivi, Julius Mägiste, Felix Oinas, Helmi eller, Asta Wilimann, Johannes Aavik, Henno Jänes, Aleksis Rannit, Fanny Sivers, Paul Laan j.t. Artiklitest on kokkuvõtted inglise ja saksa keeles. Lühidalt võib sisu vaheldusrikkusest tuua järgmist: kirjanik Karl Ristikivilt on pikem essee ”Marie Under ja” Sinine Puri”, milles autor paljude poetessi luulenäidete varal analüüsib äsjase juubilari tunderikast ‘ loomingut alates esikkogust” Sonetid” kuni tema ekstaatiliselt ilu teeniva ”Sinise purjeni”, mida autor analüüsib niihästi temaatika kui ka värsitehnilise ja sönastusliku külje mitmest aspektist. Mõnest vanast eesti uudissõnast, milleks on ”voorus, paleus, saatus ja viiv” on professor Julius Mägiste kirjutanud pikema töö, mis üksikasjalikult valgustb nende sõnade päritolu, siinjuures ära märkides ka Uus Hitler? BONN (VES) - LääneSuksa ajakiri ”Stern” toob püüdega kirjutise mehest, kes tahab käia IIi£leri jälgedes ja Saksamaad päästma hakata. Kirjutise pealkiri: ”Heli Hofftnann ,r . Kriri-lieias Iloffmann on nimelt uue füüreri nimi. ESineb ka kummaline kokkusattuvus: kui Hitler oli kunstmaaler, siis Hoffmann on elukutselt silõimaaler. Hoffmann on organiseerinud endale juba ka 23-mehelise ”sõjaväe”, kes Nürnbergi lähedal ühe üüritud lossi maa-alal teeb rivi drilli. 36-aastane Hoffmann on üksuse ülemjuhataja kapteni aukraadis (nimetas end ise kapteniks). Meeskond kannab täit sõjaväe vormi ja on varustatud püsside ning relvolvritega. Hoffmann! seisukoht on, et parlamentarism peab kaduma, kuna seo viib riigi hukatusse. Lähemalt ei ole ta veel oma ideoloogiat teatavaks teinud. Tähelepanu äratas ta möödunud aastal demonstratsiooniga Nürnbergi turul, kus ta oli üles ehitanud repliik Berliini müürist. Kuigi Hoffrnariiii liikumine on veel väga väike, nõuavad pahempoolsed selle organisatsiooni likvideerimist. Nürnbergi politsei pole midagi ette võtnud, kinnitades, et ”liikumine” on täielikult süütu ja ohutu. Fr.R. Kreutzwaldi, Wiedemanni, A. Grenzsteini ja teiste vanade keeleteadlaste panust. Professor Ilse Lehiste, Ohio State University õppejõud U S A:S kirjutab artikli ”Semantika ja grammatika piirimailt” vaatluse alla võttes kõigile hästi tuntud verbe, mist tähendavad liikumist ühest kohast teise, nagu käima, minema, tulema, jalutama, kõndima ja rändštma. Autor toob näiteid ja seletusi iga köneall oleva verbi tähendusvarjundist. Uut romaani rahvusvahelisel pinnal vaatleb kriitik Helmi Eller, kusjuures ameerika, prantsuse ja saksa suurnimede vastu on seatud ka mõned ”sugulashinged” meie pagulasautorite näol. Kunsti alalt võib esile tõsta kunstiajaloolase Rain Rebase rohkete piltidega illustreeritud uurimust pealkirja all ”Michel Sittow — taasavastamine ja looming”, milles ta kirjeldab mõjuka Euroopa portreekunstniku, elukäiku ja loomingu arengut, kes on sündinud I Tallinnas puunikerdaja pojana a. 1469 ja tegutsenud hoovimaalijana Taani, Hispaania, Madalmaade ja Inglise kuningakodades. Pärast pikki rännuperioode oli kunstnik tagasi Tallinnas ja suri 1525.a. lõpul ning sai arvatavasti maetud Niguliste kirikusse. Rikkalikult illustreeritud esseest selgub, et arvatavasti flaami päritoluga Sittowi looming, mis on isegi sattunud Ameerika mandrile, nüüd kannab meistri oma nime, pärast ligi 500 aastat kestnud eksirännakuid. Huvitava ajaloolise dokumendi moodustavad dr. Henno Lenderi poolt avaldatud kaks saksakeelset teksti, mis heidavad valgust 1905, aasta revolutsiooni sündmustele ja meeleoludele ühenduses luuletaja ja kirikuõpetaja Martin Lipu isikuga. Saksakeelses tekstis on loomulikult säilitatud ka Martin Lipu arhailine kirjaviis. Näitekir janik Asta Willmannilt on pikk põhjalik, mitmepalgeline intervjkadunud koolimehe Henno Jäisega, milles ventileeritakse niit sti reisiraamatute kirjutamist k eesti kultuuri säilumist paguluse Willman figureerib kahes teises artiklis, nimelt ”Asta Willm, näitekirjanikuna” Mardi Vaig mäe kriitilisest sulest ja eespo nimetatu pareerimine arvustaja ”Mardi Valgemäe arvustajana Mõlemad kirjutused on n.ö. rc kem autorite omavaheline kera lemine, mis üldise aastaraama sisuga võrreldes nagu "raami välja langevad”. Väljaanne on müügil Stockhi mis tavalistes eesti raamatu müügikohtades. Seda võib ka t< lida Eesti Keele ja Kirjanduse Ir. tituudist Stockholmi ülikooli ju res. KARIN SAAK SEN K. Luts Pariisi salongis Kunstnik Karin Luts võttis V tänavu osa Pariisis toimunu UFPSGB-salongist,_ kunstinäit sest, mis igal aastal toimub Av< nue de New Yorkil. Tänavusel näituse teemaks oli ”Survivre” mis tähendab lobi vöi üle elad midagi. Karin Lutsul oli esitatud ka) graafilist tööd — ”Meri” ja ”Jo»; nasepagu”. Kunstnik valmistub praegu sui: rema separaatringnäituse vastu Sügisel on tal kavatsus avada kui: stigraafika tehnikate stuudio. HAR DU SEMESTERPENGARNA BCLARAf chansen ommer DRACNENC mi HÖGSTA VINSTEN (VINSTSKATTEN SETAIP) ViNSTPLAN KOS VÄRA O^-BUP KÖP LOTT UH -LOTTPR1S 2QsNummerlotteriet - ett lotteri frän PennSngksttertet.
