Põhja Kodu, 4 oktoober 1927
9b. 109.
2
$im ««»»
Au langenuile! Leinarong Narwa wäerindel 1918. — 1920. a. langenud kodumaakaitsjatelkalmistule.
Igal aastal korduva kauni traditsiooni teostamine — matkata leiuarouais wabadusfõja kangelaste kalmistule ja sea! viimuks pea paljastada korrapäraste kalmuküngaste ja sirgete ristiridade ees langenute austamiseks — viibis tänawu tublisti kaitsewSe suwiste laagri- ja mauöõwripSewade tõttu. Sügisesed Vihmasajud ja kohati läbipääsmatu põrin? tee lükkasid langenud kangelaste mälestamise weel omakord paari nädala Võrra edasi, nii et leinakäik langenute kalmistule sai teoks alles möödunud pühapüewal. Taevas on selgi põewal lohutamata hall ja wihmavüwedeaa kaetud, kui leinarong kella 12 paiku 1. diwiifi orkestri heUde saatel Peetri platsilt läbi Hermanni, Desterwalli. Sepa ja Guruuaia tänama kalmistu suunas Mgub. Ses sammub kaitsewägi, siis kaitseUitlased ja tuletõrjujad; seltskondlikud organisatsioonid ja õppiw noorsugu ou wihma kartusel tulemata jääuud. Tee polegi utt läbipäääsmotult porine ja ka wihmakartus osutub lligseks. Umbes tmmipmuse käimise järele paistabu läbi sügiskollase puulehestiku mälestussambal olew kuju, maitse alistumise ja sügama walu ou sellesse külma ja tardunud metalli valanud kunstnik Melnik. Värvimata kalmistuwärawast woolab läbi arwukas inimestehulk ja jääb tõsiselt paljastatud peadega tummade malmristide ümber seisma. Kohal muuseas ka naaberriigi Läti sõjaväe esitaja J. Indu leus. Hahkja sügistaewa all raskesti kõlava koraaliga algab lühike jumalateeuistus luteri- ja apostlikuusu kombe järele, mida toimetavad õp. G. Kiviste, preester E a m o u ja praost J. 3 al a j a ». Eesti vabadussõjas langenud kodumaakaitsjate mälestamise komitee esimees kol. M a r d e r kinni tab, et vaprate rahwapoegade eluga kallilt luuastatud wõiduhiuua — vaba kodu eest ou kaitsevägi igal ajal valvel. Rarwa linnapea J. Hermann asetab Rarwa linnavalitsuse uimel kangelaste mälestussamba trepistikule tammepärja. „Meie ees seisab ajalooraamat lahti', sõnab ta pärja asetamisel lühikeses kõues. Jm pole peegameuti ega trükimusta; rttk, kalmukünkad, mustad ristid, see ou meie ajalooraamat, mis ei tao...* Kõnelevad weel kaitseliidu Narva maleva uimel maleva pealiku abi Ä. Maafik ja Eesti Selts .Nmarise' esitaja 3 S õ s t e r. Noorte-ühing .Astra" poolt asetab kauni lillekimbu linnomawalttsuse tammelehtedest pärja keskele õp. G. riivi s t e. Lühike tänusõna siis kol. M a r d e r i l t kõigile, koraali vaikselt rahulikud helid ja aegamisi walgub rahvahulk kalmistult välja liuua poole viivale teele. Ülevalt rabistab väikest wüfi vihma, kui langenute kalmistu tummad malmristtd seljataha jäävad. —rg.
Jalgpallivõistlus. Laupäewa õhtul leidis aset linnafpordiwäljal jalgpalliwõistlus ,Afira" Il ja Mvitleja- UI meeskondade wahel, millest ^Astra- wõiduga 2:0(1:) wälja tuli. Tempolt ja kauniduselt ei pakkunud mäng kuigi suurt huwi. Maleturniiri korraldab Narma ühirkommertsgümnaafiumi malering lähemal ajal. millest osawõtjaid pea igast klasstst. Turniir peab otsustama, kes wõib kanda kooli IS27.—28. õppeaasta meistri nime. Kergendus õunte wäljaweoks. Soome valitsus ou nõusolekut avaldanud Eestist Soome veetavate õunte kohta maksvaks tunnistada Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Virumaa poolt antavaid päritolutunnistufi. Reed tunnistused ei tarvitse Eestis oleva Soome saatkonna poolt tõestatud olla. Sellepärast ei ole õuvte-eksportööridel tarnis Tallinna pärltolutuunlstuste järele sõita, kui laev õuntega mõnest teisest sadamast wälja sõldab.
