Oma Maa, 4 november 1936
Nr. 126 . Oma Maa Kesknädalal, 4. nowemLeil 1936. a.
KOHALIK ELU JUaalaf 4 teaterWiljandis, laupäewal, 7, novembril on esietendusel Trigeri näidend ..Õnnelik abielu . Tähendatud näidend läheb praegu ikka weel lakkamatu eduga kahes Tallinna teatris korraga — Töölisteatris ja Draamastuudios. Pühapäeval, 8. nowembril on 2. korda laval Särew-Mälgu «Õitsev meri", mis esietendusel leidis nii sooja vastuvõtu ja üksmeelselt kiitwaid hinnanguid. Kesknädalal. 11. novembril on lõplikult wiimast korda võimalikult odawate hindadega ..Talumata tüdruk". „ ' Põltsamaal on homme, s. o. nelMaewal. 8. nowembril ..Ugala" wõõrusetendus, kus kantakse ette .Platon Kreohet". Tähendatud näidendiga Põltsamaale sõit toimub Põltsamaa teatripublikust tulnud sooviavalduste tõttu. Riidajas laupäewal. 7. nowembril annab ..Ugala" võõrusetenduse Särew-Mälgu näidendiga ..Õitsew meri". Holftres pühapäeval. 8. nowembril annab ..Ugala" külaskäiguetenduse ..Õnneliku abieluga". Teatribüroo. Tööstusettewõtjate erakorraline Esmaspäeval pidas tööstusettewötjate üh. käsitööliste abiandmise seltsi ruumes oma erakorralist pääkoosolekut. Koosolek algas kell Pool 9 õhtul ja koos oli 23 liiget. Koosoleku juhatajaks waliti Polikarpus ja protokollijaks Mikk. Käsitööstuskoja walimismaterjaliga ja üldse kogu walimistyiminguga tutvustas koosolijaid Wiljandimaa 8. walimistoimkonna esimees M. Adorf. Edaspidi korraldab walimistoimkond weel eraldi selgituskoosolekuid walimiste läbiwiimise asjus. Kolmandaks päewakorra punktiks oli Rahwuskogu kandidaadi küsimus. Tuli nimelt kõne alla. kas ühineda väikekaupmeeste poolt ülesseatud Wilmsi kandidatuuriga, seltskondliku toimkonna kandidaadiga wöi jätta igale vabad käed välimiseks. Rohke sõnavõtu järele jõuti otsusele, et igaüks Ivaligu oma südametunnistuse ja parema tahtmise järele keda tahab, kuid siiski leiti, et tuleks hääletamisele minna väheste kandidaatide arwuga. Koosolek lõppes kell 11.
Käesolewal talvel spordiühing ..Sakala" tahab erilist rõhku panna sihtwõimlemisele, sest nagu selgunud, oli möödunud hooajal kergesipordi suures tõusus tähtsamaks teguriks talwine siihtwõimlemine. Naistele algas wõimlemine juba paar nädalat tagasi võimlemisõpetaja prl. Mooritza juhatusel, kuna meestele algas see eile 1. algkooli saalis. Meestel on svhtrwõimlemise jahiks õpetaja — sportlane Mäger. Juba esimesel tunnil oli rohkesti osawõtjaid. Edaspidi peetakse sihtwõimlemise tunnid igal teisipäeval ja reedel kella 19 —20 linna 1. algkooli saalis. Kui koguneb sihtwõimlemisest rohkesti osalvõtjaid. nii et ühe grupiga raske töötada, siis moodustatakse mitu gruppi. Muudatused autobuste sõiduplaanis Wastawalt muudetud raudtee sõiduplaanile sõidab autobus Abja-Nuia-Taagepera liinil igal esmaspäeval. kolmapäeval ja laupäewal Taageperast kell 16.50. Nuiast kell 17.30 ja jõuab Abja raudteejaama kell 18.10. Teistel päewadel ühendus Nuia-Abja vahel endisel ajal. Suure-Jaani-Olustwere liinil toimub wäljasõit S.-Jaanist kell 6.00. 12 . 50 , 15.00 ja 18.50 ning jõuab Olustwere raudteejaama wastawalt kell 7.10. 14.00. 16.05 ja 19.45. Wiljandi-Tartuga ühendust pidava autobuse wäljasõidu aega on muudetud järgmiselt: Wiljandist wäljub kella 16 asemel kell 15 ning Tartust kella 16 asemel kell 15.00 ja kella 6 asemel kell 5.20. Laskeraja betoontööd walmis Laskeraja. mille ehitamiseks Wõhma Eksporttapamaja Kaitseliidu Sakalamaa malewäle andis suurema summa toetust, ehitustöödega on jõutud niikaugele, et hiljuti walmis raja betoonosa. Warjendid on maa sisse valatud betoonist. Et neisse ei koguneks wett, selleks on ehitatud eraldi weeärajooksu kraawid ja kaewud. Järgmisena tuleb warjendisse ehitada märkide seadeldis. Laskeraja mullatööd lõppesid juba mõni aeg tagasi. Talwe tulekuks tahetakse suurem ehitustöö raja juures lõpetada.
