Sirp ja Vasar, Номер 39, 26 Сентябрь 1958
Reedel , 26 . septembril 1^58 . a . STRP JA VASAR Nr . 39 ( 770 ) Yk . 7
Mõtteid
üldlaulupeo
aladel .
Vabaõhulavalt võiks kõlada laulupeol vabaõhu-ooper või oratoorium . Ulatusliku oratooriumi ( kestus vaheaegadega kuni 2 tundi ) ettekanne so
Laulupeo ajast .
Viimased Nõukogude-aegsed üldlaulupeod on toimunud Eesti NSV aas
niaorkestri osavõtul tundub olevat
listide , masskooride ja koondsümfootapäeval — 21 . juuli paiku . See aeg
kõige kohasem . See ei vajaks erilist langeb kokku vastavate pidustustega
lavastust ega kostüüme , keerukas liikumine astmelisel laval jääks ära . ka I^tl ja Leedu NSV-s . Kui kahju ,
et oleme lõunanaabritega sünnilt « kolmikud »! Me ei näe ega kuule neid Ja
kutsuda ka külaliskollektiive teistest
Muusikapidustustele tuleks esinema
vastupidi . Ometi oleks kogemuste ja
vabariikidest ja väljastpoolt . kollektiivide vahetamine hädavajalik . Kunstilisest
Viimastest laulupidudest võtsid üliõpilas- Ja keskkoolide koorid osa väga ettevalmistamisest . väikesearvulistena . Need kollektiivid on juuli keskpaigaks juba laial ! sõitnud — praktikale ja puhkusele . Kol-
seks instrueerimiseks on jäänud ainult
Koorijuhtide kaadri ülevabariigilihoosnikud omakorda on juuli keskel
eelolev talv Ja suvi . Siin on suur töö kõige kibedamas töös . Ka neile sobiks
teha ka ülevabariigilisel koorijuhtide kõige paremini juuni !
segakooril . See uuelaadne kollektiiv
Terve 1960 . a . on ju meie vabariigi
vajab täit hoolt ja riiklikku tähelepanu juubeli aasta . Kakskümmend aastat ta
.
gasi toimunud ajalooliste , sündmuste areng algas töörahva ülestõusuga 21 . juunil . Viigem oma üldlaulupidu selle suurpäeva tähistamisega ühte , nii tähistame väärikalt ka Eesti NSV 20 . aastapäeva .
Lauluvälj ' akust .
Hoogsalt lammutati tänavu suvel vana laululava , alustati ka ulatuslikke mullatöid , kuid siis tekkis seisak . Miks ? Tööde maht on suur , järelejäänud aeg lühike . Vastavad projekteeri-
mis- ja ehitusorganisatsioonid
kiirustagu
: pigem varem kui viimaisel minutil
!
Lauluväljaku
ümber
tuleks
juba
tänavu
sügisel
istutada
hulgaliselt
suuri
puid . Meenutagem
« Estonia »-
esist haljasala ,
kuhu istutati
suured
elujõulised puild ,
nii et see
haljasala
paari aastaga muutus
nagu
ammuolnuks
. Rahvariietest .
Rohkem etnograafiliselt ehtsaid rahvariideid , vähem « aseainet » ja karnevalilikku omaloomingut .
Laulupeoliste majutamisest .
ükski 1960 . a . üldlaulupeost osavõtja ei tohiks jääda lageda taeva alla või vaevelda õlisel klassipõrandal . Koolide ja suuremate ühiskondlikult kasutatavate ruumide varustamine odavahinnaliste küljealustega vajab juba nüüd täit tähelepanu .
Muusikapidustustest .
Juba enne üldlaulupidu tuleks välja kuulutada uute helitööde võistlused .
RAHVUS VAHELINE 19- septembril TEADUSLIKU lõpetas Moskvas
K11VO oma töö rahvusvahelise teadusllku kino ühingu 12 . kongress . Kümne päeva jooksul vahetasid 32 Euroopa , Aasia , Ameerika ja Aafrika maa teadusliku kino tegelased töökogemusi .
