Saaremaa (1919-1929), 20 detsember 1922
Saaremaa J* ss.
42. Roe^a raamatukogu seltsi mk. t Tartumaalt 22 l.; juh. vallaiekr. A. Rosenberg. 43 K. Leinufe 1 s. mk. Tallinnast 50 l; juh. K. LeinuS ja W. Pedason. 44. Vastseliina õpetajate ühingu mk. Võrumaalt 15 l; juh. õpetaja 3oh. SaarnirS. Pasunakooridest: 47. Abja-Paluoja wabatahtl. tuletõrj. seltsi ok, PLymmaait 19 m; jah. 3. Adler. 48. Nõmme vrkeStr. ja spordi ühing Virumaalt 22 m; juh. Erich Etly. 49. Raudteelaste liidu Mõisaküla osakonna pk. 12 m.; juh. Kr. KerwitS. 50. Rakwere muusika ringi ^Sireeni" pk. 30 m; juh. 3oh. Iwauson. 51. Avinurme tuletõrj. seltsi pk. Tartumaalt 19 m.) juh. A. Paljak. 52. Peningt hariduse seltsi pk. Larjumaalt 15 m.; juh. 3. Suurkuusk. 53. Anna harid, seltsi „ Kalju" pk. 3ärwumaalt 14 m.; juh. F. Tubarik. 54. Roela raamatukogu seltsi pk. Tartumaalt 12 m.; juh. wallasekr. A. Rosenberg. 55. BaltiSki tuletõrj. seltsi pk. varjumaalt 14 m; juh. A. Kutsar. 56. Türi muusik, seltsi pk. Järvamaalt 21 m.; juh. 3oh. Lukas. 57. Tammistu rahwaraamatukogu seltsi pk. Tartumaalt 14 m.; juh. Kr. Soonwald. 58. Võnnu laulu-mängu seltsi ^Lõokese" pk. Tartumaalt 17 m.; juh. köS.er Aug. Soo. __ Saartelt Mu-tja?erft. Meid, Saare põllumehi, kurdetakse ja hurjutakse pea igas lehteS, küll kaastundlikult, küll kui haletfemife Väärilist, ke» põllukultuuris kaugelt mannermaa põllumehest taha on jäänud, aga kõik need haletsemised ja kurtmised on asjata, kui tõsist ja hädalist Saare põllumehe kõige ligemat südame soowi, „lapi°talude/ kruntimist seaduse teel ette ei wõeta. Praeguse Saare kolme-wäljalise põllulapikeSte maaharimise juures, kus kõik naabrite tahtmisest ära ripub, ei ole Võimalik pea sugugi parema maaharimise ja karjakaSwatamjse juure üle minna. Wõimata on kolme külmi wäljalisel põllul kultiweeritud heina kaSwatada, peale ühe aastase töö-heinte sortide, ja see on ka suurte raskustega
tnkogu tarvitada ka laenu kapi. Nendest raskustest tuleb aga üle saada ja sellep. on Juhatus otsustanud nimetatud kaht pidu Wamatukogu toetuseks korraldada ja loodab seltskonna lahte osawõtmise ja toetuse peale. Il detsembril oti Kaali algkooli lastevanemate koosolek usuõpetuse andmise korralduse asjas Kool on asunik praeguses majaS, mille remonteerimine wallale iga aasta kaunikese summa läheb. Sellep. ei ole ka jõutud tooli majanduslist külge tar-vili-felt Varustada, nii öpeobinöude kui ka mitmes muus asjas. — Paris ebakohane praeguse kooli kohta oli näha, kuidas õpilased kooli juures korteris õhtuti igaüks oma küünal wöi wäike lambikene käes ülesandeid õppis. Kooli poolt siia ajani Valgustust ei olnud. Sellep. annetasiwadki laStewanemad täheudud õhtul Valgustuse ja muu majalisemate asjade muretsemiseks kaunikese summa, miS näitab, et siinpool laStewanemad kooli eest hoolt kandes mitte seda terawat Vahekorda ei jäga, millest Viimasel ajal ajakirjanduses nii palju kirjutud. Lillberg. Loonalt. Loonu Valla Põllumeeste kogu