Sirp, nr. 1, 3 jaanuar 1992
HUMANIORA TULEVIKUST ( KIRJANDUSTEADUSEST ERITI )
Enne jõulupühi , 19 . detsembril möödunud aastal peeti akadeemiksekretär Juhan Kahki eestvõttel Keele ja Kirjanduse Instituudi saalis nõu meie humanitaarteaduse tuleviku üle .
Praegusel Teaduste Akadeemia tuulutamise ajal on tõsiseid probleeme kõigil instituutidel . Koost lagunema kipub omal ajal mõnevõrra kunstlikult ja nõukogude mallide järgi kokku pandud Filosoofia , Sotsioloogia ja Õiguse Instituut ( P . Vares ). Ometi me vajame ka oma vastses Eesti Vabariigis akadeemilist filosoofia- ja õigusteadust Teatavad sotsiaalteaduslikud uuringud on meil aga hoopis puudu ( P . Järve ). Ka akadeemiline majandusteadus on praegu teelahkmel ( O . Lugus ). Kahtlemata tekib praegu ja lähemas tulevikus puhtpraktilisi majandusteaduslikke probleeme lahendavaid instituute , töögruppe jms ., ometi peaks säilima ka TA Majanduse Instituut Vajaksime samuti majandusülikooli . Ülikool ei ole praegu valmis vastu võtma TA teadlasi , ei filolooge ega majandusteadlasi .
Kõne all oli ka kultuuriuuringute instituut , millest on juttu olnud kahes viimases " Sirbis ". Ajaloo Instituudi direktor Rein Helme ning Keele j . i Kirjanduse Instituudi direktor
Tõnu Seilenthal ütlesid sellise instituudi loomisele järsu " ei ". Seejuures ei selgitanud hr . Helme , mis siis ikka saab Ajaloo Instituudi kõrgkultuuri uurimise suunast . Plaanist jagada KKI kirjandusosakond laiali Pedagoogilise Instituudi ja Tuglase muuseumi vahel oleme kirjutanud , kuid rõhutan veel kord : see ei ole ju lahendusi Silmas pidades kooli praktilisi huve , on igati tervitatav , kui Pedagoogiline Instituut soovib tegelda kirjandusteadusega , kuid see ei tohi toimuda kirjandusteaduse likvideerimise arvel Teaduste Akadeemias .
Kultuuriuuringute instituudi loomise plaan lähtus kirjandusteaduse poolt vaadatuna sellest , et meil on vaja luua keeleuurimise keskus ja sellisesse keskusesse kirjandus teadagi ei mahu . Aga mõtleme ka teistpidi : kas ikka on vaja ? Kas Eesti Vabariigis eesti keel ja eesti kirjandus tõesti ei sobi enam kokku ? Kas Keele ja Kirjanduse Instituut ikka on vaja ära lammutada ? Võib-olla polegi vaja midagi radikaalselt muuta , ümber tõsta , teadlastele uusi töökohti otsida ? Ma arvan , et kirjandusteadlased , nagu kõik inimesed , vajavad praegu eelkõige suuremat kindlust oma tuleviku suhtes : et nad saavad rahulikult edasi teha oma tööd . Keele ja Kirjanduse Instituut võik^ oi ) -
pidi jääda katusorganisatsiooniks , mille alla mahuksid nii keele- kui ka kirjanduskeskus . Mõlemad keskused võiksid olla suhteliselt iseseisvad .
Ka kultuuriuuringute instituuti ei pea ma sugugi nii ebaõnnestunud mõtteks , nagu püüdsid väita R . Helme ja T . Seilenthal . Me ei saa eitada seda , et meie kõrgkultuuri akadeemiline uurimine on praegu silmitsi väga tõsiste probleemidega . Inimeste laialisaatmine muuseumidesse ja kõrgkoolidesse ei oleks lahendus , sest kusagil ei olda praegu valmis vastu võtma kuigi palju uusi töötajaid . Ka rahvakultuuri ja kultuurilevi uurijad tunnevad suurt sümpaatiat sellise keskuse vastu , mille põhiülesandeks oleks eesti kultuuri uurimine .
Lõpetuseks rõhutaksin veel kord mõtet , mis sellel koosolekul korduvalt kõlas , seekord TA presidendi Arno Köörna osavõtule toetudes : ümberkorralduste käigus ei tohi esineda mõttetut tolmutamist , ei tohi likvideerida väljakujunenud töökollektiive . Eesti teaduspotentsiaali nõrgendamine tekitaks korvamatut kahju eesti ühiskonnale .
