Postimees (1886-1944), Номер 156, 13 Июль 1943

Почему этот текст может содержать ошибки?

Исправьте этот текст

Täna kahe aasta eest

Jarlu smirpõlemised 12. fa 13. juulil

Plaanitu süiitepommlde sadu linnale. Tuhanded inimesed jäid puupaljaks

12. ja 13. juuli kaks aastat tagasi meenutavad tuhandetele tartlastele valusaid mälestusi. 14. juuni küüditamiste kõrval on need Tartu valusamaid päevi. Sündis see, millest kurtis Käsu Hans üle kahe sajandi tagasi: „TuIH Tarw mul laszti sisse, Tükki Mürrin ning Pombi Hääl, Honi Rahwa Üttclisze Pörrut, lei kik mahha tääl." Et paljudel tartlastel endilgi, rääkimata eemaolijaist, puudub ülevaade nende 2 päeva hävitustööst ja selli pole avalikkusele ka mingit ülevaadet veel antud, peatume nende suurpõlemiste juures, et meenutada nende üldjoon!. Seda on võimalik teha ainult peajoontes, sest !a--hinguteaegsc inimeste ärevuse,' suurte rajoonide põlemise ja väheste elanike linnas viibimise tõttu pole võimalik enam üksikasju rekonstrueerida. Teostame oma vaatlust linnaosade viisi.

I linnaosa pSlemissd

Esimesed tulepesad tekkisid vene. laste süütemürskudega pommitamisest 12. juulil kella 12 paiku päeval A 1 a

tänava, 1. Esimesena süttis Aia tän. 46 suure ülikooli instituutide ja muuseumide hoone õuel asuv ühekordne kivihoone. Tull ähvardas vahetus läheduses asuvat suurt ülikooli hoo. net, kuid tule levimine suudeti siiski ära hoida.

Kohe selle järel sai süütemiirsu tabamuse samal joonel asu-v Melllni kliinik, mi-da bolshevlluici olid kasutanud sõjaväe-laatsaretina. Tuletõrje ja elanike abiga suudeti tulele ka seal piir panna. Kuid varsti tihenes sütitepommide sadu. Sililtemürskudele järgnesid otsekohe lõhkemürsud, et kustutamist takistada ja lule levikut soodustada. Järgmised sölitepommi-tabamused langesid Kuperjanovi ja Viljandi tänava vahelisele majade sarale kl. ]/ z l—1 ajal päeval. Tuli algas jaamapoolsest osast ~Tare" puutööstuf?e alalt ja peaaegu sa. mai ajal ka sara Kastani tänava pool. sest otsast. Mõlemad tulepesad levisid kiiresti ega peatunud enne, kui olid kohtunud sara keskel,- kus maha põles ka ETK Tartu kontor koos doku. mantidega. Kogu earg põles maani maha. Eriti tihedalt langesid mürsud Tl i. gi tänava rajooni. Siin tekkis

mitu tulepesa, Nii märgati tuid Tiig: tn. B ja nr. 30. miilitsakooli hoones Tihedalt üksteise kõrval asuvad kui vad puumajad võtsid kiiresti tuld Mürskude sadu oli ka nii tihe, et ei julgetud keldritest väljagi tulla. Tabamuse sai veel Õpetajate. Seminari koolimaja Kindral Põdra tänaval 1 teistel andmetel kõrv aimaja), kus hävisid kõoll väärtuslik sisseseade ja õppeabinõud. Eriti suureks paisus tulepesa, mis tekki* sülitemürsust A/S Whishaw' linavabriku laohoones Tiigi tn, nr. 43 Tuli levis siit kiiresti ja suure hooga Iseseisva tabamuse sai tõenäoliselt veel maja Tiigi tn. nr. 58. Seal põles sisse prof. H. Sepa väärtuslik raamatukogu, hulk käsikirju ja uurimismaterjale. Siit kandus tuli ka maja nr. 56.1 e, kus põles sisse suur ja väärtuslik prof. G. Suitsu, pr. A. Suitsu ja Akad. Kirjandueühingu raamatukogu, fnis sisaldasid palju haruldusl, Kokku põles neis kahes majas umbes 2T.000 köidet väärtuslikku kirjandust. Lõuna paiku levis tuli ka K u p e r . janovi tänavale. Sca.l tabas mürsk maja nr, 32. Samuti tekki* veel tulepesa Kastani nr. 6. Nüüd oli kogu aia Tiigi tänava algusest kuni Kasta, ni tänavani ja Kuperjanovi tänava ääres kuni jaamani üksainus tuleme ri. Kuumus tõusis määratu suureks, nii et keldrisse ja põõsaste vahele peidetud esemed tuhastusid. Prof. Tiganiku teaduslik raamatukogu oli tuhaslu. nud võlvitud keldris.

