Nõukogude Õpetaja, Number 32, 4 August 1984
KÕIGI MAADE PROLETAARLASED , ÜHINEGE !
16 .— 21 . juulini toimus Helmes ÜPUI järjekordne kokkutulek . Palusime ÜPUI direktoril akadeemik Heino Liimetsal kõnelda senistest tegemistest ja tulevikuplaanidest .
« Käsil on VÕT-i korraldatud õpetajate uurimiskursuste 23 . ja Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi 13 . tööaasta . Nende aastate jooksul on meil tegutsenud väga suur arv õpetajaid . Seekord on kokkutulnuid üle saja . ÜPUI on ainulaadne kogu Nõukogude Liidus . Teistes liiduvabariikides on teaduslike korrespondentide võrk , kes teadureid materjalide kogumisel abistavad . Kuna meie vabariigi kooliil on samapalju probleeme kui Ukraina või Gruusia NSV-s , pedagoogikateadlasi aga tunduvalt vähem , siis tegusaks võimaluseks kooliasju elu nõuetega . vastavusse viima on kasutada mittekutselisi uurijaid . See on meie häda , aga ka voorus ! On ju üldtuntud tõde , et teaduses leitu ja propageeritu on raskesti elluviidav . Igasuguste uuenduste rakendamine tähendab õpetajale ümberõppimist ja toimub nn . majakate kaudu . Meie õpetajaist uurijad on õpetajaskonna kõige eesrindlikuni osa . Nende kaudu läheneb teooria elule . Palju on küllalt kiiresti ja tugevalt
just niiviisi juurdunud . Näiteks töövihikud .
Veel tähtsam kui uute meetodite ja võtete elluviimine on õpetaja hoiakute muutmine , õpetajast uurija erinebki kolleegidest just hoiakute poolest . Ta peaks mõistma õppekasvatusprotsessi avaramalt , olema vähem ainekeskne ja
rohkem orienteeritud õpilase isiksusele .
ÜPUI-1 on oma töö aluseks viisäastakuplaan . Käesoleva alguses oli üks ülesandeid õppeprotsessi tõhustamine . Sellega tegelesid kõik probleemgrupid . Kõige enam didaktikagrupp ( juhendaja I . Unt ).
Isiksuse arengu probleemgrupis ( H . Liimets ) käsitleti kutsevaliku küsimusi . Eesmärgiks oli uurida noorsoo hulgas toimuvaid protsesse . See on ühtlasi
ettevalmistuseks
järgmise
viisaastaku
ülesannetele
ja
väga oluline koolireformi realiseerimisel
.
Saavutatud
on
huvitavaid
tulemusi ja
koos
on
ka
kogumiku materjalid ,
mille
kaudu
õpetajad neist
kuulda võivad . Näiteks räägivad
F . Lomani
ja
E . Allese
andmed , et . valik
( kutsevalik )
oleneb sellest , kuidas õpilane oma isiklikke ressursse tunneb . Selgus , et tunnetamine on hõlpsam siis , kui elurütm on häiritud . Koolivahetus , haigus jmt . sunnib teise pilguga elule ja tulevikule vaatama . Siit
võib teha järelduse , et muutusi tuleks kasvatussüsteemis sihipäraselt esile kutsuda . See on võimalik , kui kasvatussüsteem on diferentseeritud . Eks väljendanud NLKP Keskkomitee peasekretär K . Tšernenko aprillipleenumil mõtet , et koolireformi elluviimisel tuleb tegutseda paindlikult , laskmata silmist strateegilist
orientiiri — igakülgselt arenenud isiksuse kasvatamist . Kuna isiklike ressursside tunnetamine on eriti oluline valikusituatsioonides , siis on teaduse ülesanne suunata noori neid tundma õppima . M . Rute
koostatud kutsenõustamise töövihik ongi selleks mõeldud .