Valgete ratfaluure sattus wangi. pealik I. Lepp tagajärgedega rakul. Läinud pühapäeval korraldati kaitseliidu Vaivara malewkonuale Sppusmanõõwrid, millest osa võttis malevkonna jala-, ratsa- ja suurtükivägi terves koosseisus. Manöövrite läbiviimiseks oli malevkonna väeosad jaotatud kahte ossa: valged ja rohelised. Valgeid juhtis pealik Roos ja rohelist pealik Pedaksaar, kusjuures esimesed olid mahutatud Vaivara, teised Auvere jaama piirkonda. Kell 10 hommikul algas .sõjategevus'. Zlm oli soodne ja meeste meeleolu mvlemil pool hea. .Sõtta' oli ilmunud ka Rarwa kaitseliidu pealik kopt. Lepp ja Tallinnast kaitseliidu Sppepealtk kapt. Parts, kes valgete ja roheliste tegrwust jälgisid. .Sõjategevuse' algul läks kohe roheliste ratsaluvrel korda.waenlcste' piirkonda tungida ja seal omale hea pofitflooui võtta, kus tugevasti kindlustati. Ka valgete poolt oli ratsaluure välja saadetud, kuid sel polnud õnne: sattus .vangi' w remolt, kui oü määratud seisukohani jõudnud. Wangisattumise läb' katkes ka ajutiselt valgete side ja rohelised tegi valgetele tubttstt .mürtsu'. Ei läinud aga kaua aega, kui valgetel jälle korda läks fidet luua, peagi uäitastd nad ka asjatundlikku pealetungi.vaenlase' pofitstoouidele. Patarei kapt. K u t t a u e i juhatusel hoidis .vaenlast' tihtipeale .ägeda' tule all, kusjuures mitu vaenlase rühma .hävitati'. Pealahingu kohaks kujunes Kiriku küla pllrkoud Vaivara raudtee mäel. Tegutseti energiliselt ja asjatuudKkult. Lahingküigust oli näha, et mehed tubSsti töötanud. Väikeseks veaks vast võiks lugeda, et üksikud valged (vanad sõjamehed) püüdfid liig iseseisvalt tegutseda, mis terve väeüksuse juures igakord kõige paremaid tagajärgi ei auua. Manöövrid Vaivara malevkonnas lõpetatt sama päeva õhtul. Rarwa kaitseliidu maleva pealik kapt. Lepp ja samutt Tallinna kaitseliidu esitaja kapt. Parts jäid Vaivara malevkonna manöövrite tagajärgrdega väga rahule. Kaitseliitlased tegutsesid püüdlikult ja täiesti Energiliselt.
Kaubanduslik läbikäik Venemaaga.
219 wagmttt. 520 reisijat õle piiri. Läinud septembrikuu jooksul on Venemaalt üle Narva jaama Eestisse sisse toodud transtitkaupa 64 vagunit ja 28 tsisterni, kaalus l.180.887 kg. ja Narvale mitmesugust kaupa 13 waguuit, kaalus 292.468 kg. Kokku 199 waguuit ja tsisterni, kaalus 1.383.355 kg. Sama aja jooksul ou Eestist Venemaale saadetud mitmesugust kodumaakaupa 119 vagunit. kaalus 1.492.869. 2 kg. Transiitkauba läbilaskmlst läinud kuul ette ei tulnud. Üle Valga Eestisse toodud üks vagun heeringaid ja kaks vagunit kanepit, kaalus 32.299 kg., ja üle Valga ou wälja läinud Narvast 59 kasti kalevit, kaalus 5 871,7 kg. Peale selle ou Venemaalt sisse tulnud 183 reifijat ja Eestist läinud 337 reisijat.