koosolekut peeti 10 skp. Loona Vallamajad. PäewakorraS oli kõige pealt uute liikmete wastuwõtmine, fiiö järgnesid küsimused, mis Saare rahwaeluS õige tähtsad, aga millede täitmine suurte raskustega seotud. Asunikkude elus wõeti seisukoht, et metS peab neil omaks tarwitusekS waba olema. Jnwcntaari laenu protsent peaks madalam olema, mitte kõrgem, kui 4°|o, tasumise kord ja tähtaeg nagu ehituslaenul. — Ehituslaenu antakse liig wähe ja peaks wälja antama rohkem suured summad, kui mannermaal, sest meil on poekraam, mis maja ehitamise juures tarwilik, kallim, kui sääl. Terawilja ühis ostu-müügi asjus, peaks ka kord olema, et saaks ka Põllumeeste organisatsioonide läbi suiwilja ostetud. Lapimaade kruntimise ja soode kuiwatamise küsimuses otsustati, et SaareÜhendatud, juure peasemise ja ära kõris- maa maakorralduse eriseadus saaks rutamise suhtes. Parema karja soetamisest * cm ' ml ^ c numsteermnn poolt wälja ei maksa juttu tehagi ühisel karjamaal, töötatud, ettepandud kohaliste Pollu-
raha wälja maksma. z. Märkus: WaStuluse sõnumi tõelikkusr eest jätab toimetus kirjasaatja peale.
kuS kõik sõnni punnid, mis hääbumisele pühendatud, lehmadega ühiselt korjatakse! Põllud kannatawad meil sagedasti üleliigse wee all ja ka selle paha tõrmaldamine ripub naabrist ära. Juhtub fiiS sul mõni põllulapp külapõllu äärele ja kaewad kraami, et suurema weegi ära laSta, aga ka selle tööl on wähe tulu ja palju kulu. Kraami kaewamisekS kulutad mõned head kallid tööpäewad ära
meeste organisatsioonidele märkuste tegemiseks ja seisukoha Võtmiseks. Usuõpetuse asjus leiti, et see koolis tarwilik. SookuiwatamiseS leiti tarwilituks, et maakonnawalitsuse poolt saaks sammud tehtud suurema osa krediidist, mis Valitsus määrab, iga aasta Saaremaa peale ära kulutatud, nagu see minewal aastal Läänemaaga juhtus. Ühenduse küsimuses mannermaaga
ja loodad, et see töö sood jLrgmijel Unistati et Saaremaa kultuurilise tu.
aastal parema wilja saagiga tasutud, aga wõta näpust! Oled parajasti töö lõpetanud ja astud kodu poole, kui naabrite kärsakangelased juba kaevatud kraam tasandavad ja mõne tunni pärast on jälle kõik file ja su lootus tuulde läinud. Nii talitades, kaob ka kõige hoolsama põllumehe edasipüüd. Siin ei aita kontroll-ühisuste, ega ka assistentide ameti ellu kutsumine enne midagi,kui ülal mainitud .lapi-talude" kruntimist ei saa seaduse teel teostatud, mis praegu mõne kitsarinnalise naabri pärast ette Võttu ei saa. Sagedasti loed ajalehest ja põllutöö kirjandusest, kuidas suurelmaal kõiksugu uuendust põllumajanduse alal ette Võetakse, et elu paremale järjele tõsta, aga sul, saarlane, pole muud, kui Vesista suud ja oota! Sest Vanasõna ütleb ju ka, et kannatus on kõige parem rohi. Aga kõik teie Saare põllumajanduse juhid ja asutused, käige rohkem ühiselt keskwalitsusele peale, et uuel aastal, meile edafipüüdjatele Saare põllumeestele, saaks Võimaldud lapi-talude kruntimine. —ts. ftaslif». Seltsielust. Kohalise haridusseltsi ,Kewade* tegewuS on käesolewal aastal sama edukas olnud, kui eelmiselgi. — On püütud Võimalust mööda tegutseda nii palju kui kohalised olud seda lubavad. Jõulu pühade ajal . ja uuel aaStal kawatseb selts raamatu- õpetaja 12.400 marga nõudmisega olla wal-