Tänuawäldus ( i Eesti Skautide Malewa juhtide koosoleku töö edukusele on aidanud kaasa rida asutusi, seltskondlikke org. ja isikuid, kelledele Eesti Skautide Malewa nimel avaldame südamlikku tänu. Täname Wiljandi-Pärnu Kaitseringkonna ülemat hra kolonel Sauselgtt. staabiülemat hra major Wiru't, kohalikkude wäeosade ülemaid härrasid rnajor Karge't, major Espre't. Wiljandi linnapääd hra A. Maramaad, Wiljandi Haridusseltsi juhatust, koolidirektorit hra M. Warrikut. hra praost J. Lattikut. hra ja pr. Tepandi't, Sakala gaidide malewat, prouasid R. Möksi, M. Kublin'it, M. Tõnopa'i, prl. F. Rosenberg'!, härrasid A. Punga, J. Sütti, A. Peetsi ja J. Lillerit. Maitsva toidu eest tänu 5. srtw. grupi kokkadele. Sakala skaudid ja hundud. Kuurist wvrastati 5 Lana Roosi tän. 4 elutsew Hans Kamar avaldas kriminaalpolitseile et eile õjhtul kella 8 ja 9 wahel olewat tema lukustamata kuurist warastatud 5 kana. Kahju 8 krooni.
Biljandlafi ei tunnita wõõmeled Rahwaülikoolide Seltsi päewamuresid. Päewaprobleemide õpperingi kogub wisalt osawõtjaid Wiljandi Rahwaülikoolide Seltsil oli kawatsus alustada juba oktoobri keskpaigas võõrkeelte kursustega, kuid neist osa wõtta soowijaid andis end üles niiwõrd wähe. er icvhes-tahtmatult tutt loobuda nende pidamisest. Nii oli keeltekursusest osa wõtta soowijaid kokku ainult 20 isikut. Näiteks tahtis ingliskeelt õppida ainult 6 algajat ja 6 edasijõudnur; saksakeeli 5 algajat ja 4 edasijõudnut ning wenekeelt 4 algajat. Keeltekursuste korraldamiseks oleks aga igast keelest pidanud olema wähemalt 15 osavõtjat . Viljandlasi nähtavasti enam ei huwita võõrkeeled. Mõni aasta tagasi wöett keeltekursusift osa aga wäga elawalt. Millest õieti on tekkinud selline suur huwiwaesus wiljandlasil keelte wastu jääb mõistmatuks. Omajagu wöib siin aga alvaldada mõju ka tarwiduse wähenemine Wiljandis, kui südamaises keskuses, wõõrkeelte järele. Teistes linnades seewastu on keeltekursusest osawõtt wäga elaw. eriti Tallinnas, kus nende järele ka elaw tarwidus. kuna muidu waewalt saadakse kuskile kohta, sest nõutakse ju ärides ja ettevõtetes kõikjal kolme kohaliku keele — s. o. eesti-, vene- ja saksakeele oskust ning paljudes kohtades pääle selle weel ingliskeelt. mis eriti kaubanduslikus korrespondentsis hädavajaline. Pääle keeltekursuse Rahvaülikoolil- on kawatsus korraldada weel elektrotehnika kursus, linna elektriinseneri hra Unti juhatusel ja kodukasvatuse kursus, mille lektor aga alles selgumara. Arrvarmvasti kutsutakse selleks kohale mõni Kodukaswatuse Instituudi tööjõud. Loenguid Rahwaülikoolil on kawalsus korraldada käesolewal hooajal : hingeteadusest, millest