Postimees (1886-1944), Номер 132, 17 Май 1929

Почему этот текст может содержать ошибки?

Исправьте этот текст

Mispärast tööerakond kaotas?

Kõikuw ja mitmepaitne politika, järjekindluse puudus tõi kaotuse. Seda ei suutnud ära hoida ka äge kihutustöö mitte.

Ajakirjandus walimistagajärgi arutamas.

Tööerakond kaotas ligi weerandi häältest. Mrsparast? Selle kohta võtavad kõik ajalehed sõna. „Päewaleht" kirjutab: • -puutub kõigepealt silma tööerakond, keS õige ränga kaotuse osaliseks saanud ja peaaegu ühe neljandiku oma senistest poolehoidjatest kaotanud. Sarnast kaotust tuleb meie oludes siiski õige suureks pidada. Silmas tuleb weel pidada, et viimastel walimistel tööerakond suurema hooga kihutustööd tegi kui kunagi enne. Mitmed maakonnad wõeti miw korda läbi ja „kihutati" miw korda üle. Mida esimene kõnemees ehk ei mõistnud, seda pidi teine ja kolmaski weel täiendama ja parandama. Ka võttis tööerakond seekow tarvitusele igasugused kõige moodsamad kihuwswahendid. See kõik aga ei pääswud teda lüüasaamise eest, ja ilma selleta oleks tema kaows weelgi suurem võinud olla. Tööerakonna kaowse Põhjused on täitsa mõistetawad. Kõigepealt küll see, et meie walija on aastate jooksul Politiliselt õige wnduwalt arenenud ja kasvanud. Ta ei ole enam see „rumal walija", nagu teda ennemalt nimetasid meie erakandade liidrid, waid on oma suures enamuses küllalt teadlik niihästi üksikute erakondade töö hindamises ja oma esindajate walimises, kuigi piiratud walimisõigus tal ei luba talitada oma täieliste tõekspidamiste kohaselt. Tööerakonna Politika on alati olnud mitte ainult kahe-, waid koguni mitmepaitne. Iseäranis selgelt awaldus see wiimase riigikogu töös. Ta on ennast lõplikult awaldanud tui politiline koondus, kelle peale kunagi kindel ei wõi olla, kelle samme kunagi ette ei tea, tuid kel alati tagawaraS on Mingisugune intriigi sepitsus. Tema wiimane suursaawutuS sel alal ülalpidamine tehaste hooldamise küsimuses on iseloomulik kogu tema tegewusele, tööle ja riiklikule mõtlemiswiistle. Kord pidi ometi kate langema ja tööerakonna tõelise näo paljastama. Wiimane riigikogu langetas selle katte ja suur kogu walijaid pöördus otsekohe ära." „Kaja" näeb tööerakonna kaowse Põhjusi järgmistes asjaoludes: „Asutawast kogust saadik on ta alaliselt tagurpidi läinud. Nüüd on ta jällegi kolm kohta kaotanud. See on kahtlemata vaga ränk löök. Kuid süüdi on ta. ifc. Ta. fiia-

tänna kõikuw Politika ja järjekindluse puudus, need on talle kaowse toonud. Teisest küljest on tööerakonna kaotuseks kahtlemata ka ta wiimase aja juhid ise kaasa aidanud. Nüüd maksis neile peale muu ka see end walusalt kätte, et nad äärmiselt lühinägelised olid ja sotsialistid valitsema upitasid. Käesolewad walimised kujunesid aga just kohtumõistmiseks nende erakondade üle, keS selles süüdi, et meiesotsialistliku walitsuse saime. Ning nüüd nad kaotasid mõlemad, nii tööerakond, kui kristlased. Kokku neli kohta kaotada, see pole naljaasi. Täie õiausega wõib neid walimisi sotsialistliku koalitsiooni kaotuswalimisteks nimetada. Olgu see wlewiku päewiks hoiatuseks." „R. Sõna", kes Püüab selgeks teha, nagu oleks sotsialistide toetajad asunikud ja kristlased walimiswõitlusest rahuldawate tagajärgedega wälja wlnud, on natuke ette rutanud. Asunikkude koondus on 2000 poolehoidjat kaotanud, kuna kristl. rahwaerakonna rühm koguni ühe esitaja wõrra wäheneb Tööerakonna kohta aga, kes ka sotsialistidega koalitsioonis oli, kirjutab „R. S.": „Ainus koalitswonirühmadest, kes näib kaotawat kaks kuni kolm kohta on tööerakond. Kuid just see rühm on sisuliselt kõige vähem praeguse koalitsiooni liige, algusest peale ei tunnud ta end kuigi hästi. Kaks-kolm korda sammus ta käsikäes põllumeestekogudega, et kukutada A. Rei valitsust. Tööerakond oli ainukene, kes järjekindlalt hääletaS koalitsiooni aluseks võetud kokkuleppes ette nähtud seaduste wasw, tööerakond oli see, kes intrigeeris, kes ei osanud leida omale paika. Ühes põllumeestega tegi ta kaelamurdwaid fantastilisi ettepanekuid meie konstitutsiooni muutmiseks, tema oli see, kes laulis agarasti koos kogudega rahvavalitsusliku korra waenulist wiisi, tema oli see, kes rahwaesinduse nõrgestamise otstarbel algataS riigikogu liikmete arwu vähendamise ja palkade kärpimise küsimust. Kõik see pidi sündima köKuhoiu teostamiseks, rahwa maksukoorma vähendamiseks... Tööerakond, juhiwna kummalistest meestest, ei osanud praeguses koalitsioonis leida omale Parajat paika ja selle eest kackStaS teda ka rahwaS, karistas täie õigusega."