lewiku suhtes raudtee Ühendus hädatarvilik on. Mis puutub kartusesse, et raudtee ennast ära ei tasu, siis on ju teada, et iga ettewõte nõuab alguses kulu. Pärast seda waliti saadikud II! üleriiklisele Põllumeeste kongressile ja igasse külasse waldaS üks usalduse mees. —ll. — 10. beis. s. 0 . ott Loona Vallamajas rahwalugejate kursuS korraldatud. Kokku kutsutute hulgaS oliwadka wsllakovttöp. kümnest 8 ilmunud. Proowi töö algusel ütlefiwad ennast 2 õpet. ilma mingisuguse põhjuseta rahva lugemisest ära, kuna külast määratud rahwalugejad wõtfiwad kõik nurisemata lugemise kohustused oma peale. Väga soowitaw oleks, et õpetajad Viimase kui üheni välja astuksid, sest nemad kui haritlased saakfiwad selle tööga palju vähema vaevaga valmis, 3äekS õpetajatest veel paljugi soovida. 3gaS kooUS on meil praegu kutseharitlane õpetaja ja ka mõne- kaks, kuid kasvatus kooliS ei waSta praeguse aja nõuetele. Näit. Loona Lamse kool, kuS praeguS kaks õpetajat ametis (teine neist naisterahvas) kuid laSte kaSvatuS on töeSti teistest järel. Ott mõni nädal tagasi juhtumine, kuS poifikesed tütarlapsed kooridorist kinni püüdnud ja viinud oma magamise tuppa voodisse, panneS neid kahevahele. Niisugune nali ei meeldi iga lapse vanemale l MiS aitab kodune kaSvatuS. kui koolis õpetajad laSte käest viisakust ei nõua ega õpeta. Et niisugust väärnähtust kooli põllult kõrvaldada, peaksid õpetajad, seal kuS see ilmfikS tulnud, katsuma laSte seltfiS vahetundidel viibida. Kuulsin kindlast allikast, et sellesama kooli
kogu toetuseks kaks piduõhtud korraldada. Raamatukogu wajab tõsist toetust l Suve jooksul et ole seltsil Võimalik olnud pidusid korraldada, mispärast ka suuremaid sissetulekuid ei ole olnud. Selle tagajärjel et ole mrsi raamatuid juurde osta suudetud, kuna ka praegu kogu- olevad raamatud paraudust ja köitmist wajawad. Niisamuti on raama-
lawalitsuse waStu esinend, korteri üüri ja lisatundide tasu väljamaksmise aSjaS. Niisama olla ka Lelme õpetaja nõudmisega esinenud korteri üüri ja liiatundide tasu väljamaksmise aSjaS. 3melik, et suur ja tore herra-temaja ei vaSta nüüd enam koolipreili korteriks. See asi paneb küll mõnegi lapsevanema mõtlema: kust tulevad need tuhanded margad, mi- neile korteri ja lisatundide tasuks välja maksetakse. Muidugi, vallavalitsus on sunnitud seda
