Sirp ja Vasar, Number 29, 21 July 1967
Reede !, 21 . juulil 1957 SIRP JA VASAR Nr . 29 ( 1232 ) lk . 7
Raamat lähendab rahvaid
( Alfius l Ik . ^
sed on odavad nägusad task iifo rm aadi ? sarjad , nagu « O dav raam atukogu », rrille v äljaan d m ist alustati 1954 . a , ja m is ilm ub iga 2 nädala jä re l 30 ono — 80 000 eksem plaris . 1967 . a . m o d ern i seeriti selle v äljaan d e k u ju n d u st — n ü ü d ilm ub piklikus form aadis lak itu d k aanega bro . šüürina .
N iisam a otsitud on bibliofiilsed nah k k ö ites seeriad — « M aailm a k ir ja n duse pärleid » ja k irja stu se « H elikona » v äikeform aadis raam atu k o g u jt . Osa tiraaži an takse v älja nahkköites . L asteraam at ja k u n stialan e k irja n d u s peaksid aga m eie lu g ejale v arem ast a ja s t tu n tu d ja tu n n u s ta tu d olem a .
R um eenia ekspositsioonist tu leb esile tõsta hästi k u ju n d a tu d m ark sism i-leni-nism i k lassikute raam . atuid . K a siin näem e ilusas k u ju n d u ses ( brošüür , la k itud . fo rm aat 70X92 / 32 ) o d a v a t sarja « R aam atukogu kõigile », m ille trü k itehnilin e teostus on m eh h an iseeritu d ( tiraaž 60 000 ). S ari « Suuri sõnam eistreid » ilm ub sam uti väikeses fo rm a a di .': ( 72X88 / 32 ). õhukesel 45 g paberil laotud 8-punktilises k irjas . R um eenia ra a m a tu k u ju n d u s on sageli väheste elem entidega , kuid ä ä rm ise lt m aitsekas , N äiteks ra a m a tu « T udor A rghezi » valgel üm brise ] k a su ta ta k se ain u lt k ir5a . peent raam i ja p im etrü k is portreed . Või L ucian Blaga poeesia — valge fa k tu u rig a ü m b risp ab er , üleva ] servas a u tori m u stas v ärv is nim i . P aistab silm a fo rm aatid e m itm ekesisus , trü k ita k se su h teliselt p alju b ro šü ü re , sageli k a su ta ta k s e tsello faan ist ü m b risp ab erit . L astele v ä lja a n tu d nootide k aan ed on k a b elt poolt kilega k aetu d ( brošüür , fo r m a a t 70X100 / 8 ), k u sju u re s v ä rv itrü k is illu stratsio o n id eg a , m is teeb noodi lastepäraseks .
Poola ra a m a tu n ä itu s erin eb teistest o riginaalse üld lah en d u se poolest . R aam a tu te k u ju n d u ses esineb p a lju v ä rv i rõõm u ja leidlikkust . T šehhoslovakkia ra a m a tu g ra a fik a s töötab vanem ja noorem põlvkond . V iim aste loom ingus on e riti p alju u u e otsingut , m is annab k i tšeh h i ra a m a tu le erilise om apära . S i su k at , h ästi k u ju n d a tu d Saksa DV r a a m a tu t tu n ta k se m eil hästi ja sellepä ra s t pole v a ja d u s t selle ü h tla se lt lä b i
m õeldud ilm et veel k ord esile tõsta .
K uuba ja IVTongoolia arv u liselt v ä ik sem ates v ä lja p a n e k u te s an n ab tu n d a trü k itö ö liste k aad ri m ittek ü llald an e ettev alm istu s , kuigi ü k sik u d teosed on m eeldivalt k u ju n d atu d .
Ju goslaavia ra a m a tu te st p aistav ad soodsalt silm a need , m is on trü k itu d välisbaasil .
E ri saalis ek sp o n eeritak se ü le 200 rah v u sv ah elisele võistlusele esitatu d raam atu . Igal m aal oli õigus esitad a 5 ra a m a tu t viies kirjan d u sliig is . N endest parim aid au tasu stati . N agu äsja selgus , sai V . Tolli eeln im etatu d illu stratsio o n i de eest ergutusdiplom i .
R aam atu n äitu se a ja l to im u v ad M oskvas vennalike so tsialism im aade ja liid u v ab ariik id e rah v u slik u d päevad ( B alti v ab ariik id e päev on 23 . juulil ), kohtum ised lu g ejatega , film ide d e m o n streerim in e , m is kõik süvendab sõprussidem eid ja k u ltu u rialaseid k o n takte . R udolf P angsepp
JUUBILARILE
V eera I^ < ^dremskaja , paljude m eie
lauljate
pedagoog , kasvas P eterb u
ris .
Ta
õppis Täernignvi m u u sik a
koolis
ning
lõpetas K iievi k o n servatoorium
is prof . M uravjova la u lu
klassi , kes oli E kerardi õpilane .
A lg u l
töötas Veera N edrem skaja
N arvas ,
siis Tallinnas . A la tes 1941 .
aastast ,
m illal asutati vene tööliste
klu b i , oli ta selle solistideringi ju h t
ning sõja lõppem isel , pärast tagalast
naasm ist töötas p aljude klu b id e solistidega
.
