Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 5 juuni 1992
V tKi t mftnnmiMoomlj lu
Ilmub kolmup*i< < ia rtaaleti
feteisika HJsi^SsSsžel I dag
il P rj li iv tlllirågoue HSirarå. raraergare ' Estland jrisJ ,t* • utlandi. t bosatta t se- ev ha rosträtt \id tar., vem." a 1 i Estland en» - t r n-m.Rn publicerad >j>rv r.sunderrak ning 25 ’»r, tsi anser atl uilandrasV t t ,-ite bor ha -m- -'t " va Fi majoritet ra os - ' .sk' Tn.drorgt.rc anser c *.s a ' s„dana ut t nru pra so-p. rar unsuKt on esLO sv. medborgursgoD ,» t r ar b f i Esuan .1 - mms 2 ar nos n a ros’ ra 11 t o ni- —sta rarbmcso valet. e 1 , 1 --el Lats 11 . o a., t mrs-ra" plan.var . ' oA. »ra. ot. r.mardc na
Ef *. -,_l:irnn'ii -r mdc irro- .c ar Sam '•-asp.- .. Kcoodera, •and a” p-.~-'arra’ros-er ” t \rä .* st rt anta ■jum”;.’ 'rar h"- . i” J - asitrbimi t V, o s " .mses repre rai A-ra c’ * . ga-e n,< > ic"saa.-.- nc— lartfcru ■cta o— -mäter uppf-ada gen ras. n * - det kon *"onie _-'_meris\ alet I S-- :-’'ra.—rr-uarang sa i,r i- ' i n • ie vli se nuvarande ordföranden i K gsm s cts presidium 'rr . s-m prev
Pe»nrr.e--s ar storst i MlAt- . Tet t "artu ir- . mra pr - atugdu tidningen s s .ne.a . ra Fest prenu--ra-a-tar • Estaraid 85 642 X.-erer » nrater den tidirar ta. sta ratmmger, stat- _ Ka “.i,. TLia 1 'im har arra" rastan hal “i av a arenomeran er kr ar v - o Tredje ste-ria ar aer. i TaLnij utgivna F.-.va ra t med 21 "Oj ex-
Est ards ko-islmu«eum har det tesvar ,gt just nu hlas.s' r.sr *. an" itirmr.d i slottet i Kadriorg som nu är sior.ga tor renovering Sanlngama ar spr.dda på lera depåer ; Intaim och nelvis hdd skada ålar rar tor a- sikt af bygga e f t r.> t: hus for —tisee- 1 Kadriorg, Ull dess -r de meninger af k-rstnuseet skall fXcta nli det tidigare Riddarhuset på Etatr-berge; vriket dock Ji‘e ar mojhgt innan nat.er ■»Ic-Ebraeket har flyrut trär ruse: nihet i s;n tur me mojhgt cå bibliotekets tel; nybyggda hus niaste repa-eras Karm Aasraa skn.er i sr, a rike. bl a om teha; e; ra en stodforemng tor museet
EST0X2, esternas v ärldsiestivai i Xe-s V--k ager mm om en månad Hela sidar 5 agnas åt att p-esentera olika akimtetar Jioir ramen »or ESTO 92,
Sm c :n en Kuvalehti EY saatkonnas
C? ili
112
di [liC
Ruig o;i suiecnud •— nii iseloomusta . 1 .vjakitt ‘Xttoricn Van a.ohti” nr 19 tesu-somre suhete olithu -Aa ahenduses 1 e; p irt uvi siirduniseg.. E. K \ ulttinimsm kohab Eesti vjm saadikuks Helsingisse rt ak tn an s 1 puhul ra, aidanud suuremõõtmelist ja rohket r tatfiiegi \ ai ust arud art .Lii esimt.es» Ee sü saadikust i ennraratn a tuur. r poi ast i iiehumreaasirat kt '.ke.iust \ tikke' pTj. s*ar muu rara sa mitmesuguselt, idee- unlua sca-a-vuid uer.- , Ver. ÜT >iv if-eihs Ees e ent. '-f c-dusrisk„ -aasiseseis’, .ir..se s.-a lum-mse ee’, m ;u-rlpao\a de, 2P_ on ^fpic- roppir^a pikas. .i,ic—.;-Fsa.,-ah ses artiklist sen.