Ühingusse võeti vastu uuteks liikmeteks Bulgaaria , Guatemala , Rumeenia ja Jaapan . Belgia Kongo , Soome Ja Jugoslaavia hakkasid ühingu korrespondeerivateks liikmeteks .
12 . kongressi täiskogu lahendas palju tähtsaid organisatsioonilisi küsimusi . Rahvusvahelise teadusliku kino ühingu presidendiks valiti tuntud nõukogude režissöör A . Zguridi . Ühingu järgmine kongress toimub tuleval aastal Inglismaal .
Audiplomi said järgmised filmid ;
Vastavad žürlid langetaksid juba aegsasti oma otsused , et uusi helitöid saaks laialdasele avalikkusele üldlaulupeo aega tutvustada . VõlstlHsed võiksid toimuda ka interpreteerlmis-
Eelolevaid rajoonilaulupäevi peaksid külalistena juhatama ka laulupeo üldjuhid . Nii saaks ühtlustada kunstilisi nõudeid Ja tagada suurpeo hoolikamat ettevalmistamist .
Organisatsioonilistest küsimustest .
Kaua räägitakse Eesti NSV kooride liidu ( kooride ühingu ) loomise vajadusest . Nüüd , üldlaulupeo eel , on selline lauljate organiseerumine nii või teisiti hädatarvilik . Kuidas see küsimus ka laheneks , laulupeo büroo peaks viivitamatult tööd alustama . Kollektiivid üle maa tuleb registreerida , varustada nootidega , abistada üksikuid rajoone , kontrollida laulupeo ettevalmistustöid jne .
Informatsioonist ja propagandast .
Kogu üldlaulupeo ettevalmistuskäigust on informatsioon kahjuks ikka veel puudulik . Koosolekuid peetakse peakomisjonis ja alakomisjonides , aga mida otsustati ja mida tehti , sellest kuuleme vähe . Tuleb mõtetevahetuselt Ja arvamustelt asuda tegudele ja sellest üldsust informeerida .
Räägitakse , et olevat alustatud laulupeo fondi kogumist . Rajoonide kultuuriosakonnad teadvat , kui palju igas rajoonis fondi peab laekuma . Aga see on ju üldrahvalik üritus ! Laulupeo heast kordaminekust on huvitatud sajad kollektiivid , kollektiivide juhid , koorilauljad , rahvatantsijad , mängijad — kogu rahvas . Kontserte ja etendusi üldlaulupeo fondi jaoks tuleb laialdaselt propageerida . A . Ratassepp
Inglismaa — « Tõusude vahemikul », Ungari — « Hällid », Itaalia — « Vanemate mured ». Poola — kinožurnaal « Kas teate ?», Nõukogude Liit — « Hääbumisele määratute elu eest », kinožurnaal « Teadus ja tehnika » ( rahvusvahelisele geofüüsika aastale pühendatud ), Tšehhoslovakkia — « Tšehhi beetatron ». Prantsusmaa — « Meresiilid » ja Jaapan — « Mikroobide maa- .' ilm ». Peale nende autasustati viie eri- , diplomiga kõrge režissööri- Ja operaatorlmeisterlikkuse , parima süžee ja silmapaistvate teaduslike ülesvõtete eest Belgia , SDV , Hiina Rahvavabariigi , Hollandi Ja USA filme .
Hollandi filmile « Klaas » ( režissöör B . Hanstra ) määrati eridiplom ja NSV Liidu Kultuuriministeeriumi ning NSV Liidu Kinematograafiatöötajate Ühingu auhind töö poeetilise näitamise , kõrge meisterlikkuse ja kauni vormi eest .
Ema süda “
viisi ioofasi
Igal
rahval on laule , mis nelt erfti
po^ulaarseks on saanud .
Üheks selliseks
on meil < Ema eüda » s
« O ks
p a lg a k e sHn lim a s on ,
ku s v a r ju l tr u u d u s , a rm Ja
6 n n » . . .
