Postimees (1886-1944), nr. 226, 12 oktoober 1905
A«d««a«N.
Wõru linnq riigivolikogu valijate nimekiri
on .Liiwimaa Svherm- Leb-S* nr. 102 s a. aval. datud. Waliiaid on kokw 132. M«ie paneme ala. malpool valijate nimed, liikumata ehk äri alu. koha üleS. kuna meie tsensuse klambrites juurde lisame. Wõru linnaS on sSramiStel isikutel vali-mile-õiguS: Karl Ade! (tsenwS 1850 M.). Aleks. Allev <ll sSrgu kaupl), Hermann Bniumnn (4650 rbl.). Wilhelm Weik <4890 r). Eduard Brese lil. ikouvl). JuliuS v. Busbgund (595)0 r.). Dmitri Weirich (2550 r). Jaan WelSmann (240 V r.), O»kar Hau», mann (3000 r.). Waltb-r v. Gaffron lil. j kauvl.), Jvliu» Gentz (I!. i k), Ernst Galtz <lBOO r). Mag. nuS Groteuberg li 550 r.). GnSt. D-brow til i. k.), Hendrik Donner lil. i. k.), Robert Dulz (4600 lc), Hendrik Jõgeva lil. j. k.), Jtlõk Kalmansan lii. i. k). Alvil Karv <4150 r), Jobann KmilbarS (?050 r). Jnban Kahro lii j. k.), Joon Kewwai lii. i. k.), Jaan Kerberg <3900 ».), Mibail Mvi li 850 r). Killomann (3250 r). Peeter KirtStata (i» 00 r.), Jaan Klau»sen <8450 r.), Hendrik Kalbera (il. i k.), GuSt. Sond (N.200 r). Hendrik K"vvel (2500 r., osa). Jaan Kavvel 12500 r, osa). Mihail Korrol <1750 k.), Johann Krauzvann (2650 r), Peeter Kroon (li. s. k.). KoSmoa Kubli <lO.OOO rbl. ia U. j kauvl.). Jakob Laar (1800 r), GuSt. Lange (3100 r), Joban Lauri (9650 r), GuSt. LSwen (6000 r), Konstant. Lvwen (I i. tSö»t) Karl Levv M. j k). Eduard Lindearsin (1600 r), Mhoil Li m (1900 r ) Joban Luik (3,00 r.), Adam Maat (3900 r.) Eduard Motzen (2,00 r). Peeter Megamonn (3050 r), Mibail M-ltz (11. i. k), Johan MõtwS si. i. k). Peeter Minka (4960 r.>, David Mirvitz (8000 r). Jaan Morrel (ii. i. k), Jaan Muna (12 800 r.). Jaan Mäaai (2050 r). Andres MSrotS <3450 r), Emilian Nisiforow (3603 r.. osa) Wiktor Nilifornm (3608 r, osa), Peeter Onno (ii. i. k), HanS Ots (3000 r.. osa), Johan Vaal (11. i. k.). Karl Pabson (3050 rnbla), Hendrik PallootS (11. i. kauvl.). Friedrich Paul (4950 rbl.). Rudolf Pihla? <2950 r.). Mibail VolianowSki (4550 r.) Nikolai Protovovov (2600 r). Pavel Pfeifer (3050 r. ia li. s k). Joban RattuS (4000 r). Karl Reikter <B9OO r) Nikolai ReichqM (4850 r) August Rosenberg (1950 r>), Hendrik Samofon (7150 r.). Joban Sibul (1750 rubla), Job. Silberaleich (3950 r.). GuSt. S"nla r (1600 r), Alvil Stebing (12.950 G'i»taw Sulg (8400 rubla) Mibail DSniSsan (3000 r. ia li. i. k). Aksel Derrevson (2160 r sosaj ia il.j.k.), Peeter Neberg(l7oo r.) Adam Tiganik (5«00 r. ia 11. t k.). Jobau Tilger (ii i. k), Jtiri Treifeld (1700 r). TomaS Uuetalu ja Friedrich Karlion (11. j. k). Georg Fedder (2800 r. ala), JuUuS Frey (2750 r.). Ludwia FukS (11. j. k) Walter von Z»dd»lmann (3300 r.) Wilhelm Zier (9650 r), Heinrich (2350 r ) Adolf Gchmol (2350 r). Richard Schmol <12.750 r). Wilh. Svobr (11. j. k). Eugen Schultz (8200 r ), Rein Eber (1850 r.). JoSsel Jubeikin (14 750 r). Samuel Judeikin (ii. j. k,). Aleks. Jürgenson (6900 r). Karl Jotobi ja Eduard Brese (il. f. k). TõniS JamS (2300 r.) Wõru maakonnas olevate liikumata vara sa Sri kohtade omanikud: Karula vallaslvan Villmann (II j. k); RõugeS: Peeter WeiSval (N. j. k). Joban Helsteia (Usk); RSvina vallail: Friedrich Wiiand (li j. k). Peeter Mrnow (ii. t- k.). Ivan NaruStrang (li. t- k ) Wido Otsing (ii. s. ?.). Karl Saldum (V j. iööSt): M « eksi vallas: Heinrich Hermfon (ii f. k). SuSta Sotnik (11. i. k); Kaagwere vallas: Nikolai v Grothe (V i. Erastwere wallaS : Ku?ta HSelmann (11. f. k); Wana-AntSla vallas: Georg parun UnqernSternberg (V f. tSöSt). Ivan Dubintn (11. j. ?.), Karl PrkS'o (II f. ?.). Kristjan RSgo sll j. k). Jgnati Sviridonow (Ii f. k.). Tõnis JurikoS (11. j. ?.); Wana-Roosa wallaS: Aul'u« Jugnash (11. j. k.), Jakob Stammbera (ii. j. k.)' Kergola valla»: GuSt. Kasvand (Ii j k), Nlbwtg Kango (11. f. k.); Wõõvsu alewiS: Peeter Kurrvsk (li. j. k). Jakob Raudberg (11. i k). Jaan Zirnalk (ü. ik ). Laanemõtsa WallaS: Jaan Liiwe (il i. k): Wastfe - liina mõisas: Johan Lutiuwer (ii. j. k.); Uue - AntSla valla» ? Joh. Peterson (U. i. k); Peri valla»: Karl Fischer (ii. j. k.); KaagjSrwe wallaS Job. Zimmermann (II j k); Leewi mõisa»: Viktor Schtlling (V. j. tSSSt.); Uue-Roofa wallaS: Jaan JnrgiS (li. j. k ).