„ n.u na L ad sk*aaalsc. airru - -tikli pc„ h.r - iea\.r Tt*tes musm.se'-. , n.' \-r n lant: tfas horma-* de’. >sia\. m.ss.a" . c,csti St.aa.lt t.. ,,t. . 11 , ualrridSt n.d> ’acs c —„• mõtet anr-t -''eeves sete tõena okse r r e’a-bcndushkk-jse - f — ‘ -, kuna sisu -e-da_-~ — -xks selle ava e 1 - "k-a g.- ...ei ü..kse et Lenra- Fe-e rnTierarmne rant s. cc vas Helsingisse c. da‘ua Oraen rt sed.-- muu ' pohitibr.e kae; ooTtiuae' asjaolu ;5r;i e* kler t slismmistrm.a oma. kad ‘a gandanua Seos ” 1 » Toaoistriabi Cae.-rs kora w -h Men kõ gi c.s e \ õnra.uste so—al .us: se s-jia—ua saamkukohv Ke's.r,g.sse rais tema enda sõnul on tahe okiuo "-e- 1 -rern.a'setel pohjjsm" ;e;=-es* --htsarnv rpealkirjaks
luursaadik on möSb-
Teiseks kahc’erE--t res kas oma töökab lite saabumise ootel, on saimit -are-dusi-kas “Sraoks .r lyk-s * si sinotur passe sm oimad Av kin tr. sta- nu et Lemrar Mcr-s* ,eks röe--aolise.’ sa - __ diplomaat ka iufi’, oid so Eert >seseisvrs .-.a. _ o’cks sa: linul Kurt, =wF tu et juba Era- ss reorg Keri , oli diplomaat, kelle pojana ta , r xam.ua h- hs Pamsis ;o Serhirms fhr. Eest Teise faie aegade tausR. otsustas avada saatl.o.ma Washingtonis. OiEiis Georg Imen pi õanud sinna su-lima augustis 1S-9 Suidtcused Euroopas ic. Kesas anrukeerird selle ja aasta hiljem perekond hoopiski kuudijati Siberisse Seda saahislLš-iu kaanakut kommer teerib Lennart Men järgmiselt "Olen jmestimud mis nutust oieas saanud, kui oleksime jõudnud ara sõita Olen õnnelik. et mi ei läinud \u olen võinud olla osa oma rahvast. kellega iral cn samad kogemused Tuselt poolt tunnen taielikku sois-
Ee§£i-
'-(0)ÖIC?.C
gT.üited j de
c 3 uCf ’’ ‘
■ ig 4 -'tl
dl
daarsust väliseestlastega sest oh ju ainult luhus, ct me ise ei asunud mõne 1 lismaal”. Oma Siberi kogemusi mis teda hiljem tõmbasealsete vähemusi ahvusie juurde etnograafiatele nniisreisidile, peab ta .se oma elu suurimaks raveteennguks Keed kes i n näinud ta dokumentaarfilm "Linnutee .utded" ja lugenud la rahvateaduslik .c raamatuid, saavad taiet' kull aru tema väite tahe-, dusest. Artiklis nimetatakse teda putitavereiisel s km luursaadikuks kuigi pn e põhjust oletada et .. \ah'mmislnna oleks teostar.rennast vale rol<’s, kus kir,^mkumma oa olrud kanna tajaks leitinii Meri utlel selle kohta ise "Vrjandgsi L poliitika vahel pale u het Keel cn erinev kura s> •lum oi uha sama" Eest aasiseseisvurmse jare - paljud jntstasiü Tallir-as miks toopaciad Vahsmsr..teeriamis \ emsid nn mkka deks Ponjus on selles. »- Eestis oh tuba oo. km otsus, Washingtonis alles f ehi. Teadmised maakera umankkusest kuulusid kcoh dele kuid mitte polih kasse Kura Lennart Mer-> enda sõ-ul oli Valisiru"'-lee-itim emus Talliraias kus teha 24 tundi tood suts. p a eva naaalas S'btn ja Venemaa turarame on andnud i a-ske e suursaadikule võtme kas - alusele "kes jõuab i are'Toonela maadele kas