Teatavasti on need sõnad loonud Lydia
Koidula , kuna aga viisi looja nimi on
peaaegu unustatud . Sageli jäetakse ta
isegi
mainimata ja nim etatakse
laulu
lihtsalt rahvalikuks .
See on tegelikult
kõige suurem aks tunnustuseks autorile .
< Ema sOdame >
viisi
autor
Robert
Theodor Hansen oli endine Iisaku kös-ter-kooliõpetaja
.
Teda ei
saa võrrelda
nende
vagatsevate
köstripapadega ,
keda
kirjeldatakse
Lutsu
ja Särgava
jutustustes .
Hansen
oli
vabameelne ,
progressiivne tegelane ,
andekas muusikamees
, innukas pedagoog
ja seltskonnategelane
.
Hansen sündis 29 . septembril 1849 . a .
Harjumaal Pahklas möldri pojana . Hariduse
sai ta Tallinnas kreiskoolis . 1868 .
a . valiti ta köstriks Ilsakus , kus töötas
43 aastat . Seal asutas ta kohe laulukoori
. millega võttis osa esim esest
laulupeost
1869 . a . Mõned aastad hiljem asutas
ta pasunakoori .
Polnud ühtki laulupidu
. kus Hansen oma kooridega poleks
esinenud .
Kuidas sattus Hansen < Ema südam e
le »? See luuletus
ilmus
esm akordselt
1867 . a . « Emajõe
ööbikus ».
C . R . Jakobson
paigutas
sellfe
luuletuse oma
« Kooli lugemise raamatu » teise jakku ,
mille kaudu laul levis peagi üle terve
Eesti . E sim est . korda proovis « Ema südamele
» viisi leida Ado Grenzstein , valides
šoti rahvaviisi ,
mille ta avaldas
oma « Kooli
laulmise
raamatus ».
Viis
ei
levinud
siiski
kuigi
laialdaselt .
1887 . a . ilmus « Laulu ja m ängu lehes »
m eeskoorile
loodud Saebelmanni
viis .
kuid
seegi ei olnud
eriti
menukas .
R . Th . Hanseni viis öll varein loodud ,
kuid polnud
trükis avaldatud .
Kiiresti
levima
hakkas see peamiselt
Iisaku
segakoori kaudu . Hansen ise cli väga
tagasihoidlik mees . Kui
tal
soovitati
laulu trükki anda , ütles ta ;
« Ma olen
selle laulu loonud oma koori jaoks ja
ei Usu , et see võiks laiernaid hulki huvitada
.» Trükis ilmus viis
alles 1890 .
aastal , jällegi K . A .
Hermanni « Laulu
ja mängu lehes ». Populaarseks sai ta
Harjumaa !
1 . laulupeol ,
mis
toimus
Tallinnas Falgi aias 13 . juünil 18Ö6 . a ..
millest Hanseni koorid osa võtsid .
Peale « Ema südame », lõi Hansen veel
terve rea laule *
mis
aga suuremalt
jaolt seisid käsikirjades ja hävisid pärast
tema surma tulekahjus .
Hansen korraldas
lisakus sagedasti
Icontserte oma rohtaias , mille ta ise oli
rajanud . Avar rõdu asendas poodiumi ,
mille
ette
asetati
toolid
kuulajaile .
Pääsm ed maksid 10 , 20 ja 30 kop . ja
rahvast voolas murruna kokku . See oli
tõeline
kunsti
viimine m assidesse .
Sageli
kutsus Hansen lisakusse kontserte
andma tolleaegseid tuntumaid kunstnikke
,
Nii
esinesid
lisakus
lauljad Aino
Tamm ,
Paula
Brehm , orelikunstnikud
Miina Härma ja Voldemar Schüts . Eriti
viim asega oli
Hansenil
tihe side .
Nii
viibis Schüts vahest nädalate viisi lisakus
Hanseni perekonnas külalisena , kus
siis ka palju musitseeriti .