Kas ka need tammed? Weel üks iseloomustaw näide meie ilupuude häwitamistungist: ZSHwi-Paulike asunduses on ühe talu maal rittaistutatud põlised tammed, mille kuuluwust praegu koguni raske leida. Ostulepingu sõlmimisel wäljendatt arwamist, et need tammed wõikfid alale jääda, antagu asunikule näiteks metsa mujalt asemele. Kuid see letti wõimatu olewat ning armutu saag teeb warsti põlised tammed ühes teiste puudega pvletispuuks. Ja kuigi asunik tahaks neid alal hoida, ei luba talle seda raske majanduslik olukord. Narwa linna pantkirjade wäljaloofimine. 15. oktoobril kell 11 hommikul pannakse toime Rarwa liunaraekojas, volikogu saalis avalikult kahe liauawolitogu esitaja juuresolekul kuuesteistkümnes Rarwa linnale 22. novembril 1911. a. lubatud 5% laenu kustutamise alla minevate pantkirjade harilik väljaloosimine, nomlnaalsum ma 625.875 rbl. Alles uuel aastal. Rarwa naisseltfi loterii on edasi lükatud 22. jaan. 1928. o. peale ettetulnud takistuste puhul. Zda-Wirmnaa riigimaade korralduskomisjon asutati Narmas. Mrumaa Alutaguse — Järve, Kohtla, Woka, Jõhvi, Vaivara, Peetri, A«vere-3oala. Mäetaguse, 3isaku, Illuka, Vasknarwa ja Rarwa-toguste valdade riigimaade korraldamiseks ou valitsuse otsuse põhjal Rarwa asutatud 3da-Virumaa riigimaade korralduskomisjon. Selle komisjoni esimeheks on kohalik rahukohtunik ja liikmeteks Viru maavalitsuse esitaja, Rarwa maakorralduskomisjoui alaline liige, riigimetsade waMsuse esitaja ja vallavalitsuse esitaja selle poolt, mille piiridesse kuulub arutusel olew asi. Rarwa maakorralduskomisjoui alaliseks lttkmeks ou juba kauemat aega 3- Spuul, kes omas töös hästt vilunud ja kellele ühes sellega 3da-Virumaa riigimaade korralduskomisjoni piirkonda kuuluvate riigimaade kohta on antud kõik õigused ja kohused, mis riigimaade ülemate kohta ette nähtud. Lugege „Pehja Kodu M .
Ainuke loterii, mis pikendufeta loositakse, on Eesti Ajakirjanikkude Liidu loterii. ПгЗЙЙшп
Võõrastütar. Artur Arnoldi Wana-Mtnt romaan. (3Srg 41.) Kõik kolm jõudsid wahejuhtumisteta Klageasarti, kuna Lola Madonna seltsis Viini jäi. Kokkuleppe põhjal pidi dr. Kettler kas järgmisel päeval kohe Viinis jälle tagasi olema ehk kui mingisugune juhus teda seal kiuni peab, sellest telegraseerima, kuidas lood ou. Liuna Klageusurti jõudmisel aeg juba kesköö oli, läksid dr. Kettler ja mõlemad hulgused kohe don 3os* lossi juure, et oma ülesande täitmisele asuda. Dr. Kettler, kes lossi ümbritseva pargi juba ennegi mitmel korral ringi oli käinud, teadis ka, kus väikene jalgwäraw asub, kust kõige hõlpsamini parki loodeti pääseda. Sinna jõudes oli müürile ronimine nii Poldüe kui ka Konnale väikene asi. Peagi upitasid nad ka pika arsti ülesje. Üleval kuulatasid mehed vähe aega, et veenduda, kas õhk puhas on. Mitte midagi kahtlast kuuldes ega nähes, laskis Konn esimesena end pea kuulmata müürist alla. Temale järgnes Poldi, kuna doktor viimasena ja suure kolinaga alla hüppas. Kolina peale hakkas kuskil kaugemal koer haukuma. Kõik kolm pettfid põõsaste varju, sest kordett ettevaatamata liikuda. Siis kuulsid uad kedagi lähenevat. Arwatawastt vist öövaht, kes koera haukumise põhjust tuli järele vaatama. Vaevalt sai mees sammu peidusolijatest mööduda, kui Konn osavalt temale seljatagant turjale targas ja mõlemi käega mehe suud kinni hoidis. Poldi oli selle filmapllgu jooksul juba mehe jalgadest jõudnud kiuni haarata, ja enne kui öövaht — see oli ta tõestt — õietigi märkas, mis temaga juhtunud, oli ta pikali kistud, kuna mõlemad hulgused tema peal lamasid. 