KOOLIREFORM ELLU
ÜPUI Helmes
Järgmisel viisaastakul toimub vastav eksperiment . Kõikidest isiksuse arengu uurimise probleemgrupi töödest on selgunud , et kutsevalik on isiksuse arengu üks indikaatoreid , mis mõjutab õpilase eneseteadvuse arengut ja isiksuse orientatsiooni . Kutsenõustamine ei ole omaette valdkond , vaid töö lõppetapp . Kogu kooli õppe-kasvatustöö on suunatud õpilast kutsevalikuks ja eluks ette valmistama . Teaduse ja tehnika revolutsiooni tingimustes on oluline , et inimene suudaks mõistlikult hinnata , imida teaduses saavutatust oma töös kasutada . ' Sellise valiku ees on ka õpetaja . Ta valib pidevalt kolleegide kogemustest ja teadussaavutustest endale ja oma tööle sobivat . ,
ÜPUI
järgmise
viisaastaku
ülesandeks on harima
hakata
praegu
sööti
jäetud
uudismaad
—
õpilaste
käitumist
valikusituatsioonides .
Pedagoogiliste
uurimisasutuste
ja ka ÜPUI
üks tähtsamaid
ülesandeid on pakkuda
andmeid paindlikuks
tegevuseks
, mis aitaksid vältida jäiku
ja liialt
unifitseeritud la-
. hendusi .
Psühhodiagnostika
probleemgrupi
( K . Toim ) põ-
hiülesandeks
on aidata kaasa diagnostikavahendite väljatöötamisel , mille abil saab • hinnata õpilase arengut ja orienteeruda paremini kooli momendiolukorras .
Koolireformis on ette nähtud oluliselt parandada esteetilist kasvatust . ÜPUI esteetilise kasvatuse probleemgrupp — muusika ( juhendaja J . Plink ) ning töö- ja kunstiõpetus ( L . Tõnisson ) — uurib , kuidas need valdkonnad mõjutavad isiksuse arengut . Ajaloo uurijad ( A . Elango , H . Rannap , F . Eisen ) on teinud suure töö Oktoobrirevolutsiooni eelse ja kodanliku Eesti kooli uurimisel . Tänu nendele tuntakse ka J . Käisi töid . Probleemgrupi töödest on ilmunud 6 kogumikku .
ÜPUI kogunemistel püütakse
anda ülevaateid
kindlatest
valdkondadest . Kahel viimasel
aastal on igakülgselt valgustatud
hariduse ja kultuuri suhteid
. Mitmed
nõukogude
pedagoogid
on väitnud , et koolikasvatus
pole
midagi muud
kui noore põlvkonna ühitamine
sotsialistliku
kultuuriga .
Tähendab ,
et
iga õpetaja ei
pea
mõtlema
ainult õpetatavale
ainele ,
vaid selle osale
nõukogude
jä
rahvuslikus
kultuuritervikus .
Oluline
on
teada , mis
kultuuri sisust on
kooli
õppeplaanis , mis
sealt
välja
jäänud .
Seni on õppeplaanis
puudulik
kunstilise
kultuuri edasiandmine . Koolireformi
põhisuundades
väljendati
õigustatult
rahulolematust
esteetiliste ainete õpetamise
üle . On tarvis , et kuni
leitakse
ruum
õppeplaanis ,
annaks
kool ja iga
õpetaja
oma
panuse . Tähendab , õpe-
taja
peab mõistma , et ta ei ole ainult kindla operatsiooni sooritaja , vaid tema tegevus kajastub kogu kultuuris .
Näiteks . Igasuguseid eeskirju ökoloogiliseks tööks koolis on küllaga . Kuid õpetaja ( ja ka õpilase ) ökoloogiline kultuur on madal . Ent viimane peab aitama säilitada tasakaalu looduse ja inimese vahel . Nõuet kasvatuse komplekssusest mõistetakse analüütiliselt . Terviklikuks muudab kasvatuse kultuur ja õpilase lülitumine sellesse .