Eriti raske on sel ala.l tule leviku täpseid suundt ja käike kindlaks mää. rats.. Kuivõrd siin veel võis esineda, süütamist ja süütemürske juba põlevatel aladel, ei ole enam nii kergesti kindlakstehtav.

Õhtul .sai veri sUUtepommi-tabamusv ka Maarja kirik. 1942. a. algul pidi kirik pühitsema oma saja aasta juubelit. kuid selleks ajaks olid sellest ainult; varemed järel.

Maarja koguduse õnnetus oli põhjalik ■ — uus kogudusemaja koos väärtusliku arhiiviga põles maha Õpetaja tänaval, õp. Vooremaa mõrvati.

Järele jäi ainult kellamehe maja keset tulemerd Kuperjanovi tänaval. Tiigi tänava rajoonis hävis peami. selt elukortereid, Et siin elas rohkesti intelligentsi, siis hävis ka rohkesti kultuurivarasid. Põles ka ajaloolisi ehitisi nagu Lydia Koidula, maja nr, 17. Maarja kirikule lisaks hävis ka metodisti kirik Vallikraavi tänaval, mille bolshevikud olid muutnud laskemoonalaoks, Ülikooli silmakliinik suudeti suurte pingutustega õnneks päästa,sest majal oli oma veevärk. Üsna ulatuslikuks kujunes ka G u s. Lav Adolfi ja Laia tn, nurgal siltitemtirsu läbi tekkinud lulikahju. Maha põles tihedasti majadest kiilutud G. Adolfi tänava vasakpoolne külg ja paremal -küljel ülikooli võimla ja de. kanaatide (end. Usuteaduse Seminaril hoone. Tuli ähvardas siin vahetult ülikooli peahoonet ja uut instituutide hoonet Eriti tugevaks kujunes tulemöll kella 17 paiku. Ülikooli teenistujad, tule. tõrje ja eraisikud tegid pingutusi tule edasitungi tõkestamiseks. See andis ka tulemusi. Kustutustöödel sai surmavalt haavata ülikooli noorem õppejõud mag. phil. Rud. Laanes. Eriti kardeti P. Põllu tn. nr. 4 asuva bensiinijaama süttimist, kuid õnneks oli bensiinijaam tühi. Tulele au ude ii õhtupoolikul, kui poni. mitamine oli hõredamaks jäänud ja rohkem rahvast kustutustöödele kogunes, piir panna ka. G. Adolfi tänaval ja pääsla Karskusliidu maja. Ülikooli ja Lutsu tn. nurgal põles siiütepommi.tabamuse tagajärjel 3 maja, nende hulgas ka Jaani koguduse õpetajamaja. .Jaani kirikul aga pu. runesid ainult väärtuslike klaasmaali, dega aknad. Veel kannatas Ülikooli tänava ai. gusoea, kus üks mürsk tabas maja nr. 5, haigekassa apteeki ja teine mürsk samas asuvat Seemnevilja Ühisuse hoonet. Mõlemad hooned põlesid maani maha, kuid energilise kaitse tõttu ei levinud tuli kaugemale. Apteekide alal olid Tartu kaotused erili rasked, sest Tiigi tn. põles samal ajal Sumeri apteek ja nädal hiljem ka veel Võidu tänaval Vana.apteek. Neis leidus veel nimetamisväärsel hulgal iseseisvuse ajast säilinud arstimeid, mida oli püütud hoolega säilitada, Lossi tänav elas läbi aga oma teise põlemise. Põles vasak poolne ülemine osa, mis oli jätkuks paar päeva eelnenud tulikahjule. Kuid nüüd levis tuli ka tänava parempool sale küljele (tõenäoliselt küll iseseis vast. tulekoldeet) ja ähvardas ülikooli instituutide hoonet. Energilise kaitse tõttu suudeti tule suurem levik ära hoida, kuid hävis siiski mitu suurt kivi. maja. Märksa hiljem teistest kohtadelt süttisid .13, juuli hommikul kella 2 3 vahel Tähtvere riigi mõisa