MALL TÕGI
VÄLJAVÕTE EESTI RAHVUSKULTUURI FONDI NÕUKOGU I ISTUNGI
Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu otsustas : 1 . Eraldada 304 000 rubla eesti algupärase lastekirjanduse väljaandmiseks . 2 . Toetada : - sihtasutuse " HORTUS LITERARUM " asutamist ja selle esimese kuue raamatu väljaandmist 1 006 400 rublaga ; - Eesti Muinsuskaitse Seltsi programmi " Eesti Ajaloo Arhiivi unikaalsete ürikute päästmine " 1992 . aastal 280 000 rublaga ; - kirjastuse " Eesti Raamat " väljaandeid : " Sõnarine II " 140000 rublaga , Henn-Kaarel Hellati " Mälulehed " 41 122 rublaga ja Ene Mihkelsoni " Asjata tagasi hüüda " 36 686 rublaga ; - aktsiaseltsi " FiESTa International " 1992 . aastal FiESTa festivali organiseerimisel 100 000 rublaga ; - ajakirja " Teater . Muusika . Kino " honorarifondi 72 000 rublaga ; - Viljandi Kultuurikolledžit rahvamuusika- ja folkloorikabineti rahvapillide kogu täiendamiseks 60 000 rublaga : - Eesti Muusikafondi Heino Elleri 8-köitelise " Kogutud klaveripalade " väljaandmisel 50 000 rublaga ; - aktsiaseltsi " Elav Teadus " eesti keele algõpetuse õppefilmi valmistamiseks 50 000 rublaga : - Eesti Pimedate ühingut brai kirjas raamatute trükkimisel ja heliraamatute väljaandmisel 40 000 rublaga : - Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi vanade muusikainstrumentiderestuareerimisel 40 000 rublaga ; - Lihula Käsi töökooli inventari ostmiseks 40 000 rublaga ; - Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi Mahajaana Instituudi õppe- ja teadustegevust ning seltsi kirjastustegevust 35 000 rublaga ; - Eesti Hlmiamatööride Liidu tegevust 28 000 rublaga ;
Eesti Rahvuskultuuri Fondi esimees Eri Klas :
Eesti Rahvuskultuuri Fond on välja jaganud esimesed toetused . Tahaksin siinjuures selgitada , mis institutsioon see niisugune on , kes praegusel fondiderikkal ja rahavaesel ajal kultuurile toetust jagab .
Fondi asutajaks on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu , kes mind esimehena ametisse kinnitas möödunud aasta oktoobri lõpul . Novembri alguseks oli koos ka fondi juhatus , kes meie käsutusse antud varasid haldab ja tegevust juhib . Selle koosseisu kinnitas EV Ülemnõukogu Presiidium ja sinna kuuluvad Jaan Kross , Jaan Kaplinski , Käbi Laretei , Rein Maran , Ingo Normet , Eino Tamberg , Jaan Tamm , Vive Tolli ning Ingrid Rüütel .
Fond on mitteärilise iseloomuga , tema ülesandeks on eesti kultuuri põhivarade ( objektide , institutsioonide , mitmesuguste väljaannete jms .) erakorraline finantseerimine , et säilitada läbi raskete aegade kõige olulisemad rahvuskultuuri kanalid .
Fondi tulud moodustuvad riigi eelarve , Eesti Vabarügi välisvaluutafondi , teiste riikide fondide , rahvusvaheliste fondide ja omavalitsusüksuste eelarvelistest eraldistest ning Eesti Vabariigi ja teiste riikide ettevõtete , asutuste ja organisatsioonide ning üksikisikute annetustest .
Esialgu on fondi rahalaekas , arvestades tema noorust , vaid 3 miljonit rubla , mille valitsus andis hambarahaks riigieelarvest ja millest me esimesed toetused määrasime .
Kõik fondile tehtud annetused ja eraldised on maksuvabad . Fondi
- ajalehe " Sirp " töötajate loominguliste komandeeringute ja täienduskoolituse fondi 25 000 rublaga ; - Viljandi Draamateatri " Ugala " osalemist rahvusvahelisel soome-ugri teatrifestivalil Udmurdi pealinnas Iževskis 25 000 rublaga ; - Eesti Folkloori Seltsi folkloorifestivali " Baltika ' 92 " trükiste väljaandmiseks 20 000 rublaga ; - Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna üliõpilase Indrek Ostrati eestvõttel organiseeritavaid ajaloolise traditsiooni kogumise ekspeditsioone Petseri küladesse 16 000 rublaga ; - Malle Antsonit ja Halüki Uibot projekti " ETNOS " realiseerimiseks 15 000 rublaga ; - Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituudi folkloristika osakonna programmi " Rahvuskultuur eesti asundustes " 1992 . aastal 10 000 rublaga ; - Eesti Filmi- ja Videoamatööride Ühingu osalemist Põhjamaade festivalil 5000 rublaga ; - Pärnu nüüdismuusika päevade korralduskomiteed päevade läbiviimiseks 5000 rublaga ; - kirjanik Adolf Rammot 5000 rublaga . 3 . Eraldada järgmised stipendium id : - Eesti Humanitaarinstituudi õppejõule Hasso Krullile 10 000 rubla , - helilooja Urmas Sisaskile 10 000 rubla , - dirigent Anne-Liis Treimannile 10 000 rubla , - kunstnik Anu Rauale 10 000 rubla . 4 . Osa taotlusi vaadata uuesti läbi fondi nõukogu järgmisel istungil .
