Post : rahva tõeline hääl, 28 märts 1995
"POST", nr. 532, Teisipäev, 28. märts, 1995 a,
TOIT JA NAPS KÄIB KÄSIKÄES, LÕKSUS OLLES SEDA NÄED
AADRESS SAKALA 14 TALLINN
EESTI
■Minna bussijuht teenib 17 korda vähem kui ■onnis sõitev ametivend
iljuti pakkus Soome TV võrdlevaid andmeid Lääne- ja
Põhja-Euroopa pealinnade elatustaseme kohta. Ka Tallinna oli punti võetud. Võrdluse aluseks võeti lin-
naliini-bussijuhi tunnipalk ja vaadeldi, kui palju bussijuht endale tunnipalga eest lubada võib. Vaadakem
siis, kuidas me elame teistega võrreldes.
Tallinn Helsinki Stockholm London j Bonn bussijuhi tunnipalk (EEK) 13,5 78 96 228 piim (I) 3,5 7,5 9,5 12,2 25 broiler (kg) 0,5 1,8 3 4,8 4 banaanid (kg) 1,2 3,8 4,5 8 9,5 tomatid (kg) 0,5 2,6 2,6 6 8 loomafilee (g) 250 260 300 õlu (purki) 2 6 8 12 kohv (kg) 1,2 0,75 1,7 elatustase (punktides) | 13 | 23,5 26,5 39 ! 48
(Ho Kaevats tegi Tabasalu väravad
ohkem kui nädal tagasi epideemiapiirkonnaks kuulutatud Tallinnas ei jäta kuri gripp puutumata ka härrasmehi, kellel ilma haigusetagi tegemist küllalt. Seni veel Eesti Panga presidendiks olev Reformierakonna esimees Siim Kallas vaevles
nädalavahetuse selle haiguse küüsis, mis ei tule mitte ainult koos palaviku, vaid ka vastiku köha ja kohutava nohuga. Siim Kallasega koos jäi haigeks ka tema isiklik sekretär, keda töökohal Eesti Pangas asendab keegi kohkunud häälega neiu. Tema hääl on kohkunud seepärast, et ta ei oska öelda, millal hr.
Kallas jälle tööpostil on ja kas enam üldse kunagi on. Nimelt on hr. Kallas esitanud lahkumispalve, mida Eesti Panga Nõukogu 4. aprillil arutama hakkab. Ametlikel andmetel on Siim Kallas alates 21. märtsist korralisel puhkusel. Seekord lõpeb puhkusega ka Kallase töö Eesti Pangas,
kuna pankur Siim on nüüdsest riigikoguja ega tohi kahel kohal töötada. Haiguse tõttu jäid Kallasel mõned päevad Toompea võimuvõitluses kaasa löömata. K.K.
See on väga hea, et Ameerika technom jõudnud nüüd ka Eestisse Nädal tagasi kirjutas riigisekretär Ülo Kaevats valitsuse ülesandel alla Eesti Vabariigi ja USA firma vahelisele memorandumile, mis tähendab Eesti riigi põhimõttelist toetust tehnoloogiapargi rajamisele Tallinna külje alla Tabasalusse. Kui kõik plaanitu teoks saab, võidab tohutult Harku vald, saades endale 120 miljoni USA dollari suuruse välisinvesteeringu. Grupp USAinvesteerimisfirmasid eesotsas Triton Systems Corporationlga kavandab tehnoloogiaparki Tabasallu Lähema kuu ajajooksul peab USA pool esitama projekti põhjalikuma kirjelduse. Majandusministeeriumi nõuniku Raa Vunki sõnul on projekt Ameerika ärimeeste huvide väljenduseks Põhja-Euroopa regioonis. 120 miljonist 20 olevat investeerijatel juba tagataskus valmis. Kuuldavasti kuulasid ameeriklased enne Tabasalu kasuks otsustamist kaua maad nii Lätis ja Leedus kui ka Peterburi ümbruses. Eesti-poolset ärihuvi esindab Eesti Tööstuse Keskliidu (juhtfiguur Viljar Veskiväli) ja “Eesti Talleksi” (Andres Sarri) poolt loodud Balti Tehnoloogia ja Äri Arenduskeskus. Nagu Eestile on kombeks iga suurema ettevõtmise
USA miljonitele valla
Nikonovi-nimeline pioneerilaager on USA investeeringuks valmis