Eest; »ahvas \õi rõui >gt;ie kord " Küsimus ci eernart Mere jaoks ai keskne, kuid kaua - r;iniuvaene unel pof< t- su rah\ a sündivus j„ t -e pool s’sserannu rohkus UsuHetava mteie-- rr. X Ludu ühiskondid, -r = :.evus kogu aja olnu- e*.daalne Seetõttu \--ir ", .rtraaa ühiskondilv ?.c -~ olla hafiaohtlik ka s.e”ikus Alles sus, vm modaalne ja deir-kraa-mõtteviisi vahe on võivad tekkida pa~t võimalus^ . Laralt--ra-. nuüardid on tahrsfi -es‘ nende kaudu cn -5—; ra toetada deraok-aau. ar-m-gut Oleks era—; - „ nende rahaeega snaico;,i-= Venemaale aiiuif v. kaneeli võ’ .i.trcrccs.-c Lennart Mere 'i"r._sak on olnud "ees, 'a.»te a-n„s itlv* nende laenmee* S r.tmsmj aeg oh nagu .terad, ometi ei baiinvd e _ sra dentiteet kunag» 3—irrdas*= c Inturisti kauea traiencaraic pilt Eestist oh si-ge ja tasane nagu Lat» atro-ee. Ometi pilt oli vale. sest nõukogude ajal eestlaste laentiteet koguni sir.er.es ja clBrezhnevi vinrusen aastad isegi sugavair ku s«üllaste oma Pamr. šogerara, mida Eesti võit i ahencada Euroopale, on vrakest rahva väljapääs totalitaarse rezhximi ahelarat Eesti taasiseswisvunxise piotsess kaivmts ,õ-l-ki-J; aprillis 1988 ja saavutas tai-
unrise augustis 1991 Prot sess oh tegelikult pidev snr autrire r”est kriisihetkel teise mille jälgimine oh \ a ie' otse i.iljak. nnatamatu S„nc. aral ei ole laanes kur.„gi küllaldaselt meeles p.ctud W X Liidul on oliud rraaiim.. suuni i propa-ga-uaraaratuur, mis on ui rai , ‘ri-dme mampulee j rinra kosu maailma airaldc , sus' Vunrase veresauna [ a;ai h-hstas peaminister | Sui -saa. Vierele kelk koi t me ja r.elia vahel oosel ja 1 sra.š tema anamusi Men ! v. r aanud parimaks lähen [ uuseus Jeltsini Tallinnasse j mmmist arvesse võttes * kena pclr.tilist protsessi X | i m-ira \mg Jeltsin tuh. j se-. see oh tahtis ka tulle ‘ rogush riigipööre - -ratse ajal Lennart Meri v> vs *em »rasu mitte kodu .raa' ira,d Helsingis Tug ’ s c .-e tsi i miinidesse eh _ agu iseenesest tckkimi. ~ seskus Lust jälgiti t~ -m (Uiitmat Kui soorala set . paol Euroonat oh ararms paamkameelenl.r a" s Eesti \ alismimster res-.nuile rahuliku otse rai oi ole t a mulje Selle koha -a*k- ta -uiud taganlja--e.e et olnud sündmusi j algmes otse õnnelik sest "Teadsin et võit oli me" ,uca oskus Keegi ei oleks uSkra ad kui oleksin Mel--aa" Enesekindlus selles ra as tulenes Venemaa raL-,ln'sest ja tihendustest Veski aga Vasturm oi dts' ' tu üritan klassikalise Laran mustri kohasel* Mis aga - cam ei toiminud lerrrr ci air.ud enam ;ah> ta sellega oh ka kaotas kaes
EV SUURSAADIK -raTAfir, tald . u>
