Pärnumaa Teataja, 1 феврал 1936
JColmapäeval oli temal kokkusaamisi Jnqlise sS{a=, mcce= [a õhuministäteya ning. {ühtivate poliitikategelastega. London, 30* jaanuaril. Eesti kaitservagede ülemjuhataja kindral J. Laidoner, samuti kui teisedki walisriigipeade esindajad, keS wiibisid kuningas Georg 5.-nda matusel, täitsid eile protokolli nõudeid, mis ühenduses matusega. Walisriigipeade esindajad tegid wiisakuswisiite Inglise peaminister Baldwinile ja teistele ametlikkudele isikutele. Ka wõttis kuningas Edward 8. Buckinghami paleeS waStu paljusid tähtsaid leinakülalisi: Peale ametlikkude wiisakuswisiitide oli kaitsevägede ülemjuhatajal kindral ,J. Laidoneril weel kokkusaamisi Inglise endise kauaaegse välisministri ja walitsewa vanameelsete erakonna praeguse juhtivama liikme sir Austin Chämber1 a i n i g a, Inglise sõjaministri DussCooperiga, admiraliteedi esimese lordi (mereministri) lord Mopselliga ja admiraliteedi teiSte lordidega, õhumimstri -lord S w i n t o n i g a ja Briti impeeriumi kindralstaabi ülemaga. Eesti saatkonnas oli kindral J. Laidoneri Londonis viibimise puhul neljapäeval eraviisiline eine Inglise valis- ja sõjaministeeriumide esindajatega. EsmaSpaewa õhtul enne matuseid Ametlikult soovitatud leinariietuS daamidele, võtsid osa kuningas George 5. matusest.
Kuningal ja tema vendadel olid frakkidel kuldnõöbid. Kõik toidud serveeriti kullast lauanõudel. Teenijaskond oli punastes ja sinistes kuubedest Ühes kõrvalsaalidest andis kuninganna Mary samal ajal eine daamidele, millest wõttis osa ainult 12 eriti kõrge seisukohaga daami. Parast einet ühinesid kuninga külalised daamide seltskonnaga. Lauast tõusmise järgi kogunesid külalised vabalt grupeerituna kuninga ümber, kes kõigiga neist kõneles jakes igale neist leidis südamliku sõna ja.sõbraliku naeratuse. Nagu Inglise lehed tähendavad, olid sellel pidusöögil väga tähtsad riigimehed nii Euroopa riikidest kui meretaguStest maadest, nii et sel korral Buckinghami paleeS nagu pulöseeris maailma süda. Teisipäeval kuningas George 5-nda matuserongis sammus kindral J. Laidoner kooS Läti peaministri abi M. Skujenieksiga ja Soome marssali Mannerheimiga välisriikide valitsuste ja riigipeade esindajate rongkäigus kuninganna Mary tõlla järgi seitsmendas reas.
Buckinghami palees uue kuninga juures olnud vastuvõtu s t w õt t i s osa kakindral J. Laidoner. Kokku oli sellel kuninga pidusöögil osavõtjaid 5O,. teiste hulgas 6 kuningat, 27 printsi, Prantsuse president ja teisi eriti silmapaistvaid välisriikide riigipeade esindajaid. Pidusöögil olid ainult mehed ja kõik ilma erandita mustades frakkides, mustast siidist põlvpükStes ja mustades siidsukkades. Leedu välisminister S. LozoraitiS oli asetatud järgmisesse ritta. Pärast kuninga matuseid on nüüd elu pöördunud jälle normaalseisse roopaisse. Lipud lehvivad jätte täksmastks. Ringhääling levitab jätte tantsumuusikat. Siiski kannavad paljud veel leinamärke.
1 'iauwmuinwB^Mi mruu •
öf@plä mi linnaks. Elanike üksmeelne soov täitus . - Tlues linnas 2006 elanikku. ~ £inna hakkab (ühtima senine alevivalitsus.