Mullu
suvel
tutvusid kursuslased
kultuuriteooriatega
( H . Liimets ), kooli osaga kultuuris
( A . Elango , . F . Eisen ),
hariduse sisu ja kultuuri seosega
( I . Unt ).
Muusika
osast
kultuuris
kõneles J . Plink ja
esteetilisest
kultuurist
üldse
M . Kagan .
Sellel
aastal jätkati
kultuuri
terviklikkuse
teemaga . H . Liimets , tutvustas
terviklikkuse
kategooriate
metoodilisi
otsinguid
üldse ,
eriti aga psühholoogias ja pedagoogikas
. M . Lotrrian rääkis
kultuuri terviklikkusest .
Looduse
ja
kultuuri vahekorrad
olid F . Eiseni teemaks . E . Jansen
andis ülevaate Eesti kultuuri
arengust ja selle
terviklikkusest
.
On
iseloomulik ,
et igal ÜPUI kokkutulekul toimub
diskussioon , sageli lisaks
ametlikule ka spontaanne . Nii
diskuteeriti-
F .
Eiseni
ettekande
järel
ökoloogilise kasvatuse
psüühiliste
ja
moraalsete
juurte ümber .. Ametlik
diskussioon
toimus koolireformi
aktuaalsetest
küsimustest
.»
Vahendas
AIME RUUBEL
õpilassuve peetakse moekaks kutsuda viiendaks veerandiks , ent ka töösuveks . Tõelise töösuve karastuse teevad kahtlemata läbi vanemate klasside õpilased Eesti õpilasmalevas , nooremad õed-vennad saavad maatööst esimese maigu suhu paarinädalases töö- ja puhkelaagris . Suur osa õpilasi veedab oma viienda veerandi
ametiühingute pioneerilaagrites . Mida just need viimased pakuvad laagrilastele koolireformis kilbile tõstetud töökasvatust silmas pidades ?
Paldiski maanteed Kloogale
mööda
sõites jääb riburadapidi kahele poole üksjagu linnalaste kolmenädalasi suvekodusid . Rocca ai Mare — metsa- , paberija puidutööliste laste pioneerilaager — asub lausa Tallinna aiandussovhoosi kasvuhoonete ja köögiviljapõldude külje * all . Tabasalus , Ranna sovhoosi keskuses , paiknevad üksteise kõrval kobaras kolm pioneerilaagrit : riigitöötajate laste nägus ja heakorrastatud Tabasalu , Balti Manufaktuuri « Orljonok » ja läheduses veel J . Nikonovi nimeline pioneerilaager . Vääna-Jõesuu — ning taas laager laagri kõrval : Eesti Tsiviillennunduse
Romaškini-ni-msline , « Energeetik », J . Lauristini nimeline ja Balti Raudtee Eesti Raudteekonna J . Gagarini nimeline pioneerüaager .
Veel kümmekond kilomeetrit autosõitu ning taas kolm Klooga pioneerilaagrit rivis : masinaehitustööliste
, autotranspordi- ja maanteetöötajate ning Siseministeeriumi töötajate ametiühingute pioneerilaagrid . Ühtekokku üksteist pioneerilaagrit , kus igas kolmes laagrivahetuses puhkab ligikaudu kolm tuhat last . Kust külil sellisele lasteväele suveks kontimööda tööd leida ?
Räägib J . Gagarini nimelisepioneerilaagri ülem , Tallinna 41 . 8-klassilise kooli õpetaja Anna Krõlova : « Kevadel laagriülemate seminaril jagati näpunäiteid ja soovitusi pioneerilaagrite laste osalemiseks « Pioneeride lööktööviisaastakus ». Soovitati sõlmida šefluslepingud laagri vahetus läheduses asuvate majanditega .