arwatawasti refereerib dr. Subi. kellelt juba wastaw nõusolek saadud. Eesti ajaloost, mida käsitab -pastor Wõstren-Doll ja kodumaa tundmisest, millest lektoreerib õp. Kiiska. Paale selle tahetakse pidada loenguid weel kodanikuteadusest, kirjandusest ja tervishoiust. milliste alade lektorid aga alles selgumata. Igal nädalal tahetakse pidada wähemalt 3 loengut ja tänawuse aasta jooksul peamiselt just terwishoiust, Eesti ajaloost ja kodantkuteadusest. Ruumid loengute jaoks ei ole weel määratud kindlaks. Eelmiste aastate eeskujul aga arwatawasti toimuwad need linna 2. wõi 3. algkoolis. Esimene loeng on pastor hra WõstrenDollelt. tulewal kolmapäeval. teemil; ..Muistsest eestlaste usundist". Praegu on Rahwaülikoolil käsil ..Päewaprobleemide Opiringi" organiseerimine. mille Spikoosolekuil arutatakse igasuguseid päewakohaseid küsimust kõigilt aladelt. Opiringi juhatajaks on Sp. hra Rmnmo. Liikmeid õpiringil on praegu 6. manusega 20 —37 aastani. Õpiring alustab tegevust. kui on kogunenud juba wähemalt 20 osavõtjat. Uute õpiringlaste juurdewõitmiseks tahetakse kõikjal, kus võimalik teha propagandat. Wiljandis oleks see esimeseks Spiringiks väljaspool koole ja tahaks loota et sellest osawõtt ku juneb elavaks, sest Lpiringi mottnsi on tud äärmiselt lähendada elulisuse nõuetele Mis puutub Rahvaülikooli raamatukogusse. siis selle rarwiramises on selgesti weet tun° da raamatuaasta positiivseid tulemusi. ? e u lugejate arw näib oletvar wõrdne mulluse lugejate kõrgseisuga. Raamarukogu tegevusest ei saa anda Meel mingit üleivaadet. aga paistab et ka tänavu jääb üheks loetavamaks raamatuks Mälgu; ..Õitscw meri", ZttppM? ..Suure nutu ajal". Põhjamaade romaani ja Iloobeli laureaatide sarja kuulmvad teosed jne Käesolewaks tegewusaastaks raamatute ostukson krediite määratud kokku 700 kr., nii määrab linn toetuseks 400 kr., riik 100 kr. ja R<chwaülikoolide selts 200 krooni. Mullu uusi raainatuid muretseti juurde 228. ränawu aga see arlv tahetakse ületada. Kuna uusi raamatuidtuleb juurde wäga ohtralt ja pole neid kusagile paigutada on feltfil kavatsus osta juurde üks uus raamatukapp. millega küll senigi kitsad raamatukogu ruumid muutuks weelgi kitsamaks. Püütakse aga ajada läbi ja loodetakse katvaise talvale rahvamajale. milles raamatukogugi võiks Mast leida endale sobiwad ruutnid. Wägisi kirsaks kipub jääma ka lugemistuba, mida nüüd jälle rattvitatakse tväga rohkelt, kuna suwel see oli hoopis loium. Lehti igatahes lugejaile aga jätkub, kuna kõigist päevalehtedest käib kaks eksemplari. Pääle selle jäämad kasutamiseks warna osa eelmise päeva, lehti ja ka kohalikud lehed.