Riigivanema otsusega 21. jaanuarist s. a. muudeti Otepää alev elanike soovil samanimeliseks linnaks, arvates 1. aprillist s. a., misjuures loodava linna piirkonnas elevad maad ja muud kinnisvarad jäävad nende isikute ja asutuste omanduseks, kes neid varemalt seaduslikul alusel omandanud. Otepää linnas pannakse maksma 1892. a. linnaseadns selle hilisemate nnudatuStega ja täiendustega. Uue linna volikogu ülesannete täitmine pannakse Otepää alevivolikogule kuni uue linnavolikogu valimiseni. Otepää linnapea ja linnavalitsuse liikmete kohustuste täitmine pannakse senisele alevivanemale ja alevivalitsus^ liikmetele ning linnavalitsuse muude täidesaatvate organite kohuste täitmine vastavatele alevivolikogu poolt valitud täidesaatvatele organitele. Muud küsimused, miS seoses linnascaduse maksmapanemisega asutatavas linnas, mtakse lahendada siseministrile. Alevite ja üldse külaasundite linnadeks muutmine võetakse ette kas valitsuse korraldusel või elanike eneste soovil. Et alevit elanike soovil linnaks muuta, on tarvilik, et kõigist alevi piirkonna majaomanikest kaks kolmandikku selle muutmisega nõustuks. Otepää alevi suhtes on need tingimused olemas, MiS- seaduses ette nähtu- alevite linnadeks muutmiseks elanike sooviti Otepää oma loodusilu tõttu peaks kujunema sisemaa suwituSkohakS ja kohalikud ela nikud arvavad, et linnana oleksid ta arenemisvõimalused kõigiti soodsamad. Otepää on meie linnade seas nüüd küll kõige noorem, kuid mitte kõige väiksem. Wiimase rahwalugemise andmetel elab Otepääl 2006 inimest. 1922. a. rcchwalugemisest saadik Otepää oli kasvanud 229 elaniku võrra. . Otepääst veel väikesem Eesti linn on Paldiski. Selles linnas on praegu ainult 867 elanikku ja ta on kahanenud kahe rahwalugemise vahel 186 elaniku võrra. Otepää oma maalilise ümbruse ja kauni Pühajärvega on võimeline tõmbama ligi suuri turistide ja suwitajate hulki. — Pildil Otepää kirik ilusa maastiku ümbritsetuna. Otepääst järgmine suuruse poolest on jõudsalt kasvav Tõrva — 2541 elanikuga, siis Põltsamaa — 2587 elanikuga ja Türi 2884 elanikuga.
TSHesõiljad Monte Miss. «Tallinlane" Nasfelle katkestas wigastufe tõttu. Rohkesti õnnetust. — Auhindade fagamine pühapkowal. ETA. Monte Carlo, 29. jaanuaril. Mon-te-Carlo tähesõidust osavõtvad 72 autot saaViisid kolmapäeval siia. Avignoni ja MonteCarlo vahelisel teel ott mönin«aid õnnetusi, kusjuures sai raskesti vigastada Ateenast startinud prantslane Paul. Ka 1932. ja 1933. aasta võitja prantslane B a S s e l l e, kui ka Cahla ja Frontignac langesid õnnetuste tagajärjel tähesõidust välja. Neist ei ole keegi saanud wigaStada. KaristuSpunktideta on seni ka AS möödunud omSta võitjaid, L a h a h e. RaSke õnnetus juhtus inglise abielupaari Gordon Holmes'iga, kes oli startinud Val enelast. Eanncsi lähedal nad põrkasid kokku ühe veoautoga.' Kokkupõrke silmapilgul oli auto kiiruS 100 kilomeetrit tunnis. Goddon Holmefl seisukord on lootuseta. Tema abikaasa sai kergemaid näowigaStusi. * Neljapäev on tähefõitjaile ette nähtud puhkepäevana. Reedel on tähesõitjaile Monte-Car-Io8 stardi, pidurdamise ja luhtimisosawuse võistlused mille kaotuspunktid arivestatakse tähesõidul saavutatud punktidest maha. Laupäeval on autode mugawusvõistlus. mis ei tule arvestamisele tähesõidu juure. Pühapäeval on auhindade kätteandmine. Esimeseks auhinnaks tähesõidu üldvõitjale on 60.000 franki, meie rahas umbes 12.600 krooni. Kogusummas on rahalisi auhindu viisteist — 142.000 frangi (umbes 335.600 kr.) väärtuses. Peale selle otse locndauatu hulk karikaid. Kuna esialgseil andrnetel pole teada, kaS ükski „tallinlane" on lõpetanud tähesõidu trahvipunktideta, siis pole teada ka siit startinute võidulootused. Ltaskemad õnnetused tänavusel tähesõidul olid tingitud-asjaolust. et viimased 1000 klm. tulid sõita väiksemas klassis 66- ..ja suuremas klassis 60-!ilomcetrilise keskmise kiirusega, mis Lõuua-Prantsuse mägiSrnaal kaunis raske sooritada.