puhul, tekitas ka Tabasalu projekt paksu verd ja vastandlikke hinnanguid. Valge särgi ja kirju lipsuga mehed nimetasid üksteist kuradi jobudeks ja pakkusid välja, et vastaspool kasutab mõtlemiseks mingit muud kehaosa kui pead. RAHA HAKKAB RÄÄKIMA Memorandumiga eraldas Eesti riik projekti elluviimiseks 60hektarise maa-ala, millest 13,4 hektarile on esitatud tagastamistaotlused. Dollarihunnikutest kuuldes võivad õigusjärgsed omanikud päris ahneks minna ja oma kodumullale kulla hinna kehtestada. Tabasalu mererand on õige magus koht... Vastupidiselt levinud kuuldustele ei kavatseta omanike maad sunniviisil kollaste kaartide eest võõrandada, vaid tagastada üldises korras. Maade müügi või muul viisil kasutamise
Saunamõnusid otsivatele anartii südele
m
ädalavahetusel otsustas seltskond punkareid pärast suurejoonelist sünnipäevapidu Kalamajas nautida saunamõnusid eliitaarrajoonis Meriväljal eramaja saunas. Kuid pererahvas kutsus politsei: vapral teismelisel õnnestus akna kaudu paljajalu põgeneda ja kohale kutsuda korraval
vurid Pirita politseist. Punkarid olid ehmatusest keeletud, sest küllakutsuja oli lubanud lisaks saunamõnudele ka sööke ja jooke. Hädapasuna peale lennukiirusel sündmuspaigale tormanud politseinikud pahandasid mõttetu väljakutse pärast. Hüsteeriline noor naisterahvas oli politseinikele seletanud, et tema
õde tungis mingisuguste hulludega nende korterisse ja ähvardas tema elu kallale kippuda. Anarhistist õde ja tema punkaritest kaaslased polnud aga tulnud kelleltki elu võtma, vaid sauna. Väljakutse teinud “ohvrile” tehti väike noomitus, sest tüdruk oli üritanud oma lihast õde odaval viisil pokri pista. ANNELY PÕRK
Sojad kuriteod päevas! Aga kurjategijad on tegelikult nõrga närviga KAS Te olete piisavalt osav kaitsmaks end röövli, vägistaja või kurja koera eest ? KAS oskate tegutseda, kui keegi püüab Teilt ära rebida kotti ? KAS Teie ukselukk on ikka nii kindel, et saate rahulikult magada ? Kui kasvõi ühele neist küsimustest vastate El, täitke see kupong ja saatke firmale, kes teab, mida ette võtta. AS RAL, BG 2, postkast 2929, EE0031 Tallinn
i 1 | Palun saatke mulle TASUTA infot, kuidas saan end kaitsta. | j Nimi Firma J | Tänav. Linn | ! EE !
Kioskiroovlid ehmatasid ■ ■ ■■ M H ■ ■ ■ muuna keeletuks
P ühapäeval peatus Tallinnas Kirsi tänav 4a auto. Sellest hüppas välja kolm nudipäist meest, kes püstolitaolise asjandusega ähvardades röövisid müüjalt 1136 krooni eest igasugust kraami, kaasa arvatud raha. Meeste kottidesse kadusid sigaretid, alkohoolsed purgijoogid ja 400 krooni. Kell hakkas just 12 saama, kui auto kioski ees peatus. Inimesi liikus sel hetkel vähevõitu. Müüja ei osanud midagi kahtlustada, sest kiosk asub parkla ääres ja seal on alati autosid pargitud. Autost ronis välja kolm noort meest, kes astusid enesekindlate nägudega otse putkaluugi ette. Üks tulijaist surus pool keha pisikesest luugiaugust sisse ja torkas relvataolise eseme naismüüjale nina alla, nõudes raha. Müüja ehmatas end relva nähes