Õfiu&ait&e pxopagandapäetc 1 5 * noivemikit Õhurünnak, gaasikaitse näitus, selgitaw koosolek ja muud päewakorral WUjandi wabatahtlik kodanliku õhukaitse ühingu juhatus pidas esmaspäewal oma koosolekut, kus päevakorras oli ühingu lähem tegevuskava, nimeilt õhukaitse propagandapäewa korraldamine WUjamdis. Õhukaitse propagandapäev kavatseti esialgu korraldada 8. novembril, kuid mõningatel põhjustel lükati tolle Päeva korraldamine edasi 15. uovMbrile. Õhukaitse propagaudapäev oleks hiljuti loodud uue organisatsiooni esimesi tegelikke üritust, mis moodustaks nagu sissejuhatuse tollele tegevusele, mis seisab ühinau kavas. Õhukaitse propagaudapäev kavatsetakse korraldada võimalikult sisukas, üldjooneline kava oleks järgmine: Kella 12 jpaigu ilmub linna kohale kolm lennukit. Tehakse õhu- ja gaasihäire. Lennukeid hakatakse tulistama suurtükkidest ja kuulipildujatest. Samal ajal ilmuvad tänavale gaasikindlates ülikondades isikud, kes demonstreerivad gaasi mutraliseerimist ja mürgistatute transportverimist. Kõik see tegevus toimub Wabadusplatsi piirkonnas. Pärast „gaasirünmakut" peetakse rahvailt Wabadnsplatstl selgitav kõne. Kõnelema palutakse mõni gaasikaitse tegelane väljastpoolt Wiljandit, kuuldavasti Tallinnast. Kell 16 oleks nähtud ette ..llgalas" koosolek, kus samuti esitatakse selgitavaid referaate ja kõnesid gaasi- ja õhukaitsesse puutuvate küsimuste kohta. Ka sinna palutakse kõnelema võimaluse korral mõni gaasikaitse tegelane Tallinnast. Samal päevÄk oleks avatud ka gaasikaitse näitus. Kus see leiab aset, ei ole praegu veel teada, kuid arvatavasti korraldatakse näitus raekoja saalis. Wäljapanekud näitusele hangitakse Tallinnast. Õhtul on kavatsus demonstreerida tulede kustutamist linnas. See pimeduse demonstratsioon oleks tarviline eestkätt selleks, et juhtida weel enam rahva tähelepanu päeva mõttele. Elektriwalgustus kustutatakse voolu võrgu kaudu, kuna muu valgustuse kustutamiseks pakutakse kodanike abi, et demonstratsioon õnnestuks võimalikult terviklikult. Õhukaitse ühingu esimees linnapea Maramaa on pidanud läbirääkimisi õhukaitse inspektoriga, kes on andnud lahkelt nõusoleku kõigiti aidata kaasa Wlljandi õhukaitse päeva korraldamisel lennukite ja näitusele väljapandavate esemete kasutada andmise näol.