1600 mus-eestisiaiat nädatas. Nagu „Rligi Teatajast" näha, suureneb niiaede ja perekonnanimede eestistajale arv järjekindlalt. Möödunud nädala jooksul , on ninrede eestistamist toimetatud järgmiselt: perekonnanime eestistamiseks on soovi avaldanud 1600 isikut: eestipäraseid perekonnanimesid saanud 650 isikut. Samuti nädala jooksul on nimemuutmise soovi avaldanud 184 isikut: eestipäraseid nimesid määratud 62 isikule. Nimede eestistamise sooviavaldused esitatagu euue 10. veebruari. Sellekohaste rohkete järelepärimiste peale teatab Nimede Eestistamise Keskbüroo, et neil kodanikel, kes soovivad oma võõrapärast perekonnanime eestistada vabariigi aastapäevaks, tuleb vastaw sooviavaldus esitada linna-, alevi- või valla perekonnaseisuametniknle hiljemalt 10. wecbruarrks. Selleks ajaks esitatud nimede eestistamise sooviavaldused kuulutatakse „Nngi Teatajas" veel enne 24. veebruari.
Soome maviid low alla. Koor nendega 4 eestlast. ETA. Helsingi, 30. jaanuaril. Siseministri korraldusel kohtukantSler saatiprokurõr Plantingile kõik juurdluSmaterjalid Eesti vapside mässukatsesse segatud' isikute kohta, nõudes süüdistuse tõstmist nende isikute vastu, niipalju kui seda põhjustavad juurdlusel ilmsikstulnud asjaolud. „Hclsingin Sanomate" kuulmist mõõda võetavat vastutusele järgmised isikud: A. S i r k, J. L i b e, J. Teder, J. Kivistik, B. Heimolainen, J. Wirkkuncn, E. Ervamaa, H. Säile, E. Nevalainen, M. Naminen, K. Laiho ja K. Karlsson. Teiste isikute kohta, keS ajakirjanduses on mainitud ühenduses EeSti vapside mässukatsega, ei olevat seni ilmsiks tulnud niisuguseid as' jaolusid, mis võimaldaksid nende vaötutu' selevõtmist. Prangli sadama ehitus algab. 19.999 krooni erakorralist kredtttt Prangli saare sadama ehituseks määrati teedeministeeriumile veeteede valitsuse ettepaneku põhjal. Sadama ehitus algab lähemail päevil. Ehitustööd alustatakse talvel selleks, et võimaldada kehvadele kaluritele tööd ia takistada nende valgumist linnadesse. Samuti määrati 10.099 krooni erakorralist krediiti Pirita jõesuu muuli ehitamiseks ia 6.099 krooni vähemate parandnStööbe läbiviimiseks Tallinna sadamas. Balti majanduskondments 1837. aastal? Läti lehtede teatel olevat leedulastel kavatsus Balti maiandnskonwerentsi edasi lükata 1837. aasta peale. KonwerepÄ peab toimuma Kaunases. Möödunud aasta lõpul määrati konverentsi tähtajaks 1938. aasta, kuid nüüd olevat mitmesuguste asjaolude tõttu kerkinud mõte ühe aasta mõrra tähtaega pikendada. Eesti rahvusgrupile pole sellest veel teatatud. Targad Petseri oskuskõMed. 5 utti meistrit ja 81 õppinud töölist. 27. flp. lõppesid PetseriS korraldatud tööoskuse eksamid millede juhatajaks oli ins. Jomm Malgast. Eksamid olio 7-mel alal — lihaworsti, kingsepa, rätsepa ja rõiwaõmblemise. pagari, sepa ning juuksetööstuse aladel. Osavõtjaid oli 86, neist 8 meistrieksami tegijat. 