Lõin kevadel , enne laagrisuve algust , isiklikule autole hääled sisse ja sõitsin Ranna sovhoosi juhtkonna jutule , öeldi viisakalt ära . Ma saan aru küll , et neil endil sõlmitud lepingud Eesti öpilasmalevaga ja oma
töötajate lapsed suvevaheajal juurviljapõldudel abiks . Liiatigi sovhoosi keskuses juba kolme pioneerilaagri jagu käepärast tööväge olemas . Siis kurtsin oma häda Vääna metskonnas . Jutule võeti . Lubati meid kutsuda puukooli männija kuusenoorendikke rohima . Ent see on ikkagi juhuslik tööots
— ühe rühma jagu lapsi üks-kaks korda laagrivahetuse jooksul . Tõsi küll , saime kokkuleppele ka ulukitele talveks lehisvihtade valmistamise kohta ja lapsed asusid innuga töö kallale . Ikkagi konkreetne ning vajalik töö . Ometi oleks nii suures pioneerilaagris pidev tööobjekt hädavajalik , sest oma katseaeda ega juurvilja põllulappi
meil pole , kasvuhoonetest ja töökodadest rääkimata . Muuhulgas leppisime metsama-
jandiga
kokku laagri ümbruse parkmetsa korrashoidmiseks . Korjame kuivanud oksi ja risu , hoolitseme rannariba eest . Oleksite aga näinud meie metsa pärast jaanipäeva — prahti paksult täis . Lausa häbi oli laste
ees nende pidutsenud täiskasvanute pärast , aga selle varal saime lastele selgitada , kuida^ loodust tuleb hoida ja metsas käituda ei tohi .»
Kuuldu tuletas meelde mullusuvist jutuajamist Klooga II pioneerilaagri ülema Tiiu Pramaniga
. Temagi käis tulutult põllumeestele laagrilaste abi pakkumas , sest peeti tülikaks neid juhuabilisi nii kaugelt põllule sõidutada .
Kes otsib , see leiab
Klooga laagris leiti lastele jõukohane töö otse oma laagri maa-alalt . Madalamates kohtades vanade sangleppade all vohas paras raudnõgesepadrik . Vanemate rühmade lastele otsiti kindad ja põlled ning läks lahti « nõgesesõjaks ». Laagrivahetuse
lõpuks kuivas kuuri all metsamajandile üleandmiseks ligemale tuhat nõgesevihta — ulukite talvine toidulisa . Harjunud tööd jätkati lehisvihtade valmistamisega . Nii et kaks kärbest ühe hoobiga —
laagripark sai nägusama
ilme
ja laagrilapsed parajalt huvitava
töö . Ent
ikkagi
oli see
varuväljapääs .
Siinkohal meenub mulle sealsamas Klooga pioneerilaagris kunagiselt pioneeritöö entusiastilt Marta Kangrolt kuuldtf : « Viiekümnendatel aastatel olin laagriülemaks Rocca ai Mares . Igal aastal kasvatasime laagrisööklas vajamineva supirohelise
ise . Laagri valvur kaevas kevadel sööklataguse aia üles , ise käisin kevadel abiks peenraid tegemas ja seemneid küb
varnas . Kogu suve hoolitsesid lapsed peenarde eest ja seeeest olid salatid ning maitseained alati voli pärast võtta . Võib-olla nõudis seda ka aeg , sest iga kord poe peale lootma jääda ei saanud . Järelikult oleme nüüd nii jõukad , et ainult varustajatelt ootame , aga lastelt võtame omakasvatatud viljade rõõmu ära .»
« On see nüüd töö või puhkus , või hoopistükkis romantika ,* arutles Vääna-Jõesuus Anna Krõlova , « ent meie kasvatajad püüavad agaralt ühitada tööd ja puhkust looduses , just niisugust , mida igapäevane laagrielu pakub . Mitmel korral on lapsed käinud siinsamas marjametsas mustikaid korjamas .
Paari tunniga saavad ämbrid triiki täis ja mis uhke tunne on siis õhtu ooteks omakorjatud marjadest keedetud kisselli juua .