Linn korraldab rendimaad ümber
Kõik rendimaade lepingud lõpewad 1. nowembril 1937. Wiljandi Unnal on praegu ümmarguselt 900 wakamaad põllumaad, mida linnaelanikud kasutavad linnaga sõlmitud rendilepingu alusel. Wakamaa rendiks tuleb umbes 5 krooni. Maa kasutamiseks on linn sõlminud 1152 rendilepingut, millised kõik lõpewad tulema aasta 1. novembril. Lõppevad lepingud sõlmiti kuus aastat tagasi. Enne uute rendilepingute sõlmimist tahab linn kaunis põhjalikult korraldada oma rendimaad ümber. Seda nõuab asjaolu, et linna maade kasutamine on aastate jooksul õige palju muutunud. Nii kasutavad paljud hobusemched rendimaad, milline asetseb mitmes tükis ja kasutajate elukõhast kaugel. Näiteks käib Kantremaal elutsew hobusemees oma maad Harimas Wiiratsi wäljadel. kuna samal ajal Kelmikülas elutsev rentnik peab minema oma maalapile Reinumõisa väljale. Kuuldavasti on kavatsus maid korraldada ümber nii. et hobusemehed saaks kaugema maa, kuna need rentnikud, kes ise ei oma hobust, wõiks saada maa linna lähemalt, ümberkorraldamist nõuab ka veel see asjaolu, et linn oli sunnitud andma välja uusi ehituskrunte, millega need, kes seda maad kasutasid põlluks, peavad maa andma käest. Neile tuleb anda maad uuest kohast. Ka kavatsetakse uue korraldusega vältida nähet, et mõned linna maade rentnikud rendivad oma maalapi teisele edasi. Uued rendilepingud kavatsetakse sõlmida pikema aja peale, et luua maasaajaile paremaid tingimusi maa^ harimiseks ja väetamiseks. Palju linna rendimaid kannatas just puuduliku harimise ja väetamise all. mistõttu maa viljakandvus jäi aastaaastalt väiksemaks .
ilu& kaCmfotu icaCmid
Mida linn ehitab tulewal aastal? y Lähemal ajal hakatakse linnavalitsuses koostama linna uut eelarvet. Nagu juba kuuldub linnavalitsuse ringkonnist, kavatsetakse uude eelarvesse võita suurema ehituskuluua Lossi ja Tartu tänava nurgale moodsa maja ehitamise alussumma. Millisel määral sellekssmmnasid jätkub, selgub alles siis, kui on määramd kindlaks linna maksud järgmiseks aastaks. Maksude määramine võetakse järgmise linnavolikogu päevakorda. Kõnesolelva maja ehitamine nõuab esialgu wähemalt kuni. 70.000 krooni. Teise suurema ehituskuluua tuleks eelarvesse võimla ehitamine. Teatawasti kavatsetakse see ehitad end. Rosenbergi õllevabrikusse. Linnainsener on juba alustanud wastaluate projektide koostamist. Tee ümberehitus arvatakse minevat maksma wähemalt 20.000 krooni.' Poole sellest summast hangiks linu laenu teel kehakultuuri sihtkapitalist. Laen on pikaajaline sa odawaprotsendiline. Ammuihaldatud võimla feeks ehitada seega walmis juba tulelvakZ sügiseks. Wõimläle on kavatsus ehitada keskküte, milline ise lahel maksma ligi pool miljonit senti. Muid suuremaid ehitisi linnal eeloleval majandusaastal kawatsuselei ole. Helikunsti seltsi meeskoori kontsert Eeloletval laupäeval korraldab Wiljandi Helikunsti Seltsi meeskoor igaaastase traditsioonilise kontserdi. Seekord toimub kontsert Haridusseltsi saalis, algusega kell 8 õhtulKavas on meeskoorilt K- A. Hermann „Isamaa mälestus". A. Kapp Palumine", KTürnpu ..Priiuse hommikul". E. Work „Lahingu ratsud" ja ..Mehed", J. Simm ^Kallis kotus", K. Türnpu „Õrn hella neiu uinub". E. Siwori ..Kosjasõit" ning K. J. Moring ..Külamoosekant". Wahepeal esineb Tartu, kõrgema muusikakooli ja Tartu ülikooli õppejõud Rudolf Jõks (tenor^ järgmiste paladega:' Gilea — aaria oop. ,.L'Arlesiaua". Merikauto ..Miks laulan?" Oja Põhjamaa lapsed" ja Merikanto ..Päike paista". Kuna eelmistel aastatel korraldatud He-° likunsti seltsi meeskoori kontserdid on leidnud alati rohkearvulist osa,wõrtu. siis tahaks loota seda ka tänavu. Tänuawaldus K. L. Wiljandi llinna malevkonna juhatusavaldab südamlikku tänu kõigile, kes malev" konna poo loteriid ja einelauda lahkete annetustega toetasid või teisiti peo heaks korda" minekuks kaasa aitasid. Samuti südamlik tänu rohkearvulisile peokülalisile. K. L> Wiljarrdi linna malüv^ konna juhatus.