3lma pikema sissejuhatuseta päris dr. Kettler vahilt, missuguses ruumis keegi võõras noormees kiuni peetakse. Öövaht eitas alguses wööra mehe majaswiibimist, tõendas, et tema midagi ei teadvat. Kuid Poldi, kellel ülekuulamiste kohta, mis politsei üksinda tema juures toime pannud, juba oma kogemused olid, mõistis kohe, et mees rohkem teab, kui ta praegu rääkis. Tundes ka dr. Kettleri mõjuvat retsepti, mis vaikijaid peagi rääkimisele sunnib, soovitas ta viimasele seda tarvitusele võtta. Vaevalt sai pikk arst lamajat vahti vähe raputada, kui see hädaldama hakkas. Et ta oga siiski midagi ütelda ei tahtnud, tarvitas Kettler teist korda oma meetodi ja nüüd juba tublisti. See avas ka surmahirmus viibiva öövahi keelepaelad ja peagi saadi teada, et nelja päeva eest aiawärawa juures keegi kahtlane noormees kiuni võetud ja teda nüüd lossis vahi all peetakse. Kui teada saadi, missuguses toas ja et toa aken ülemisel korral lossi hoovi peale viis, võeti vaht kaasa, et see akna ära näitaks. Kuna Poldi ja Konn redeli kohale muretsesid, valvas Kettler öö vahti, igaks juhtumiseks selle kraest kinni hoides. Hobusetallist leidsid Poldi ja Konn ohjasid ja nööri. Nendega seoti öövaht tiaui ja ettevaatuse pärast pisteti temale ka rättk suhu, ning wttdi pargi jalgwärawa juure tagasi, kuhu ta maha pandi. Nüüd olt järgmiseks ülesandeks tungida akna kaudu tuppa, mMes võõras noormees kinni peeti. Akuaruudu purustamine ja akna avamine oli Lauakatja käes mänguasjaks ja see sündis nii vagusalt, et isegi dr. Kettler, kes akaa all seisis, mitte vähematki krõbinat ei kuulnud. Konn oli esimene, kes tuppa läks. Taskulaternaga tuba valgustades nägi ta peagi otsitavat võõrast, kes voodis magas, kuna keegi vanem, musta habemega mees riietes ttiwanil lamas ja samuti kui vahialune magama oli jäänud. Konnale järgnes Poldi ja kasutades valvur! laskeriista, mis ttiwant ees laual oli, asus ta ka kohe valveposti magava vahi juure, et silmapilkseks tegutsemiseks valmis olla, kui viimane vast ärkab ja kära mõtleb tõsta. Dr. Kettler, kes voodis magavas võõras noormehes esimese pllgu järele kohe oma sõbra ära tundis, äratas selle ülesse. Viimane, ärgates ja enese ees pikka arsti nähes, karjatus tahtmata. Samal filmapllgul ärkas ka vaht ja Konu kustutas ka kohe laterna. Kiire hüppega, mis temale koi endisele akrobaadlle kuigi suurt raskust ei sünnitanud, istus ta juba järgmisel silmapilgul põlvilt vahi rindadel, kuna Poldi laskeriista vahi meelekohal hoides teda vaikimisele sundis. Kiirelt rüetus Karl ja vaevalt möödus paar minuttt, kui ta esimesena juba redelit mõõda avatud akaast wälja ronis. Eaae toast lahkumist raputas pikk arst weel hirmust pooluimast vahti ja andis temale taskust võetud pudelist midagi nuusutada. Kui see liikumata lamama jäi, sõnas Kettler aknast wälja ronides: .Eane kolme tundi see end nüüd paigast ei liiguta'. Pargi jalgwärawa juures talitati öövahiga samutt kui toas valvuriga, ja kai ka see küllalt raputada ja nuusutada oli saanud, vabastati ta I5Sdikutest ja rätikust, mis tal suus oli. .Rüüd ou ka see kolmele-neljaks tunniks teguvõimetu. Rüüd oga ruttu wälja, ja katsume, et raudteele jõuame'. Kuigi Karl kiirel