laudad ja kuurid Sisse põles rohkesti loomatoitu, põllutööriistu ja ka loomi, sest tuli levis kiiresti ja inimesed olid enamasti ära. Mürskude sadu oli siia eriti tihe. Omakaitse luges kahe päe. va jooksul 67 mürsku, mis langesid mõisa, piirkonda. Põlemisi II linnaosas Siin kujunes põlemiste keskseks ealaks Tähe Pargi Koidu Lootuse tänava rajoon. Eriti laialdaseks paisus tulepesa, mis tekkis süütemürsust 12. juulil kella 13 paiku kolmekordses puumajas Tähe tn. nr. 56. Et maja asus tihedas elamisrajoo. nis, kus seda piirasid 2—3-kordsed puust elumajad, siis oli tule levik siin eriti kiire ja võimas. Ei suudetud väi. tida ka tule levimist üle tänava. Seal asusid samuti puust elumajad tihedalt üksteise kõrval ja tule levikule ei saadud kergesti piiri panna. Varsti tekkis uus tulekolle Lootuse tn. nr. 2, mis samuti kiiresti ievines. Need kaks tulemerd ühinesid Lootuse ja Koidu tänava vahelisel alal. jättes imekombel terveks Lootuse ja Tähe tn. nurgal asuva kahekordse puumaja. Nii õnnelik kui see juhtum näibki, oli siin siiski palju traagikat: maja õuel sai surma majaperenaine koos tütrega, kuna poeg (Itn. Padar) oma abikaasaga Tapeti mõni päev va. rem vangla massmõrva puhul. Mahapõlenud ala oli suur. Maatasa oli põlenud 55 üsna mahukat elumaja koos kõrvalhoonetega. Peale selle olid veel hävinud Pargi saun ja Punase Risti maja (end. Töö. iismaja). Viimase põlemisel võib ole. tada süütamist. Nii olid endiste nägusate elumajade asemel ainult korstnate mets, tulemüüride osad, tuhk ja põle. nud puud. Päästa oli tule kiire leviku, suure kuumuse ja ägeda pommitamise tõttu saadud väga vähe. Tuhande InL mese ümber oli jäänud peaaegu puu. paljaks. Selle suure, tulekolde lähedunes toimus väiksem põlemine Õnne täna. vai, kus põles maha kolm elumaja. Tänava.äärne puiestee takistas tule levikut üle tänava, teisest küljest olid takistusteks aedade alad. Suurema kahjutulede ala moodustab veel tööstuste ala idapoolse! linnaserval. Siin põlesid Riigi Lauatehas Aleksandri tn. lõpus ja Kksporttapainajad Teguri tänaval. Süütepomm tabas lauavabrlku hööv. hmaja, leides siit eest Ulitänuliku põ. lemismaterjali. Kuigi Lauateha.se tu. lekaitsekorraldus oli üsna eeskujulik, oli tule levik niivõrd kiire, et ei suude, tud midagi olulist ette võtta- Varsti põlesid lauavirnad ja tuli levis teistele hoonetele. Maha põlesid Lauatehase alal ja naabruses asuvad teised käiti. sed, lastekodu, mõned eraelumajad Saekoja tänaval ja paar väiksemat elumaja Aleksandri tn. lõpus. Eksporttapamajas sai tabamuse käitise kuur, Kohe organiseeriti tulekait. set ja tulele pandi piir. 13. juuli hom. mi kui süttis tapamaja läheda! asuv nahavabriku hoone. Ka selle kustuta, mine õnnestus. Keskpäeval ägenes pommitamine uuesti ja üks mürsk tabas vorstivabriku pööningut, mille järel sealt suits tõusis. Kustutamiseks tuli appi tuletõrje. Õhtul suudeti tule levikule piir panna. Üldiselt langes Tapamaja rajooni väga rohkesti mürske.

Ka Kaitseliidu Maja põles 12. juuli õhtul. Tuli algas kuuridest. Põhju-

seks ©lj arvatavasti süütamine, sest majas ei leidunud miirsutabamuse jälgi. Põlemine toimus siiski ainult osaliselt, mis kergendas maja restau. reerimist hiljem, Ka teises linnajaos toimus väikse, maid tulikahjusid, nagu Kalevi ja Sõbra tn. nurgal, Keslt-Kaarcs jm. Need tulepesad aga ei suutnud elanike energilise tõrje ja majade hõreduse tõttu laiemale levida.

Rohkesti kahju tekitasid ka lõhke, mürsud. Nad purustasid maju ja sur. masid inimesi. Kui palju surmasaanuid ja haavatuid sel päeval oli, selle kohta puuduvad veel andmed, kuid kohapealsete kirjelduste järgi näib neid olevat üsna rohkesti. Ja on arusaadav, et inimesele on kõige armsam ta elu. Seepärast kasutasid väga pai.

jud inimesed pommitamisfe vaheaegu selleks, et linnast lahkuda, jättes va. ra.nduse saatuse hooleks.

Oli ka üksikuid julgeid, kes kõige ägedama pommirahe all teostasid tulekaitset ja päästsid nii suuremaid varasid hukkumast. Tihti polnud tarvis palju teha, et tuld tõkestada. kas aed maha tõmmata, lendavad tulesä. demed kohe katusel kustutada jne., kuid tihti polnud ka neidki. Neile kan. gelastcle, ka tuletõrjujatele, kes oma elu võõra varanduse eest kaalule pa. uid, on tartlased oma südames veel praegugi tänulikud.