Kõigi toetust taotlenud isikute ja organisatsioonidega võtab fondi direktsioon ühendust .
nõukogu arvestab raha kasutamisel võimaluse korral annetaja soovi .
Eesti Rahvuskultuuri Fondi rublade arveldusarve on 700951 , Hansapank , 200001 Tallinn , korrespondeeriv arve on 700161767 , Riigipanga EVP OV , kood 420101767 ;
valuutaarve Eestis : 1577 / 134 , Hansapank , 2000Q1 Tallinn ;
valuutaarve välismaal : 1577 / 134 , Hansapank , 200001 Tallinn , Estonia ( Hansapanga vastava riigi korrespondentpanga kaudu — Soomes näiteks KOP , OKOBANK ).
Kõik , kellel on võimalus ja soov toetada EESTI KULTUURI , TEHKE SEDA NÜÜD , ajal , mil kunstirahvas on madalaimalt tasutud ja väärt seda , et tõusta taas Vaba Riigi kultuuri kandjaks .
KROONIKA
20 . DETSEMBER
• Teist aastat järjest kuulutas ehitusfirma " M erk " koos K ultuuriam etiühingu Liiduga välja teatripreem ia " Jõulurõõm " laureaadid . " Estonia " talveaias andis üle preem iad ( ä 1000 rbl ., m ida jagatakse vaid Tallinna näitlejatele ) firma president Ole Tammo . Tänavusteks laureaatideks osutusid Helgi Sallo , Annika Tõnuri ja Jüri Jekimov " Estoniast ", Ita Ever , Jüri Krjukov ja Raimo Pass Eesti D raam ateatrist , Marje M etsur Noorsooteatrist , Egon N uter " V analinnastuudiost ", H endrik Toompere N ukuteatrist ja vabakutseline Ülle Kaljuste .
Eesti — Soome ühisfirm a preemia said teater " N ordic Star " ja Sibeliuse Akadeem ia stipendiaat A ndrus Mitt . " M erk " sõsarettevõte a / s . " Pico " tunnustus langes Tarmo Pihlapile .
22 . DETSEMBER
• Eetrisse läks Eesti esimese era televisiooni , Eesti Kristliku Televisiooni program m " Taevased kellad ". Saated toim uvad igal p ü hapäeval kell 18 Peterburi telekanalil . EKTV pole end sidunud ühegi kindla kirikuga . Kavas on kajastada ja reklaam ida kristlikke ning kiriklikke üritusi , teha lasteprogram m e ning kõneldanäidata kõike inim esega seonduvat .
29 . DETSEMBER
• " Estonia " teater tähistas austam isõhtuga teeneka kultuurim etseeni Veli O . Klami 70 a . juubelit . Mitmekülgset juubilari oli kogunenud tervitam a arvukas sõpradering Soome lahe mõlemalt kaldalt , esinesid " Estonia " teatri solistid ja tänukirja ulatas kultuurim inister Lepo Sumera .
Fotol ( vasakult ): Eino Baskin , Veli O . Klami , Kiira Klami .
30 . DETSEMBER
• Pühavaim u kiriku aastalõpu m uusikatunnis võis pärast kuueaastast rem onti nautida sealse oreli mängu . O rganist Rolf Uusväli : " Eesti kõikidest kirikuorelitest on see praegu ainsana täiesti korras . Vastu ootusi sai sellest väga halvasti ehitatud orelist nüüd kena pill . H ardo Kriisa töö sellepärast nii kaua veniski , et parandada sai vähe ja väga palju tuli lihtsalt uuesti teha ." • " Postim ehe " toim etus m ääras kolm preem iat ä 1000 rbl . kolmele autorile , kelle kaastööd 1991 . aastast kõige enam esiletõstmist väärivad . Need on kirjanik Astrid Reinla , ajalooõppejõud Kaido Jaanson ja poliitik M art LaarA
31 . DETSEMBER
• " Rahva Hääl " teatab , et lehe kultuuripreem ia pälvis lugejate tahtel Tõnu Kaljuste , kes lisaks juba teada m uusikaandele näitas m ullu ka suurepärast organisaatoritalenti , m uutes teoks peaaegu utoopilisena tundunud " Laulusildade " idee .
1 . JAANUAR
• Eesti Raadio näärim uusikal , mis kaunistas aasta esimest päeva juba neljateistküm nendat korda , kuulutati välja aastam uusik 1991 — helilooja ja džässpianist Tõnu Naissoo .
Fotod : KALJU SUUR
