Postimees (1886-1944), Number 52, 4 March 1922

Contents

Text

Wäljamaalt.

Uus Itaalia walitsus.

Wiimaste teadete järele on Faetal korda läinud uut kabinetti kokku seada. Esimene katse minewa nädala algul ei õnnestanud ja ta pidi oma ülesande täitmisest loobuma. Peale selle wõttis kabineti kokkuseadmise oma peale endine peaminister Giolitti, kellel see ka korda ei läinud. Teisel puhul on aga Faetal siiski korda läinud erakondadega sarnasele kokkuleppele sõuda, et ta uue walitsuse koosseisuga parlamendi ees esineda wõiS, ilma et wähemusse jäämist karta oleks olnud.

Kuid meie wõime täie õigusega Facta kabinetti ajutiseks, wõi ennem „häda-kabi-netikS" nimetada. Tema kokkuseadmise wõimaldas ainult häda, sest et Itaalia walitsusel praegu suured ülesanded ees seisawad, mis eriti Äenua konwerentsiga ühenduses seisawad. Wältaw walitsuse kriis pidi siin igal wõimalusel kõrwaldatud saama, kuna tema mõju laiemale õige halb oli.

Et praegune walitsus ainult ajutine, erakondadewaheline kokkulepe ainult sunnitud ja et kriis warjatud kujul ka praegugi weel edasi kestab, näib ka walitsewates ringkondades selge olewat. Üleüldine arwamine näib olewat, et praegune parlamendi koosseis ei wõimaldagi tööwõimulise walitsuse kokkuseadrnist ja on kuulda, et otse kohe peale Genua konwerentsi lõppu praegune parlament koju saadetakse sa uued walimised wälja kuulutatakse. Kas aga uus parlament tema peale pandawaid lootusi täitma saab, on enam kui küsitaw. Praegune parlament seisab koos ainult üle poole aasta ja selle aja jooksul on Itaalia sisemine elu selleks liig wähe muutunud, et walimiste tagajärjena parlamendi koosseis tuntawalt muutuda wõiks.

Prantsusmaalt.

Heurtz Batsille surnud.

Londoni st, 4. märtsil, kell 4 homm. (Trj.) Luuletaja ja näitekirjanik Henry Batsille fnri Pariisis.

Weel tord Wilho Reima ja usuõpetuse seis meie koolides.

Soome õpetaja Wilho Neima otsuse järele, maata «Postimees" nr. 46, olewat meie noored täielikud poganad selle tõttu, et meie koolidest usuõpetus wälja on tõrjutud. Kurb on niisugust otsust meie weunasrahwa õpetaja suust kuulda. Kuidas on siis lugu tõepoolest? „Postimees" arwab omas järelsõnas, et asi mitte nõnda ei ole, usuõpetust antawat waba õpeainena ja olewat koolisid, kus õpilaste seas osawõtjaid leidub.

Pean kahjuks tähendama, et õpetaja Reimal siiski osalt õigus on, meie tulewiku wäljowaateid silinas pidades. Keskkoolides on usuõpetus teatawasti waba õpeainena weel käimas, kuid ei tea. mis uus keskkooli seadus ka sellel alal toob, Kurb on aga algkoolides lugu, just siin kus, noorte südametes ilmawaate algus pannakse, puudub kooliseaduse põhjal usuõpetus täiesti. Niipalju kui minul teada, ei ole sellel põhjal näituseks Tallinna algkoolides usuõpetust mttte. Tartus on olud paremad. Sea! on usuõpetuse andmist nüüd juba teist aastat sisemisjoni seltsi Tartu osakond korraldanud, omal ettewõttel ja kulul. Oli palju raskusi esialgu lubasaamiseks, weel suuremaid raskusi sünnitab aga selle hea asja aineline külg. Kõige selle peale waatamata on ta tänini kõikides linna algkoolides pease ühe, kus see mõnesugusel põhjusel mitte wõimalik ci olnud, kaks tundi nädalas lasknud usuõpetust nuda. 1921. a. usuõpetuse tundide kulud olid umbes 125.000 m.

Nüüd kipub seltsi jõud raugema. 1922. a. eelarwe tõuseb peale 250.000 marga, missugust summat seltsil raske on omal jõul kokku saada. Selleks peeti 22. weebr. sisemisjoni seltsi nõukogu ja Tartu linna algkoolide usuõpetajate,ühine koosolek ära, kus ühelmeelel otsuseks tehti pöörata palwega laStewanemate poole, kelle lapsed koolis täiwad, et need iga lapse pealt poolaastas 50 m. usuõpetuse tundide eest tasu maksaksid. Kehwemad on maksust muidugi kas osalt ehk täiesti 'vabastatud. Nii jääks kuludest pool ehk rohkem sisemisjoni seltsi kanda.