Kodumaalt. Kooliõpetajate palganormide muutmise seadus. Haridusministeerium on wälja töötanud koottöpetajate seniste Palganormide muutmise seaduse. Nagu seletuskirjas üteldakse, on oma eelnõuga püütud kooliõpetajaks palka kokkukõlasse wiia riigiteenijate uute palkadega ning kõrwaldada mõnesuguseid pudusi, mis palgaseaduse tarvitamisel ilmfikS tulnud. ttue eelnõu järele on palganormid järgmised: 1. aSte — 18.000 mk. kuus, 2. aSte — 15.300 ml., 3. aSte — 13.500 mk., 4. aSte — 11.700 mk., 5. aste — 9.900 mk., 6. aste — 8700 mk., 7. aste — 7700 mk., 8. aste — 6800 mk., 9. aSte — 6200 mk., 10. aSte — 5800 mk., ja 11. aSte — 5500 m.. Kooliõpetajate liigitamine tööpraktika aastate ja koolitüüpide järgi on üldjoontes endine. Kooliõpetajate uued palganormid suurendaks riigi kulusid umb.s 120 miljoni marga wõrra aaStaS. Eelnõu saadeti vabariigi valitsuse kaudu riigikogule läbivaatamiseks. Perekonna abiraha seaduse muutmine. Kõigile riigiametnikkude, teenijatele ning rahwawärlastele, keS vähem kui 12 000 mk. kuus patta saavad, kavatsetakse 1 jaanuarist alateS toetusraha makSta linnaS iga nende ülespidamisel oleva lihase lapse pealt, keS alla 18 aaStat wana, 800 marka \a maal 300 marka. Selle juures ei tohi palgaiaaja palga ja toetusraha kogusumma üle 13.500 marga kõuSta. Sellekohane seaduseelnõu on valitsuse poolt riigikogule esitatud. Töö- ja hoolekandeministeeriumi kokkuvõtete järele kuluks riigil aaSta jooksul perekonna abiraha maksmiseks 159 398.400 m. ära. Kui aga korda läheb koosleisusid koondada, väheneks see summa 15 milj. wõrra. Tööerakond teeb uut katset piiriäärsete põllumeeste maksukoormat suurendada. Läinud nädalal lükkas riigikogu parem tiiw tagasi tööerakondlaste ettepaneku, maamaksu Petserimaal ja Naroowa tagustes Valdades suurendada, sest Ülekohtune oleks neid soja all kõige rohkem kannatanud maakondades põllupidajate maksukoormat suurendada. Nüüd on Petserimaa lööerakondlised saadikud uuesti riigikogule selle eelnõuga esinenud. Mujal pool antakse sõja all eriti kannatanud maakondadele harilikult kergendusi, meil püütakse aga Vägist uiisugusteS kohtades elu weelgi raskemaks teha. Aga ega tööerakondlastel põllupidajate seisukord korda lähe. Postiagentuur awatud. 10. detsembril s. a. arvati Järwamaal, Ambla wallas, Jäneda WanaweSkil »Jäneda" nime all postiagentuur, kuS liht- ja tähtkirju ning lihtpakke waStu Võetakse ja wälja antakse. Posti wohetab Jäneda agentuur igapäev. Uus ajaleht ilmumas. Nõgu lugejad mäletawad, läks hiljuti WiljandiS ilmuw ajaleht „ Sakala* täiesti tööerakondlaste kätte. „ Sakala" oli ka ennem tööerakonna , sabassörkija" ekh ta küll nimepoolest erapooletu oli. Selle tõttu oli ka Wiljandimaal juba kauemat aega tarvidus uue ajalehe järele. Nüüd, peale „Sakalä" lõpulikku ülewõtmift tööerakonna poolt, on Wiljandi kodanlised ringkonnad asutanud uue kirjastusühisuse „Oma Maa" mis juba käesolewal aastal uut kodanliseS sihis ilmuwat ajalehte „Oma Maa" wäljaandma hakkab. Leht ilmub kolm korda nädalas ja oleks Wiljandi- ja Pärnumaa põllumeeste ning teiste tvdanliste ringkondade huwide kaitsja. Tallinn ükS suurematest Schoti heeringate ostjatest. Septembrikuus saadeti Cchotimaalt Tallinna 4700 tünni heeringaid. Tallinn seisab ostjate seas neljandal kohal. Danzig, Stettiin ja Königsberg on ees, Soome linnad järel.