6 meistrit ja 79 õppinud töölist sooritasid eksamid hästi, kuna ainult 2 Sppinudtöölise eksami tegijat läbi kustusid. Kõige rohkem eksamitegijaid oli kingsepa ja rätsepa aladel. Meistriteks said 2 lihunikku, 2 rõiwaõmblejat ia 1 kingsepp. Eksamite juhataja seletusel ei ole kusagil varem nii hästi eksameid sooritatud ja nii vähe läbi kukutud kui Petseris. Eksamite korraldamine oli Petseris võimalik ülalnimetatud 7 alal eksamitegijate rohkest arvust. Teistel aladel tuleb aga eksami minna tegema Malga tööoskusameti juurde. Teoreetilised eksamid toimusid algkooli ruumes, praktilised vastavate alade töökodades. Enne eksameid oli Petseri EeSti käsitööliste abiandmise seltsi poolt korraldatud lühiajaline tööstusõpilaste kursus, millest osavõtt oli ootamatult suur. EeSti grupis oli osavõtjaid 80,. ‘ vene grupis 70. Kursuste juhatajaks oli Malga tööstuskooli juh. 23. Mutt ja lektoriks Erich Nenno Petserist. MsrtzistaLi end. MUjkMdr Urmawolirnk A. KõU. Mõne päeva eest vahistati Miljandi poliitilise politsei korraldusel endine Miljandi linnavolinik Jüri Kõll, kes teatavasti siseministri otsusega kõrvaldati linnavolikogust alalise tõõtakistuse pärast. Vahistamise põhjuseks olnud kuuldavasti, et J. Kõll Wana-TänastlmaZ, kuhu ta siirdus pärast volikogust väljaheitmist, oli hakanud agiteerima ja tõlgitsenud valesti eelseisvat rahvahääletust ja lelle tarvidust. Samal põhjusel vahistati ka Kaarli Rimm u mölder Aleksander K i r i k a l, keS oli agitecrimtb tvapsliku liikumise kasuks ja avaldanud lugupidamatust maksva korra vastu. Mees oli lühemat aega hoidmtd ametivõimude eest kõrvale. Msrt Niti pseg 78-oastsne. Meie ärkamisaja tegelase Mart Mitt'i vanem poeg Karl Mitt pühitses 20. jaanuaril Walgsarves oma 75 a. sünnipäeva. Juubilar sündis WastseNõo mõisas, kus ta isa oli mõisawatttseAks. Hiljem ostis isa Walmärme waloa. Võrumaal ..Kiltri" talu. mis sai n.-m. ..rahvuslikuks hälliks". Tihti võis M. Mitt'i talus näha Eesti 8rkainisaja tegelasi Car> N. Jakobsoni ja prof. K3lerit. Pärast köiawäeteenistust päris poeg Karl talu. mida ta senini veab. Kark Mitt hakkas kohe käima isa iõlnebei. 17 a. ta ott Kanepi ttriku konvendi saadikuks, kus ta võitles Kanepi kihelkonna eestlaste õiguste eest. Tema algatusel asutati ümbruskonda hulk seltse. Salsa okupatsiooni ajal pidi Kar' Mitt põaencma aga maalt välja ja ta sõitis Vladivostokki, kust võõras kodumaale tagasi 1920. aastal. Olgugi, et Karl Mitt on 75 a. wana, ta praegu töötab suure hoolega kaasa kõikides seltsides sa on jäänud M. Mitt'i rahvusliku vaimu kmckjykS ümbruskonnas.
„Teataja" Lhk. v.