Meist enestest ripub ära, kas meie lapsed paganateks saamad, ehk nad üles kaswatatakse kristlikus ilmawaates. Sellepärast aidake, lastewanemad ja iga kodanik, kes asjale kaasa tunneb ja kellel meie noorsoo tulewik kallis on.

Oleks tungiwalt waja, et kõik need kaaskodanikud koonduksid sisemisjoni seltsi ümber, kes usuwad, et ainult kristlikus ilmawaates see jõud pettub, mis meie kaswamale noorsoole kindla kõlbluse ja kainuse wõiwad anda.

Rõõmustawal wiisil on usuõpetuse tundidest osawõtmine laste poolt algkoolides õige elaw, mõnes koolis ja klassis mõtawad osa isegi kõik õpilased, keskmiselt aga kuni 90 prots. õpilastest. Peaks nüüd sisemisjoni selts aineliste! põhjustel sunnitud olema aSja korraldusest tagasi astuma, siis jääks usuõpetuse andmine korraga meie linna algkoolides seisma ja algaks siis meie noorsoo arenemises mististi küll see aeg, mida Wilho Neima p a - g a n l u s e k s nimetab. Uks lapsewanem sisemisjoni seltsi liige.

Eesmärgid õpetawad.

Minewal aastasajal wõttis meie nooruS rohkesti osa rahwaluule korjamisest, meie päewil on ta peale üliõpilaste selle kohta leigeks jäänud. Ja ometi on rahwaluule korjamine ettewõte, mis noorust rahwa waimuwarandusega tutwustab ja wanarahwa mõtte maailma aitab juhatada. Mõned harwad kooliõpetajad on nooruse tähelepanu uuesti selle tähtsa töö peale juhtinud ja juba vn see hakanud wiljagi kandma. Veebruarikuu jooksul sain kaks korjandust, mida kooliõpetajate juhatusel Tallinna tütarlaste gümnaasiumi ja Kolga Kooli õpilased ette wõtnud. Mõlemad rahwaluule saadetused sisaldamad lugupidamisewäärilift tööd, wanu jutte, rahwalaule ja muud. Vana ladinlane ütles: Eeskujud õpetawad. Kas õpetasid eeskujud ainult roomlasi wõi õpetawad nad ka Eesti noorust? Kas õhutawad weel teised kooliõpetajad õpilasi rahwaluule korjamisele? Tartu, ülikool. M. J. Eisen.

Nimedepanemise kommiSjoui tegevusest lugerimaal.

Naroowa-tagustes, Jngeri, waldades käib praegu nimedepanemtse kommisjon ümber ja awaldab elawat tegewust. Kommisjoni juhtiwateks liigeteks on dots. W. E r n i t s \a Samuel Sommer. Kommisjoni otsekoheseks ülesandeks j>on sealsetele kodanikkudele uute nimede andmine ja manade, mitte sündsate nimede ümberwahetamine, missugusel üleüldiselt hea edu näiks olewat.

Koosolekutest, mis nimedepanemise puhul peetakse, tõttab rahwas rohkel arwul osa; mis aga koosolekutel ilmsiks tulnud mõtteawaldusesse puutub, siis konstateenwad

kommisjoui liikmed, et see setude juures erksam ja elawam on olnud. Koosolekutel peetakse kommisjoni liikmete poolt kõnesid, milles walla rahwast üles kutsutakse asutama igasuguseid seltsa, mis kasulikud nii majauduslise edu, kui ka waimuelu äratuse suhtes. Selle tagajärjel on. siis ka paljudes kohtades otsustatud asutada Lulekindlustuse seltsa, laenu- ja hoiuühisusi, karskus- ja haridusseltsa. kKarskusseltside asutamise mõte on dots. Ernitsa ergutusel iseäranis koolilaste seas wastuwõtwat pinda leidnud, nagu omal ajal Setumaalgi. Angerimaa Wene koolides, kus ühes wenelastega ka Eesti lapsed õpetust saawad,

on kommisjoui algatusel korraldus käimas, et seal ligemal asal nädalas mõned tunnid?» Eesti keelt õpetatakse. Tähelepanu on selle peale juhitud, et ingerlaste! tuleks enesest rahmusliselt rohkem lugu pidada ja oma kombeid ning keelt austada. Rahwuslise enesetunde äratamiseks ja elustamiseks tuleks lähemas tulemikus esimene Jngeri kongress ära pidada. Ingerlaste jaoks tuleks Petseri'.uaa eestlaste eeskujul ka oma wallad asutada, kus asjaajamine eesti- ja ingerikeelne. Muuseumi jaoks hakatakse seal ainelist wanawara, kui ka laulusõnu ja wiisistd korjama. Muuseum on selleks 10.000 mk. määranud.

Tags (0)

Please log in to add tags.
Page tilePage tilePage tilePage tilePage tilePage tilePage tilePage tilePage tilePage tilePage tilePage tilePage tilePage tilePage tilePage tilePage tilePage tile
Page 8
Page 9