Hansen
asutas Iisaku kõrgem a rahvakooli
.
mis
kandis
kihelkonnakooli
nime . Peab m eeles pidama , et tol ajal
ei
olnud
maal
veel
muid
koole
kui
ainult 3-aastasi valla- või nn . külakoole
. Hansen ehitas koolimaja täiesti omal
algatusel ja omal jõul . Raha kogus ta
osalt annetuste kaudu , osalt kontsertidega
. Nii andis ta oma kooridega kontserte
Narvas .
Sillamäel ,
Merekülas ,
Rakveres ja mujal . Sisuliselt oli
kool
Hanseni
erakool ja selle ülalpidamine
lasus täiesti tema õlul .
õppem aks
oli
odav .
ainult 5
rbl .
poolaastas .
Sellest
saadud rahaga pidi Hansen teise õpetaja
palkama .
Korduvalt
pöördus
ta
selleks tolleaegsete Eestimaa valitsevate
võimude poole palvetega , kuid Ikka
öeldi
ära .
Lõpuks määrati
koolile
ainult
100-rublane toetus aastas . Võimudele
ei meeldinud Hanseni koolitöö . Et
aga kooli otseseks
sulgem iseks
põhjust
polnud , siis tarvitati teist abinõu .
Avati
kaks
ministeeriumikooli
otse
Ii , saku kihelkonnakooli külje
all ;
üks
Tereverre , teine Parskovosse .
Loomulikult
hakkasid õpilased sinna v ' alguma ,
sest õpetus oli seal
tasuta .
Hanseni
kool hakkas kiratsema ja tuli sulgeda .
Hanseni õhutusel
asutati
lisakusse
esim ene
selts — Iisaku
Muusika
ja
Kirjanduse Selts , kus muusika alal töötas
jällegi ta ise . Hansen
võttis
osa
ka uue seltsimaja ehitamisest , mis eksisteerib
praegugi
Iisaku
rahvamaja
nime all .
Hansen
suri Tallinnas
13 .
augustil
1913 . a . Ta põrm maeti ILsaku kalmis
tule .
R , VOORE
lk
jatundjal koguni keelelised väljendusvõimalused . . . 9
Kuidas jõudis siis kohus otsusele , et W ackeri poolt m üüdud tööd olid siiski võltsingud ?
Otsuse põhjendus ütleb : « Kohtu arvates tundub uskum atuna , et rxin Gogh oleks nii pika aja ulatuses , mille jooksul W ackeri pildid pidid m aalitud oletna , loonud 13 röntgenoloogiliste uurim uste kohaselt pintslitõm be ja ülesehituse poolest omavahel niivõrd sarnast ja teistest sama aja töödest niivõrd erinevat lõuendit , ning et need just ühe om aniku kätte koondusid ...» Niisiis antud juhul otsustas loodustea-duslik-tehniline uurimismeetod , mis kohtule objektiivsed ja tõepärased andmed andis .
Kõigest hoolimata näitas W ackeri juhtum , missuguseid komplikatsioone võib kunstivõltsim ise afäär juristidele tuua . Jah . Michelangelo ajastul oli neil kergem Kc . kunstiasjatundjatel oli m u gavam sest nad ei pidanud võltsijaile jahu pidama . Tookord ei võinud nad ka ^ksida
Kuidas on aga . higv kohtu r ': äitega : ffEi ole häid võltsinguid ...»? Kas neid . tõepoolest ei ole ?
iiiilsuse jahil
Hollandi maalija Han ran Meegoren on meeleheitel . Ta neah kriitikuid , kes talle ette heidaimd , et tal polevat isikupärast stiili ja ta toetuvat liiaV . palju iw iadele meistritele . Kuigi tema teostp m üük läheb küllalt edukalt , soovib M fogeren enamat . Ta ihkab avaninnustust ja ihkab nä . ha oma teofipj ‘ 1 väljapanduina muuseumides .