4 . rühma kasvataja Viktor Sõtnik Tallinna Pioneeride Paleest
viis oma mehehakatised vara hommikul Vääna jõele kalastama . Tähtis polnud püütud kalasaak , aga oleksite näinud väikemeeste tähtsust täis
nägusid , kui terve rühm uhhaad maitsta sai .
Ükski matk ega jalutuskäik loodusesse ei lõpe niisama ,- vaid loodusvaatlusega . Kaasa tuuakse ravimtaimi , mida siis laagri tohtri juhendamisel selekteeritakse
ja kuivatatakse . Rahumiitingul lubasid lapsed , et laagrisuve lõpul apteeki antud
ravimtaimede eest saadud raha kantakse üle rahufondi .
Oleme püüdnud ikka nii talitada , et meist olenevast saaksid lapsed laagris jõukohast rakendust . Ma ei mõtle selle all tavapäraseid töid : korrapidamist ja laagrimajade ümbruse heakorda . See on ju iseenesestmõistetav . Kuigi jah , juhtub sedagi , et mõni õpib alles pioneerilaagris voodit üles tegema või hoiab esimest korda käes harja ja lappi .»
Ilmselt ollakse kõigis pioneerilaagrites nõus sellega , et õpilastes tööharjumuste ja vilumuste kujundamisel on tähtsal kohal
ringide töö .
Lapsed
on agarad
huviringide
töös osalema . Poisse meelitavad
spordiringid .
Ent
kui
vaadata
seda , kui
palju
on
meie pioneerilaagrites võimalusi tegelda käsitööga , poistel meisterdada või tehnilist loomingut arendada , jääb üldpilt üpris kurvaks .
Aga lastele meeldib nokitseda . Mullu üllatas Klooga II pioneerilaagris rohkearvulise osavõtuga käsitööring , kus põhitähelepanu osutati punumistehnika õppimisele — makrameele . Kolme nädala jooksul
oli lastel ette näidata uhkeid vööpaelu ja -taskuid, kaelaehteid ja muid taieseid . Et 160-st lapsest kolmandik just sinna
ringi soovis , näitab punumiskunsti populaarsust , ka poiste hulgas . Ikka tore küll , kui hiljem kodus vanematele või koolikaaslastele võid näidata , mida pioneerilaagris oled õppinud .
Räägib Anna Krõlova : « Meilgi on ülekaalus taidlus- ja spordiringid . Tegutseb veel foto- ja noorte astronoomide
ring . Meisterdamisvõimalused puuduvad , pole kohta , vahendeid ega materjale .
Oleme mõelnud sellelegi , et suuremad tüdrukud võiksid ju kasvõi raudteelaste lasteaedade tarbeks nukkudele kleite õmmelda ja muudki käsitööd teha . Poistele jälle oleks jõukohane
nukumööbli remont
või
uute mänguvahendite
valmistamine
.
Balti Raudtee Eesti Raudteekonna
Tööliste
Ametiühingukomitee
on meid küll tublisti
aidanud , ent ometi sõltub laagris
tööõpetuse ja tehnikaringide
materiaalse
baasi
rajamine
ainult neist .»
Kahtlemata on see nii paljudeski
pioneerilaagrites . NLKP Keskkomitee 1984 . a . aprillipleenumil vastuvõetud otsuses koolireformi kohta rõhutati ,
et ametiühinguorganitel tuleb täiustada pioneerilaagrite , tööja puhkelaagrite ning õpilaste töökoondiste tegevust
Ilmselt tuleks seda silmas pidades ametiühingukomiteedel
juba varakult määrata kindlaks pioneerilaagrite kasvandike suvise töökasvatuse võimalused nii ringide töö korraldamiseks kui ka abitöödeks metsa- ja põllumajanduses . Ainuüksi laagriülemate õlgadele seda organiseerimistööd jätta oleks kurjast .
ÜLO TIKK
Pildil : Nii see makrameepunumine käibki .