Wöttjäist ja kaotajaist.

„Wewäleht" kirjutab «rahwa otsusest": .Põllumeeste-kogud, kes veel aastate eeit tahtfid olla ja osalt olidki kodanlise uldiln-.awaate kandjad, on muutunud tegelikult kitsa kihihuwi hindajateks, ja selle tõttu on sunnitud neist ennast eemale tõmbama teised, kodanliselt mõtlejad walijad ja oma hääled andma teistele, kodanlistele erakondadele, kes asuvad hulga laiemal alusel. On arwata, et tulevikus fee erinemine meelgi terawamaks läheb ja põllumeeste-kogud oma lootused ainult maale wõiwqd panna. Peaaegu sedasama wõib öelda ka teise äärmuse sotsialistide kohta. Nende walijate arw on-ka enam-wähem kindlaks jäänud." wWõitjana tuli valimistest vilja rahwuera» kõnd. .Wõidu üheks põhjuseks on kahtlemata eelmise valitsuse rahulik ja tasakaalukas töö ja tegewus

ja valitsuse juhi J. Tõnissoni esinemine. Wõidu põhjuseks on ka valijaskonna kainenemine. RahvaS tahab näha töötegijaid riigi eeSotsaS, mitte tühe sõnu." .Asunikkude valijaskond on samaks jäänud, mis ta oli ennegi, edaspidine juurdekasw on tal võimatu."

.Majandusrühm saab oma kohad majaomanikkude arvel, sest nagu selgunud, on peahääletajad ikkagi majaomanikud ja kaupmeeste, töösturite jne. juurdeliiwmine ei ole loodetavat juurekasvu annud. See on ka loomulik, sest kuulub ju kanpmees, tööstur ja käsitööline oma rõhuvas enamuses politiliselt kõige enam arenenud ringkondade hulka ja ei näe kihipolitikast midagi head. Majandusrühm on kaks korda katset teinud oma huvide arvatavaid kandjaid koondada, kuid sellest ei ole kummalgi korral midagi välja tulnud. Ar-

watavasti ei korrata ftda kvückrt katset ena» nõnda pea."

«Kaja" kirjutab, et «kristlased, keS olid valitsuse saamisel peasüüdlased, on kohvi kurn pooled hääl»d kaotanud. Järjest allamäge läheb ka M? erakonna tee." Rahvaerakond olevat hiigla jõupingutus tsga ühe koha juurde pn tanud, võttes töö erakonnalt linnades walijaid üle. Siia v?eb juure lisama, et ka kogupcllumeestelt on rahvaerakond hääli ära võtnud, nagu see selgesti paistab walimistagvjärgedest Tallinnas. Ajunilud hakkavat igalposl maal kogupõl. lumeeSte juure üle minema."

Erakonnajuhttde arvamised.

,PVI." on mitmelt erakonnajühnt küsinud nende arvamist valimiste tagajärgede kohta. Nad on muuseat öelnud järgmist: J. Latttk: «Rahvaerakond on võitnud. See näitab, et ei oleks pidanud kergel käel kutsutama kriisi wälja siid, kui J. Tõnissoni valitsus kukutati".

J. Tõnisson: „Rahvaesitusi keskkoha konsolidatsioonik» avavad valimiste tagajärjed teatud väljavaated. Wähemalt osa kestrühmi võiks edaspidi ligemasse kontakti astudes parlamendi kui ka valitsuse tegevuses tulevikus ühtlasemat osa etendada kui seni. Et sellel aga meie politilise elu arenemise kohta positiivne mõju ei puudu, on selge. Iseasi on aga kas ja kui palju suudetakse omavahel ligemat sidet luua". £). Köster ütleb valimiste tagajärjed põlitilise elu tervenemist alla kriipsutavat. A. Anderkopp arvab, et tiibade tugewnemine riikliku töö raskeks tegevat. Asunikkude rühm jäävat uueS riigikogus kaalukeeleks. A. Rei näeb valimiste tulemuste? valitsuskoalitsiooni võidukat väljatulekut selle poolest, et opositsioon ei olevat võitnud. (Opositsioon wõitiS siiski 3 kohta, koalitsioon kaotas 4. võitis 1.) K. Ast tähendab ka, nagu oleks koalitsiooni poKiika õigeks mõistetud. Tööerakond kaotanud just oma truudustmurdliku ülespidamise pärast. Wahe' kord sotsialistide ja> põllumeeste vahel peaks hra Asti arvates unes riigikogus loomulikumaks ja sallivamaks muutuma. J. Laidoner: «Neljas riigikogu tuleb ilmselt samasugune nagu eelminegi". Asjalugu, et mõni erakond koha või kaks juure võitnud, teine samavõrra kaotanud, ei toovat muutusi riigikogu ilmesse.