käigul jaamahoonesse üht ja teist tahtis teada saada, ei vastanud Kettler sõbra küsimustele, vaid lubas seda hiljem kas rongis ehk Viinis teha. Et vastu hommikut pea iga poole tuuui järele rongid pealinna sõitsid, polnud neil ka rongile pääsmisega raskusi. Vagunis jutustas dr. Kettler sõbrale lühidalt terve sündmuste käigu, kuid seda, et Lola Atiuis, jättts ta ütlemata, sellega tahtis ta sõpra üllatada. Roor kunstnik kuulatas hoolega ja nii mõnigi kord heitts ta pahase pilgu wastasistuwale Poldlle. Kuid kui sõber jutustusega lõpule jõudes tähendas, et Karli praegune vabastamine peaasjalikult just Poldist oleueuud, sirutas ta hulgusele käe vastu ja lubas tehtud heategu ja ülesnäidatud kaasabi mitte unustada. Viini jõudes läksid nad otseteed kõik neljakesi ateljeesse, kus sõpradel üksteisega weel nü mõndagi oli rääkida. Kella kümne paiku kirjutas dr. Kettler mõne sõna paberile ja käskis Poldit seda ema Zinsleri juure Madonna kätte viia. Mõõdus vaevalt veerand tundi, kui ateljee uksele koputatt ja hulgus võidurõõmsa näoga Madonna ja Lola saatel tagasi tuli. Meie ei hakka siin kirjeldama seda rõõmu ja meeleolu, mis niihästi Lolat kui ka Karl Eduardi valdas, kui uad raskete läbielamuste järele jälle üksteist nägid. Rad ei suutnud kumbki sõnagi rääkida, vaid võisid ainult nutta ja naerda. Mimaks rahustus Lola ja esimesed sõuad, mis
.Armsam, ma olen meie lapse jälle leidnud, ta on elus ja terve'. .Meie, sinu ja minu lapsi SNs on see ikkagi tõst, et meie laps elab!?' hüüdis vaimustatud kunstnik. . . '?a elab ja on terve ja sellepärast, et mina teda hoidsin', lausus vähe eemal seisev Poldi Bräurr. .Usun, et sellega teie täau mitte sõnades, vaid ka rahas olen ära teeninud'. .Teie mõlemad peate oma osa saama', täheudas Karl Eduard vm Lesseu. 3a taskust panga tshekiraamatu võttes, kirjutas ta kummalegi bvlgusele tshett 5.999 kuldna peale. .Siin võtke eneste vaevatasu', üttes ta tshekke nende kätte ulatades. .Aga saage nüüd korralikkudeks inimesteks ja ärge jälle mõnes mängupõrgus walemängijate küüsi sattuge. Muidu andute jälle kuritegevusele ja, võib olla, tuleb minul teid weel mõni kord raputada' lausus pitt doktor mõlema hulguse kätt raputades. .3ah, eks ole. Poldi, parem 5.099 kuldnat vastu wõttL^kui kaagile ronida, kuhu sa uoapiste eest, mille doktorile tahtsid anda. tingimata oleksid rännanud', muigas Konn sõbrale vastu. , ,.*bkoh, üua võiksid nüüd küll oma moka maas hoida, sina üksi pole ka ühttt kreutsertt väärt', kõlas Poldi vastus. .Aga nüüd jätke juba kord oma lori ja katsuge, et minema saate', käskis dr. Kettler, Jtb fWs pole just kuigi lõbus'. , n Samal ajal koputati ateljee uksele. Karl Eduardi poolt hüütud .sisse' peale avanes uks ja Karli korteri lävel seifis don 3osr. ~ olevate andmete varal teadis ta Ä.Ä. aab a r . w, 4A et t0 W«Ä talt eriti ш 1 8 !ш 1 .г ?. П111 ! I е1 ? 0 -stmeue te* w«. mase armukese korterisse, et sitt — kui mitte iusi Lolat leida, fid ehk ro-hemolt teateldN saada' ' " ta d ttflnub. ««roolt sai ia ült Ulroe arsilma», «uid würnam paluud mitte fikfi, «oti Eduard »»u L«s«n. teda "J 0 *» 1 * ltaMe seifi, lott». Tema uögemim kutsu, dou J,, s^s veelgi suurema imestuse esile. WM stinolek, hiide ta roast hllN ЦЛО О Mimat oli aimub, et nceb Lola lapse «ro viisid, ütles temale nii mõndki. ¥ ' Ят ta vähe aega ukse juures oli seisatanud,