* ■5 ( 7 oled fantaseerija ,}) ütleb selle peale Meegereni naine . < rMis sul puu-
dub ? Mõtle vaid sellele , et üheksa aasta ¿ est , 1913 . a ., pidid sa oma esimese auhinna medali Delftis pandim ajja viima , et pidime joonistusassistendi kasinast 75-kuldnasest palgast ära elama . Nüüd teenid sa Inglismaal ja Rivieras portreede eest 30 000 või 40 000 kuldnat kuus .'»
« Jah ,» vastas kunstnik pilkavalt , « ma maalin peeni lorde ja leedide m uumiaid . Ma portreteerin am eerika miljonäre , kuna nad tunduvad endile salongi seintel rippudes neetult euroopalikena , ja kujutan nende naisi ja tütreid , kes soovivad end lõuendil im ^kaunite ja magusatena näha . M itte just rahuldust pakkuv tegevus kunstnikule !»
■ « tSa oled inimene , kes raha ja seltskonda vajab », ütleb üks tema sõpradest . « Geniaalseks nälgivaks üksiklaseks sa ei kõlba . Sa peaksid oma auahnust taltsutama . See viib sind karile .»
« Olgu ,» lausub Han van Meegeren mõttesse vajunult , « ma maalin edasi Rivieras Kuid ühel päexml , seda ma vannun teile , seisavad kõik need kriitikud m inu jalge ees ja im etlevad m i nu teoseid aukartusega !»
Han van Meegeren asub jälle reisima . Inglismaal maalib ta seltskonna koorekihti . Teda hinnatakse , külvatakse üle tellimustega ja m akstakse kõrgeid hindu . .. Šmntushooaegadeks sõidab ta Rivierasse ja portreteerib rikkaid puhkajaid vürstlike honoraride eest . Daamid ja härrad hindavad teda rõõmsa , võluva seltskonnainim e sena . Teda kutsutakse õhtutele . Ta kurameerib daamidega , meelitab neid lõuendil , tantsib , flirdib ja joob M u retult , lõbusalt eloA } kunstnik Ning keegi ei aima , et maalija ülempelikus . rõõmus meel ja naer on vaid m askiks .
Keegi ei tunne seile armastusväärse välimuse taga peituvat inimest .
Sellal , kui ta portreesid maalib ning poseerivate daamide ja härradega naljatleixUt vestleb , mõtleb ta ikka ja jälle om ^ kavatsustele . « Saatus on m ind petnud , kuid ma tõendan , et m a uusi Frans Haise , Pieter de Hooche ja Vermeere luua . v õ in ...» Ta ei lasku poolikutesse ettevõtetesse , ebakindlatesse kahtlastesse spekulatsioonidesse . Ta loob täiuslikke teoseid , mis teda Hollandi suurimate maalijatega ühele pulgale asetavad ja talle muuseum ide väravad avavad .
Õ htuti kustub tuli tema ateljees hilja . Ta istub m eistrite elulugudesse süvenenult , uurib nende elu , nende töötamisviise ja teoseid . Jan Vermeer van Delft köidab teda eriliselt . See kunstnik on teda am m usest ajast oma erilise geniaalse värvitehnikaga paelunud , millega ta inimesi , pitsinipeldajaid , piimavalajaid , astronoomi või m a tem aatikut maalis . N üüd tungib ta süga . yamalt Vermeeri saladusse . Tegeleb värvide segu ja sideainetega . Suure delftlase elu huvitab teda väga . Selles on ajajärk , m is on ajaloo täielikku tumcdusse m ähitud . Keegi ei tea , mida Vermeer van D elft on nendel aastatel te in u d ...
Lõpuks võtab Han van Meegeren pikkade m õtiskluste järel vastu otsuse . Keegi ei tea sellest , isegi m itte tema naine .
1931 . a . alustas ta ettevalm istusi . Aasta pärast lahkub ta Hollandist ja asub oma abikaasaga prantsuse Rivierale . Roquebrune ’ is M entone ’ i juures seab ta endale sisse ateljee . Portreteerimisega kogutud varandus võimaldab talle rahulikku , oma eesmärgi saavutamiseks kohandatud elu . ( Järgneb )