TÖNU KALLE foto
Paljud
endised
talukohad
looduskaunites
kohtades
elavad
üle juba ei tea
mitmendat
noorusaega .
Piiri , Annimatsi
, see rida jätkub veel pikalt
j a sinna mahub ka Samblapõllu
. Mererajooni
Laste ja
Noorte Spordikooli suvelaager
Lahemaal
Pärlijõe
ääres võtab
juba 17 . suve vastu noori
sporditippu
pürgijaid . Kunagise
metsatalu
hoonestik
ja
terve rivi kölmekohalisi
puittelke
annavad vahetuse jooksul
peavarju 120 — 130 lapsele ,
hästikorrastatud
parkmets ,
mäekünkad ,
liivakarjäärid
ning jõekaldad sobivad suurepäraselt
jõu- ja vastupidavustreeninguteks
.
Ollakse
sõna
- tõsises
mõttes
metsaasukad ,
lähimad naabnid elavad 4 kilomeetri
kaugusel . Sellegipoolest on Samblapõllu võitnud hea maine laste ja nende vanemate silmis . Kes seal kasvõi ühegi vahetuse veetnud , kipub ikka tagasi . Spordikooli õppealajuhataja Harry Ringi laagriülema staaž on sama pikk kui laagri eksisteerimisaastad . On ka veteraniseisuses kasvandikke . Reet KaasikKrügeri iluvõimlejate rühm , endale head nime teinud diskoneiud , harjutavad ja esinevad peaaegu muutumatus koosseisus lasteaia aastaist alates . Nüüd ollakse abituriendid
, aga ikka Samblapõllule .
leitakse tee
Mererajooni spordikool hoiab meie vabariigi noortespordis juhtpositsiooni mitmel alal , kooli kasvandikud moodustavad koondise tuumiku
Tuletõrjeühingud korraldasid
sel õppeaastal koolinoortele 11 .
tuletõrje joonistuste
võistlused .
Võistu joonistama kutsuti kahes
vanuserühmas :
1 .— 3 . ja
4 — 6 .
klassini .
Kaasa
tegid
46 569 õpilast 22 alg- , 169 8-kl .
ja
154
keskkoolist .
Seega
osales üle
kahe
kolmandiku
koolidest
ja üle
kolmandiku
nende klasside õpilastest .
Rajoonižüriidele saadeti 1980 võistlus joonistust . Vabariiklikku vooru pääses neist 109 .
Meelisteemaks osutus jälle võitlus kahjutulega tuletõrjeauto abil . Häid joonistusi-saa-bus lõppvooru aga hoopis rohkem noortuletõrjujate tegevusest . Pilkuköitvalt olid teostatud ka võistlustööd , mis kujutasid inimeste ja loomade päästmist saagiahnetest leekidest .
iluvõimlemises , jalgrattasõidus , pärast mõõna-aastaid võistlesid medalikohtade pärast nooremad korvpallipoisid . Nende päralt laagri eelmine vahetus oligi . Treenerite Riina Kaasiku , Irje Rebase , Reet Kaasik-Krügeri , Jaanus Küti ja Eedi Juursalu käe all luuakse aluspõhja järgmiseks võistlusperioodiks . Vihm ei sega , ikka kaks korda päevas .
Laagris on esikohal arusaadavalt mäng . Ega korvpalliväljakud ning jalgpalliplats erilist puhkust tunda saagi , sest leidub tõsiseid harjutajaid , kes hoiavad magadeski palli käepärast .
Laagrielu pakub oodatud ja ootamatuid sündmusi , annab võimalusi lastel endil nuputada , ise oma asju korraldada . Keegi ei jää kõrvale rahvastepallitumiirist , maastikumängudest . Tõsisemaks jõuprooviks — ja seda korduvalt — peetäkse ümber laagri jooksu ( 1,8 km ). Meeleldi töötatakse ümbruskonna metsade heakorrastamisel . Aga mets — see on mustikate ja seente paradiis .