Kambja Ewanqeli-Lutheruse kogudus ou ueude liikmete läbi, keS Oreeka õigeusust on suurde tuluud, 166 liikme värd kaSvanud. Septembri-kuu 18. päeval ou leeritamise järele 3 ja 9. oktobril 77 iuimest teistega koos lauale wõetud' pääle selle ou 86 alaealist selle läbi ttaStu wõetud, et ueude wauemad koguduse hiugekirjaSse on kirjutatud. S. Malgast. 16. skp. auuab Aino Tamm EeSti karSkuseseltsi saalis kontserti. Oleks wäga soovida, et Wolga EeSti ringko»d sinna täiel armul ilmuks, niisama kui kahe aasta eest. X. Malgast. Nagu kuulda ja näha, tahab meie linnavalitsus nüäd tõeSti hra Podegrati poolt uue turuplatsi jaoks ehitatud Väljakäigu kohta (retiradet) üleS seadida ja awado, ia nimelt linna algkooli praegusel turniplatfil. Sünnis ei ole see koht kooli ligemas naabruses mitte! Oleks tema tühjaga ikka kuni .«ue turu" lõpuliku otsustamiseni ära Võinud oodata. X.
Pilisiverest. 2. okt. oli Imavere vallamajas Pilistvere karSkuse-kurato-riumi koosolek. Wõeti nõuutt oktobri-kunl ettelugemiSte ja vdvpiltide näitamiStega alata ja kohalikkudele kooliõpetajatele ja ettelugejatele udupildi-laternaga ümberkäimist seletada, nii et tarvis ei ole ühe! ainsal õppinud piltide-uäitajal ümber sõita, «agu see siitsaadik oli. —s.
Septembri-kuu algusel oli Pilistvere kouweudil kolmandama kihelkonnakooliõpetaja valimine päevakorral; jäetud aga pooleli ja tahetavat vist alles siis kolmas kooliõpetaja valida, kui laSte arv tõuseb. Asi oleks muidu korraS, kuid laSte vanemad lubavad alleS siit omad lapsed kooli viia, kui kolmas kooliõpetaja ametis on. Oli ju meil kaua aega kolm kihelkonna kooliõpetajat, ja kool oli hääl järjel. Mõõdaläinud k-wadel suri kauaaegne koolijuhataja P. Teck»l ära. —s.
Koselt. Suvi on silt mitmed tublid koolitõõtegijad ära viinud ja uued asemele toonud, aga seminari haridusega meeste arv langeb siin iga aastaga. Ka kooliõpetajate isiklik tutvus jääb ikka vähemaks. AaSta 15 ne eest, kui siia muusitakoor asus, oliwad pea kõik kooliõpetajad koori liikmeteks, nüüd aga veel paar ainukest: teised, kaS ei tule ehk ei saa aegagi fiiu niikaua elada, et kooriliikmekS aStuda, eune kolivad uude kohta. Meie kihelkoid on ligi 40 verSta pikk ja ei ole vale, kui ütlema peab, et »en«e juba ametivend läinud on, kui teda näha saigi." Mõne aaSta eest sai veel kirikumõisas sügisese ja kevadise koosoleku pääl kokku, nüüd kaovad ka needgi koosolekud osalt ära ja muist kooliõpetajaid ka sinnagi ei tule
«agu meie kahe ministeeriumikooli õpetajad. Meie neljast seltsist võtavad ligi pooled kooliõpetajad ola, pooled ei ilmu neisse ilmaSgi, mida kahetseda tuleb. —ist—- — Külgehakkavad haigused on siinpool laastavat tõõd teinud, sest ligi pooled I—lo aastasest lastest on kas ära surnud ehk mõne vea saanud sarlaki ja laste kolerine läbi. Mitmed on keeletumaks jäänud, mitmed kurdiks ja kopsutõbisteks. Ja ehk meil küll kihelkouuas arst on. kes kiriku juures elutseb, ei ole paliud sinna läinud hoolimatuse pärast, teised jälle vaesuse pärast, nii et surmal vaba voli oli .neid lillekest noppida", nagu rahvas laialt räägib. Kui Väqa prii arstiabi kihelkonnas, kuS pääle 10 tuhande elaniku ou, vaja läheb, ei pruugi enam korrata. Kui väga tulekstvad rahva tervise-olud korraldada, aaa ke» seda siin teeb! Koolid on talvel lastega otse täis tuubitud; sagedasti mögavad 30—40 lasi ööseti kooliklassis, aga kordagi ei käi arst koolimajas kooli terwste-olusid vaatamas; ja saadab kooliõpetaja mõne lapse külgehakkava haiguse pärast kool st koju ehk paneb ta koguni terve kooli ieiSma, siis on hädaldamine suur. Aga kes sellest küsib! Mõne aja pärast läheb kõik jälle waua meodi. —ist—