soolasambaks. Värisevate kätega ulatas tn rahapahorid röövlile ja oli nõus ka muud kraami loovutama, et ellu jääda. Raha sai röövel vähevõitu, ja kuna kaks sõpra seljataga ootasid, kahmas ta putkast lisaks igasugu kraami kaasa. NII EMA KUI KA TÜTAR ON RÖÖVI OHVRIKS LANGENUD Juba vanemas keskeas naismüüja sai läbielatust sellise soki, et tundis alles endas jõudu alles tund aega hiljem telefonini minna ja politseile helistada. Politseile seletust andes oli ta ehmatusest kaame ega oskanud täpselt öelda, mis värvi autoga röövlid tulid. Ka autonumbrit ei pannud ta tähele. Eile kioskis kribukrabu müünud nooremapoolne müüja ütles “Postile”, et pühapäeval oli leti taga tema ema. Ema seisund on pärast läbielatut halb,
ta on siiamaani šokis. “See ei olnud esimene r u! seda kioskit rööviti,” seletas noorem müüja. “Umbes nädal aega tagasi käidi samuti röövimas, siis olin leti taga mina.” Tol korral oli püstoliga ähvardades nõutud müüjalt 900 krooni. Tükk aega enne seda olid mingid mehed käinud kioskis uurimas, kes on müükla peremees. “Ütlesin peremehele, et palgaku ta turvamees,” rääkis müüja “Postile”. “Peremees vastas, et see läheks liiga kalliks ja äri ei tasuks ennast ära.” Gaasipüstoli ostmise mõtte laitis müüja ise maha, kuna üks naisterahvas arvatavasti ei saaks mitme pätiga niikuinii hakkama. KAIDO TIITS
suhtes jõuavad tehnoparklased ja peremehed vast niigi kokkuleppele. Money taiks! Triton Systems Corporationi juhtimisel on sellesarnasoid parke rajatud veel Malagas (Hispaania), Izmiris (Türgi) ja Tuneesias Tunise lähedal. Valgele inimesele seonduvad need kohad eelkõige soodsate puhkepiirkondadega. Ka tehnopargi nime all kavandatava rajatise esialgses eskiisprojektis on tehnikateaduste ja teadusmahuka tootmise edendamise jaoks kõige vajalikumaks peetud villasid ja ridamaju, ning seda mõnusasti riigi toetust tundes. Villade osatähtsust kommenteerides ütles Raa Vunk, et tegemist oli ainult esialgse eskiislahendusega. Ehitiste struktuuri osas olevat plaanis muudatusi. KISUB TÜLIKS 15. detsembril 1994 otsustas EV Teadusnõukogu pargi loomist toetada. T eadusnõukokku kuuluvad teiste hulgas TTÜ ja TÜ rektorid , Olav Aarna ja Peeter Tulviste ning peaministritoolini
jõudnud Mart Laar ja Andres Tarand. Tallinna Tehnikaülikooli kantsler Jüri Tanner selgitas, et tehnoloogiapark on teaduse, hariduse ja ettevõtluse kooseksisteerimise ning üksteisetäiendamise vorm,kus teadussaavutused pannakse raha teenima ja tootmist edasi viima. Tabasalu projekti kohta arvas kantsler, et tal ei ole selle vastu midagi, kuid nimetada võiks seda äri- või arenduskeskuseks. Tanner ütles, et kui
tõesti tahetakse investeerida tehnoloogia arendamisse, võiks lagedale väljale eelistada soodsamat kohta, näiteks TTÜ piirkonda Mustamäe äärel, kus praegu juba vaikselt toimib Tallinna Tehnoloogiapark. Selle direktori Indrek Sauli sõnul on neil investeeringuid vaja nagu janusel juua, sest rahapuuduse tõttu edeneb park aeglaselt. “Mis puutub Tabasalusse, siis on seal esiplaanil kinnisvaraga seotud ja mitmesugused muud ärihu
vid, mitte aga tehnoloogia,” ütles Saul. BNS-ile antud intervjuus ütles Saul mõne riigiametniku kohta, et nood mõtlevad mitte pea, vaid mingi muu kohaga. Tehnoloogiaparginduse kõrval tegeleb Saul arvutifirma “Kinex” juhtimisega. “Kuna ta enda külake ei kipu edenema, kasutab Saul selliseid väljendeid Tabasalu projekti mahategemiseks,” arvas Majandusministeeriumi nõunik Vunk. Ühe tundmatuks jääda soovinud kurikeelse asjatundja arvates piirdub Sauli silmapiir oma asja ajamisel Soome ja Rootsiga, tööstustegelased aga