Eesti Karskusliidu kirjastusel ilmusid trükist järgmised uued raamatud ~=5==== ja müügil kõigis raamatukauplusi
1. Üliõpilaste Karskusühenduse wäljaanne. 2. aastapäewa puhul 40 suurt lehekülge . . Hind 30 marka. Rikkalik sisu, muu seas ka järgmised artiklid : Ni-Ni: Mis arwab korporant karsklasest ja karsklane korporandist. . . ? Jaan Tõnisson: ftlkonol meie riigi eelarwes. Hilja Kettunen: Mõni sõna naiste iseseiswusest. Prof. Dr. J. Bergmann : Rootsi ülikool Tartus. Dr. O. Kallase ja Dr. H* Rosenthali waheline kirjawahetus. 2. Missugust mõju awaidab alkohol kurjategija hingeelus Dr. med. ftkseli Hikula, tõlk. R. Raekson 16 s. lehek. Hind 15 marka. 3. Käitused alkoholi haiwawast mõjust keskergukawasse. Dr. med. flkeli Hikula. Refereer, J. Rosenthal 8 lehek. Hind 5 marka. Kõned : Prof. Dr. J. Bergman’1 ja Mr. Robinsoni poolt. Hind 1 mark. Wäga huwitawad, 4 lehekülge. Kõige täielikum kalendaarlum Eestis, mis toimetati Eesti ' Üliõpilaste Seltsi poolt „SirSuure kalendri kausta ja wälimusega 48 lehekülge. Hind ainult 10 marka. -MU Tähtraamatu jällemüüjatele 40 prots. ja teiste raamatute jaoks harilikud prots Ilmumas Tjl|fHI PFtTl" kogunumber Nr. 10—12 wäga huwitaw ajakirja ,>IULLn LLsli ; 1 jj =s mitmekesise sisuga. ==Bam
m eest mmm.
• H wilaudade“
jaoks.
5 .
Tellimised saata Tartu, Jakobi tän. 8. (telel. 404). Eesti Karskusli/t.
et ehk küll Moskwa wäewähenduse konwerentsi nurjaminek ei tulnud ootamata, tuleb seda siiski kahetseda. Minister kaldus arwamise poole, et nurjamineku põhjus peitub järelkaalumata katsetes, wübimata tagajärgi saavutada. Wene ettepanek, sõjawägesid proportsionaalselt Vähendada ning määrata kindlaks fõjawäe kulud iga sõduri kohta, on Väikeriikidele wastuwõtmata. Küsimuse soodne' lahendamine nõuab suuremaid ettewalmistustöid, kui neid, mis tehti Moskwa konwerentsi eel. Wene delegatsiooni mittenõusolek merewäe wähendamis-küsimus arutusele wõtta, avaldas halwa mulje ja pidi tekitama umbusaldust. Minister awaldaS lootust, et wäewähendamiS-kü-
Kes kord kandis saapaid ehk kingi kaitsemärgiga
tanust enda peale wötab, oleneb sellest, kui mõrd tema läbirääkimistel rühmade esitajatega edu on. Lausanne': konwerentfllt. London, Konwerentsi alamkommisjonide koosolekutel LausannettS olid türklased palju leplikumad, mille tõttu tööl edu ei puudunud. Töö nihkuS paigast ka elanikkude vahetuse alamkommiSjomS, mille tegewuS täiestt soiku oli jäänud türklaste kindla nõu tõttu, kõiki Greeka elanikku KonStantinopolist lahkuma sundida. Sõjalised ja mereaSjatundjad lõpetasid liitriikide väinade vabadusse puutuvale ettepanekute üksikasjalise läbivaatamise, ja asi tuli täna hommikul uuesti esimese- kommiSjoniS arutusele. London. Lausanne'» sõnumete järele seleProf. H. B. Rahamägi jutluse raamat
Wäljamaalt.