Matmise ala planeeritud ja piiratakse kuusehekiga KABEL EHITATAKSE TULEWAL SUWEL Teatavasti käib juba teist aastat pisihaawäl korraldustöö Wiljandi linna uue kalmistu alal. Kosti veski taga. Marmisala on juba planeeritud ja kalmistule istutatud ümber kuusehekk, rnille kaitseks tõmmatud veel traat Kalmistu korrastatakse ins. Lepa kavandi järele. Kivid kalmistuks määratud maaalalt on lõhutud ja veetud hunnikusse. Eeloleval talwel veetakse kive weel juurde ja kalmistule kabeli püstitamine wõiks teostuda juba eeloleval suvel. Linnavalitsuse ringkonnist kuuldub, er kabeli ehitamiseks võetakse järgmisse eelarvesse juba wastaw summa. Uue kalmistu alal puuduvad weel teed, kuid ka need tahetakse ajada sisse juba tuleval suwel. Kui kõik need esmajärjekorras tarlvilised korrastustööd valmis, hakatakse kohe uuelt puhkepaigalt andma 'välja matmisplatse. See võib toimuda juba tuleval suwel. mil uus kalmistu saab matmisvalmis. Uue kalmistu matmisvalmis korrastamist võib kiirustada ka asjaolu, et praegused Wiljandi kalmistud ei oma kuigi palju vabu plat se. Wiimase asjaolu tõttu on hakatud mõnel kalmistul õige kiiresti ülematma. milline nähe aga ei ole soovitav. Mõnelt poolt avaldatakse arvamust, et uus linna kalmistu Kösti taga kujuneb'alul ainult mingiks linna vaeste matmispaigaks, kuhu sängitatakse peamiselt need. kellel pole kindlat kuulvvust kogudusse ja puuduvad ka omaksed, kes hoolitseks surnu wiimase puhkepaiga eest. Nimetatud kartus on siiski aluseta, sest linnal on vaeste surnuaiaks reserveeritud erikalmistu praeguse Wiiratsi kalmistu taga. Sellejärcle aga pole veel tulnud tarvidust, sest peaaegu kõik liuna hoolealused on juba ise varem hoolitsenud oma matmispaiga eest. MWraliseks õpetajaks linna 1. algkooli juurde kinnitati Linda Kärmas, kes seni töötas öpetaja-tunniandjana linna 1. ja 3. algkooli juures. Määramine teostus arvates 1. novembrist,
Draamastuudio teater Wiljandis, kottnap. 4. nov. kell 8 õhtur ..Ugala" ruumes. Ettekandele ruleb A. vTanunsaare näidend 3 vaatuses „Kuningal on külm". Näitejuht — Ruut -vrmo, lavapildid — Pärn- Raudwee. Kaastegevad : Reet Aarma. Olev Eskola, Leop.^HE sen, Aado Höimre, J-oh. Kaljola, Leo Äcanur. Mari-Attn Möldre, Jaan Mürk. Raivo la, Jori Ois, Linda Paberit, Paul Ruuve.. Jaan Sammul, Aru. Sarv. Aug. Tunne Ruut Tarmo. Pääsmete celtnüük ..Opislu raamatukailpluses. ETENDU3 ALGAB POOL » Draamastuudio teatri rimreisiercndus A. H. Tammsaare näidendiga ..Kuningal on kulm täna õhtul ..llgalas algab kell 19.30 (pool 81 * Waremalt oli ntüürileinebei kuulutatud MM etenduse algus küll kell 20, nagu harilum. kuid hiljem see aeg. muudeti, sest teater tay kohe pärast etendust sõim edasi ja etenduse " lisema alguse korral ei jõuta enam rong - Olgu siinkohal juhitrid teatrisõvrade ^ panu ülalnimetatud asjaolule, ei etenduse gusega ei tuleks viivitada.