on Ameerikast suure kala kinni püüdnud. VILLADE NAABRUSES ON PAREM TEADUST EDENDADA Samas jääb suurprojekti seos teaduse ja tootmise edendamisega pisut ähmaseks, investoritel näivad olevat pisut teistsugused huvid. Balti Tehnoloogia ja Äri Arenduskeskuse tegevdirektor on “Eesti Talleksi” arendusdirektor Tiit Ansperi ja põhiideoloog TTÜ professor, “Eesti Talleksi” innovatsioonimänedzher Jüri Riives. Ajakirjanduses ilmunut kommenteerides ütles Riives, et mainitud Tunis ja Izmir on siiski ka tähtsad tööstuskeskused, üksnes Maiaga on tuntud peamiselt puhkepiirkonnana. Kaunis ja inimsõbralik ümbrus peaks soodustama loomingulist tegevust, arvas Riives Jüri Riives kinnitab uhkusega, et ameeriklaste Tabasallu meelitamiseks on tehtud palju tööd. Foto: Teemu Tiesel
ja tõi näiteks Silicon Valley Californias. Mitmel pool demonstreeritud eskiisprojektid, milles on peamiselt villad kavandatud ja millest palju kisa tehtud, ei kujutavat endast midagi lõplikku. Riives lisas, et projekti ei saagi detailselt avalikustada, sest selles sisaldub ameeriklaste hinnaline know-how. Ameeriklaste poolt ette antud orienteerivates ehitusmahtudes on 100 tuhat ruutmeetrit planeeritud elamutele. Nii on see ka praktiliselt teostatud tehnoloogiakeskustes, lisas Ansperi. Tehnotulevik? Näiteks Izmiris on praegu sees 33 suurt firmat mitmest valdkonnast, valmivad kopterid ja äri läheb, ütles Ansperi. Riives toonitas, et mitte ameeriklased ei suru end Eestile peale, vaid selle investeeringu saamiseks on tehtud hulk tööd. Asja nurjumisest oleks sügavalt kahju. Kui Tabasalus olekski tegemist tehnoloogia asemel kinnisvarahuvidega, oleks seegi küllalt hea, sest siis kujuneks sinnakanti rikaste ja ilusate elurajoon. Eesti kodukootud kapitalistid ei ole nähtavasti niipea sellise suurusjärgu investeeringuteks võimelised. Igal juhul on vägagi positiivne, et Harku vald on edestanud Lätit, Leedut ja Poolat konkurentsis selle Ameerika raha pärast. Harjumaale Rae valda on lubanud kolida Makarovi “Rock Summer” ja kulutada seal “Imemaa” ehituseks mõnikümmend miljonit krooni. Tehnoloogiamehed on välja valinud Tabasalu ja panevad rokimeestele pika puuga ära, lubades sinna uputada üle saja miljoni taala. Loodetavasti tuleb tõsine hardcorepark. GERT KERTEL
Zlminovski tuleb Petserimaale
V enemaa raal-demok-raatliku partei (VLDP) liider rahvusäärmuslane Vladimir Zhirinovski tuleb aprilli algul Pihkva- ja Petserimaale. Vene liberaal-demok-raatliku partei pressiesindaja Viktor Filatov ütles, et VLDP delegatsioon eesotsas Zhirinovskiga käib Pihkvaja Petserimaal 5. aprillil. Praegu viibib Zhirinovski Filatovi sõnul Liibüas ja kohtub sealse presidendi Muammar Gaddafiga. Zhirinovski ringsõit Tartu rahulepingu kohaselt Eestile kuuluvatel aladel on tähelepanuväärne pärast tema .'ürmsr nia Eesti-vas-
taseid avaldusi, millega Zhirinovski ja tema juhitav partei esinesid seoses VLDP esindaja Pjotr Rozhoki Eestist väljasaatmisega. Neljapäeval saatis Zhirinovski president Lennart Merile Venemaa valitsuse blanketil telegrammi, milles ta avaldas taas teravalt protesti Rozhoki väljasaatmise vastu. Telegrammis ähvardas Zhirinovski “võtta kiiremas korras tarvitusele otsustavaid meetmeid Eesti ja selle kodanike vastu Vene Föderatsiooni territooriumil”. VLDP pressiteenistus oli reedel omajuhist Zhirinovskist hoopis paljusõnalisem, tem