fon-
Soome wälisminister Moskwa werentst nurjaminekust. Helsingis. Ajakirjanikkudega juttu ajades, seletas Välisminister Bennola,
simus Võetakse esile rahvasteliidu poolt laiemal alusel, kui see sündis MoskwaS ja tema arwateS wõib ainult sel teel kindlustada kaugeleulatawaid ja kestwaid tagajärgi. Lõpuks tähendas minister, et Soome on alati toetanud ja toetab alati igat sammu rahu kindlustamise poole Jda-Euroopas. Tuleb tähele panna, et mõned Moskwa konwerentsile esitatud küsimused lahendati juba warem Soome ja Wenemaa wahel. Kewadel kirjutasid Soome ja Wmemaa lepingule alla erapooletute maaribade kohta, mis on tegelikult ühewääriline mittekallaletungimisele. Samal ajal tegi Soome ettepaneku Jda-Karjala küsimuse Vahekohtu otsustada anda. (ETA.) Saksa leht Moskwa konwerentsi katkemisest. »Berl. Tageblatti" korrespondent telegrafeerib Moskwast desarmeerimise konwerentsi katkemise puhul. Venelaste arwates tulla rajariikide esinemist konwerentsil seletada nende ärarippumisega liitlastest. Selle arwamise tõenduseks toomad nad soomlaste nõudmise, et Wene laewastik Soome omast suurem ei tohi olla. Rajariikide umbusaldus Wenemaa wastu olla Moskwa konwerentsi äpardamise kohta otsuStawa tähendusega olnud. (ETA.) Uue walitsuse moodustamisest Lätis. Tsentrum, kellele peale põllumeeste äraütlemist uut Valitsust kokku seada, Viimase moodustamine presidendi ; poolt ülesandeks tehti, on otsustanud, peale selle, kui neile kabineti kokkuseadmine ebaõnnestaS, sellest täielikult lahti öelda. Wastaw otsus on ka riigi presidendile teada antud. Loodetawasti teeb president nüüd kellegile ülesandeks töükabinetti kokku seada, mille üle temal läbirääkimised senise teedeministri Paulukttga käimas. KaS Pauluk kabineti moodus -
on kohane jõulukingiks. Saada ^Saarema Kiijastus-Uhisuse“ raatukauplusest. taS Tshitsherin 12 dets. ajakirjanikkudele, et Wenemaa ei kirjuta kunagi rahulepingule alla, miS lubab sõjalaevade vaba läbisõidu wätnadest. Kui liitriikide poliitika vastuvõtmist leiab, peab Wenemaaa sõja waStu ette walmistama. Tshitsherin kaeba-, et lord Curzon ignoreerib Wene nõukogude delegatsiooni. (ETA.) Kiwisüte puudus Saksamaal. Oktoobrikuu jooksul on Saksamaa wäljaSpoolt kivisüsi sisse vedanud 2.297.371 tonni. Reparalfiooni maksude arwel peab Saksamaa iga kuu 1.5 miljoni tonni kivisüsi liitriikidele andma. Siit selgub, et Saksamaa isegi siis, kui tema reparatfiooni maksudest vabastaks, oma sütega kaugeltki mitte välja ci tule, kuna ta enne sõda väga palju süsi wälja wedaS. Ukraina iseseiswuse lõpp. Larkovis astus 10 dets. kogu Ukraina nõukogude kongress kokku. Otsustamise alla võetakse küsimus nõukogude Ukraina ühinemist nõukogude Venemaaga ja keiSte nõukogude vabariikidega ühiseks rttgikS. Faseistid Mehikos. Mehikos on faSeistline organisatsioon ellu kutsutud, mille eesmärgiks on kommunismi wastu wöitlemine. ^FasciStide liikumine leiab toetust katoliiklaste partei poolt. Mehiko wabariigi presidendi poole pöörasid faSciStid palvega, kommuniStifid riigi aSjaajamisest täiesti kõrwaldada.
Kirjad toimetusele. W. a. ^Saaremaa" toimetus. 3uhin ^Saaremaa" lugejate tähelpanu selle peale, et ^õpetaja" August T. Mälk on oma kirjaga ^Saaremaas" M 94 f. a. minu kirjutuse — kooliõpetajate hariduse ja kasvatuse kohta — omalt s. o. ^õpetajate" poolt dokumendi ja allkirjaga tõendanud, mis veel kord turMiStob, kui õiglane mu kirjutus kooliõpetajate kohta o'i Kõige auSwsega A. TaSso. WaStutaw toimetaja Otto Pukk. Väljaandja ^Saaremaa Kirj. ühisus.