Harry Ring võrdleb laagrisuve jäämäega , millest ' suurem osa jääb kõrvalseisjal hoomamata , mida lihtsalt peab tunnetama oma kohalolekuga . Vahetuse jooksul õpib kasvandikke rohkem tundma kui kogu ülejäänud aastaga . Saab ka kolleegide kohta paikapidava arvamuse — kes on kes .
Laager liidab kollektiivi .
JÜRI TUISK
Vabariikliku vooru žürii täheldas , et seekordsed lõppvooru joonistused polnud kunstiliselt kehvemad ' eelmistest . Küll olid aga « alla käinud » katsetused tulekahjuteemal . Kiputakse minetama realiteeditunnet , sest pole vastavaid tuletõrjeteadmisi . Rõõmu tegi hindajaile temaatiline mitmekülgsus noortuletõrjujate tegevusest joonistatud võistlustöödes . Esindatud polnud mitte ainult võistlejad ja õppused , vaid koguni puhkeõhtugi . Auhinnad määrati 12 autorile . Märgiti ära 5 joonistaja tööd .
1 .— 3 . kl .
I — Eveli Vaher ( Orissaare EIK-i 3 . kl ., juhendanud õpetaja Maret Kärner ),
II — Daniel Samosin ( Pärnu 5 . 8-kl . kooli 1 . kl ., juhendanud
Laagriülem Harry Ring võtab aega .
Reet Kaasik-Krüger oma diskotüdrukutega .
JOONISTATI TULETÕRJE-
TEEMAL
õpetaja Ene Voll ) ja Kaila Pitk ( Aruküla 8-kl . kooli 2 . kl ., juhendanud õpetaja Helvi Vilippus ), III — Raul Tõnurist ( Tallinna 44 . kk . 2 . kl ., juhendanud õpetaja Elvi Martin ), Erko Lankots ( Pärnu 9 . 8-kl . kooli 3 . kl .,
juhendanud õpetaja Leili Voll ) ja Carolina Pisk ( Tallinna 20 . kk . 3 . kl ., juhendanud õpetaja Merike Rimm ).
Märgiti ära — Veiko Klassen ( Haapsalu 1 . kk . 1 . kl ., juhendanud õpetaja Vaike Hiie ) ja Merle Tilga ( Tartu 5 . kk . 3 . kl ., juhendanud õpetaja Henn Tüvel ).
4 . -6 . kl .
I — Diana Pastarus ( Räpina kk . 5 . kl ., juhendanud õpetaja Tea Kaiv ),
JAAN TAURINI fotod
II — Rain Pauming ( Tallinna 20 . kk . 5 . kl ., juhendanud õpetaja Merike Rimm ) ja Katrin Taimre ( Räpina kk . 5 . kl ., juhendanud õpetaja Tea Kaiv ), III — Märget Urb ( Kanepi kk . 6 . kl ., juhendanud õpetaja Hele Palksepp ), Katrin Kaur ( Sa-
duküla
8-kl . kooli 5 . kl ., juhendanud õpetaja Hilja Päll ) ja Ülle Punane ( Pärnu 6 . kk . 6 . kl .', juhendanud õpetaja Urve Koka ).
Märgiti
ära
—
Maie
Ilves
( Tamsalu kk . 6 . kl .,
juhendanud
" õpetaja Vaike
Viileberg ),
Merit Mihkelson
( Pärnu laste
kunstikooli 1 . kursus , juhendanud
õpetaja Leida Lõo ) ja Kül-
• 11 Roio ( Luunja kk . 6 . kl ., juhendanud
õpetaja Ilme Karusaar
).
Seekord olid võistluse edukaimad Räpina keskkooli õpetaja tea Kaivu ja Tallinna 20 . keskkooli õpetaja Merike Rimmi õpilased . Rõhutagem , et õpilaste saavutused on suureks tunnustuseks nende õpetajatelegi .
RALF LINNTAMM , vabariikliku žürii esimees