beldades eestlasi “fashistideks”, “argpüksteks”, “varasteks” ja “teotajateks". “Kehtestanud oma riigis apartheidireZhiimi, mida ei tundnud isegi Lõuna-Aafrika, mõistavad nad (s.o. eestlased) ainult jõu keelt”, öeldakse libe-raal-demokraatliku partei pressiteates. “Seni nad veel ei tapa, seni nad veel saadavad 24 tunni jooksul riigist välja. Tapma hakkavad nad homme. Eesti fashistid on geneetilised fashistid. Nad hakkavad tapma kõiki järgemööda”, väitis Zhirinovski partei. BNS
IBM
ILIIVALAIA 30 TEL. 455 009
SAMSUNG! TELERITE SOODUSMÜÜK
SAMAS UU VALIK AUDIO - VIDEOTEHNIKAT Tule ja tutvu HINDADEGA ; teleri on
oste SELLE S E t sl I o n g i g a
I allinna ekslinnapea Hardo Aasmäe vara vabanes aresti alt. Tallinna ja Harju täitevbüroo peatas Tallinna linnakohtu otsuse täitmise seoses Põhja-Eesti Panga (PEP) võlanõudega Tallinna ekslinnapea Hardo Aasmäe suhtes. Läinud aasta novembris jõustus linnakohtu otsus, millega kohus rahuldas PEP-i kui likvideeritud Balti Ühispanga (UBB) õigusjärglase 123 tuhande kroonise võlanõude Aasmäe vastu. Aasmäe on väitnud, et kaebas selle kohtuotsuse apellatsiooni korras edasi Tallinna ringkonnakohtusse koos taotlusega vabastada ta riigilõivust. Kohus ei rahuldanud riigilõivu puudutavat taotlust, kuid Aasmäe polevat sellest otsusest õigeaegselt teada saanud. Aasmäe olevat hiljem oma kaebust täiendanud ning riigilõivu tasunud. Eelmisel nädalal 'mus AasmäP isiklikult kohtusse ning andis allkirja selle kohta, et ta on kohtukutse kätte saanud. Samal päeval kohtus Aasmäe ka täitevbüroo direktoriga ja väljendas imestust, et tema sai alles ajakirjanduse kaudu teada linnakohtu otsuse täitmisele pööramisest. Täitevbüroo ei 'olevat teadnud kohtuotsuse edasikaebamisest. Sellest oleks pidanud täitevbüroole teatama Aasmäe ise. Ringkonnakohus on nüüdseks Aasmäe apellatsioonikaebuse läbivaatamisele võtnud, millest Aasmäe teatas ka täitevbüroole. Nende andmete ja Aasmäe avalduse alusel peatas täitevbüroo linnakohtu otsuse täitmise kuni järgmise astme kohtu otsuse jõustumiseni. Eile pidi kohus Aasmäe apellatsioonikaebuse läbi vaatama, kuid Aasmäe ei ilmunud kohtusse. Aasmäe jäi tegelikult võlgu UBB-le ja üritab tõestada, et PEP pole UBB õigusjärglane, ning seetõttu pole PEP-il õigust ka temalt raha nõuda. „
Ajakiri “Via Baltica Uudised” sai Riigi Maanteeametilt 2,6 miljoni kroonise haginõude. Eelmisel nädalal esitatud hagis nõuab Maanteeamet “Via Baltica Uudistelt" 2618046 krooni. AS "Via Baltica Uudised” pankrotihalduri Rein Kallaste sõnul on Riigi Maanteeameti võlanõue seni esitatuist suurim. Pankrotistunud aktsiaseltsi varade ja võlgade seis nõuab täpsustamist, sest AS “Via Baltica Uudised" varade likviidsus on väga väike - suure osa varast moodustavad seismajäänud ajakirjad. “Via Baltica Uudiste" toimetuse väitel tekkisid rahalised raskused seoses viivitustega ajakirja väljaandmisel. Erinevate nimetustega ajakirja ilmus inglise keeles kaks numbrit, tiraazhiks 13000 ja 30000 eksemplari. Veelgi sügavam põhjus peitub arvatavasti asjaolus, et Via Baltica ise ei edene. Raske on kirjutada uudiseid sellest, mida pole olemas.
Kaotaja