Augustikuu rngipoerae -gtse ja-gsel ajal ke-k s a_es ta jadus konjuktuai kia-eVaimuliseks arakasuta raiseKS Veol »1 olnud lo-ta maie iseseisvuse tunnusta rrrse ,uh jneid kui se- rus t äiae Island oli valmis arrara Vei i jutustab nuud et ta Tõnis ühenduse La f i -aiisrajnistnga. kes sel ajal viibis Kopenhaagems j_ pan. eite, et neil tuleks ki. -e=ti sõda Reykjaviki Latt E.smmistnte oli see eha s sest tal oh kokku lepitau eg -ntervjuuks P E fj.a Teiefomuhendus Vy tuuras Landsbergisega sam=s asjas andis aga Kohese la Crrcase Leedu osas Poraetaaruiise Minemisega jcadis Reykjaviki aga Lunale ka Lati välisminister Xär.g Rej kjavikis toimunu esimese Balti riikide turxusta mise näol kujunes jrasau ntvateraks mis sur.n.tas maalibisemise Lennart Mere miervuj kohaselt on tema olnud Savisaare kabinetis uks iseseisvamaid jjBinstre-ii Omeü on välismimsteer-u-rau Kujundamine olnud er.ti raske ülesanne, milles ka vigade vältimine _ oli peaaegu võimatu, nii et neid esines vahel isegi korduvalt. Xõukogude ' õunu ajast ei olnud midagi vaha. sest Eesti ja muu maailma suhteid tsenseeriti toIM veelgi rohkem kui kirjan-
•IjS* la preiM R"- ra»saskushKU peiomia e rn , sega Aegsasti . . . e?’ toode tõtta oh ome > » —a rk juha augustr - t.da mõne ta.»-»* icc-.aal d.p''nraatilise k B e as g. saatkondade tasem- ■ a Meri ut’eb end »Ie\ -* -mm s.lle uic. et Eest-t v "a -s maaflel aisti \ õeta " 4 "s se f Suarinalra nr u,-- - ks Eest-Je peab ta saski sat leia \ eneniäaga fra a -*, pole kerge teada rahe iras seal võim tegelikult on. Eesti volispolu ra_ tarisa maiks teginka i 'ararrkide i ahelme »õrnu a.jait milles Eestn .ieb kd; oma lahter. Ajakirja s-uras rarai on Lennart Vere im.ctamist Soome verrelö-i nr.g. sraaumisega Kr -ra saa s dendilc sahma rar ’ r k.is uudiselt aid rats do knment i en-rart Mra“ ümbrikus Oi- leidkras Teine neist oi- Ees- . ii,ise saadiku Me-csacrar Marana kirja korp--,
v end vahsmmisrc- sei -Jiapn ja iutngü iFuiu ivc.-.--innister Rolf Wnt-.r.guV ■> ; gustis 19-40 Selles karas , AVaniid teatab e* E V saa .konna tegevuse ka r >ca nimisesi Soomes alaras 7 augustist 1940 uhcr,1a=cs Eesti Vabariigi 1 fmratso X Lutu Ilma uheg, t">gr. semisvoimaluseta utieb A '»Varma selles kirjas m.s ~z arvab sellisest Et sh -esf ja neist '-ahenceist millega see te^sm L"peaseks saadik Varn" a deklareerib ”Edasi op nui aa Te.le teatada, härra I,taras fer. et ma ei pea eran X Ludu või ammugi raie selle osariigi teenistusse kuuluvaks ega 'oe =1 oas* ka seik kodakondsusse kuuluvaks”. Selline erilaadne volituste üleandmine dlustree--ib ilmekalt olnud ajalccsundmuste lõppu Eesti _a Soome vahel mng uM ne kümne aasta eest katkenra Ühenduste taussõh tarast Fauselt on ka soome * jnttona ajakirta suura—ütkel dikteeritud sellest tõrairra sest. EPL AX
KUS... Sinu sõbred haigesfuved, või kui neid rebeb õnnetus. Mõile. . kui Sa muretseksid neiie ravikulusid katva kindiusiuse. racosyiibiirme eteks otsekohe palju kenam ja turvavsem — eks?
.f Seamt y Kungsgatan 65, Stockholm Tel. 08-796 40 00 Fax. C8-201 484
võta kontakt oma lähema WASA kindlustusseltsiga Kmdbstadc oma kirdlustarrafa sooru nende viibimisel Rootsis on tõeline hoolitsus!