Tem a
endisi
õpilasi võib kohata
T allinnas , L eningradis , M oskvas ja
m ujal . N ende hulgas on Jen n y Siim
on ,
M ih kel Sildos , L u d m illa Issakova
, A ili L eetva , A leksa n d er P üvi ,
V ikto r G urjev , C ertru d Üppis , m itm
ed R A M -i ja raadiokoori lauljad .
75 . sünnipäeval saadam e om a õpetajale
sü d a m liku tervituse .
K unagised õpilased
Kunstikroonikat
B alti v ab ariik id e n oorte k u n stn ik e loom inguline suvebaas p aikneb tä n a vu L õuna-E estis U us-S aalusel . O sav õ tja te hulgas on m aalijaid , g ra a fikuid , tarb e k u n stn ik k e ja üks k u n stiteadlane , B aasi v anem aks on eesti m aalik u n stn ik N . Guli .
900-aastane küla
Viimastel aastatel on kodu-uurila O . Raudmeis välja selgitanud hulga vanu asulakohti kalmeid la ohvrikive Tallinna lähemas ümbruses Jüi ’ i la Jõelähtme kihelkonnas Et tiheda eelajaloolise asustuse olemasolu sellel Tallinna lähimal tagamaal on suure tähtsusega Tallinna kui muistse eesti unna tekke ) a arengu mõistmisel , viisid Tallinna ■kodu-uurllad Linnamuuseumi vanema teadusliku töötaia Kaupo De » mant ! luhtimisel ühel avastatud asulakohal Lehmla külas lähl oroovikae- ; vamised . Esialgsed välkeseulatuslikud kaevamised ( ühiskondlikus korras kulutati üle 400 töötunni ) ei andnud küll suuri leide , aga paks söestunud kiht , osalt käsitsi , osalt kedraga tehtud pottide killud la üks varem sealt lähedalt leitud pronkssõrmus Xl sajandist andsid siiski kindla tõendi , et koht oli asustatud Juba meie aastatuhande algul X — XIII sajandil . Asustus sellel kohal on olnud pidev . Seda kinnitavad mõned lelud hilisemaist sajandeist . nagu näiteks hollandi savipiibu ots XVII sajandist .
Nii võib öelda , et Lehmja küla , mille keskel madala vesise heinamaa ( arvatavasti endise Järvel ääres vana asula avastati , on vähemasti 900 aastat vana .
Kaevamisi jätkatakse inlevaJ aasta !.
Huumorit
T lukirjandusliks teoste tõ lkim in e eeldab teatud kvalifika tsio o n im iin im u m i , m ille võib sanvvtada jä rg m i selt : kuulam e ara m õne võõrkeele raadinkursuse ( põhikursuse ), sõidam e ü h eks ku u ks K anadasse tädi ju u rd e külla või võtam e osa < tlnturisti » kolm enädalasest m a tka st A u s t raaliasse . K ui m õningatel asjaoludel ju h tu m e külastam a m itu t m aad või olem e kuulanud ära m itu raadios antud keelekursust . asum e tõ l kim a m itm e st keelest . Et endale v ä l ja töötada nn . loom inguline laboratoorium ( vanem as keelepruugis W erkstatt ). alustam e k irja n d u sk la s siku te tõ lkim isest . See võim aldab m eil tvtin id a lähem alt kirjandusega , m . ida me tõlkida taham e , ja annab ühtlasi võim , nhisi k irja n d u slike a m bitsioonide tõhusam / lks ra h u ld a m i seks . Teose , m ida m e kai^atseme tõ lkim a hakata , võim e enne tööle asum ist ka läbi lugeda .. K ui me aga külla lt enesekindlad olem e jn arvam e , et eelnev teosesse süvenem ine , raamatuis leiduvate anekdootide , tegelaste ja olukordadega vm . s . tu t vu m in e võib teose teistko rd seks lu gem iseks ta h tm ise võtta ( m is m eid siiski p a ra ta m a tu lt ootab , kui teg e lik u lt tnlkim-a asum e ), siis on parem teosega tu tv u m ise st loobuda . Tööle asudes on valida kolm tõ lkeko n tseptsiooni .
K ui arvam e , et valdam , e originaali keelt parem . ini ku i eesti keelt , siis valim e sõnasõnalise tÕl ~ k e kontseptsiooni .
K ui arvam e , et valdam e eesti keelt parem ini ku i originaali keelt , siis valim e v a b atõlke ko n tsep t siooni .
Ju h u l kui m e ei tu n n e end kodus originaali ega eesti keeles , v a lim e ilukirjandusliku tõlke kontseptsiooni .
Igal kontseptsioonil on om ad head ja vead , aga on väljaspool k a h t lust , et ilu k irja n d u slik u tõlke põhim õte , m is tugineb tõsistele p in g u tu stele asendada tõ lkim isel originaali autori ku ju tlu svõ im e om aenda ku ju tlu svõ im eg a — on kõigist kõige pretensioonikam . K ui aga ilu k ir ja n d u slik tõlge ise ei suuda m eie loom ingulisi pretensioone täiel m ääral rahuldada ja tõ lkim istöö jooksul kasvab m eis ühtla si ku n stilise ra h u ldam atuse tu n n e , on jrneil selle ku n stin ä lja ku stu ta m ise k s valida veel kaks lisavõim alust , m illest
a ) esimene tähendab tõ lke vo r m i m u u tm ist ( näiteks D ante « Jum a lik k u kom öödiat » tõlgim e proosas , Tolstoi « Sõda ja rahu » aga värssides );
b ) teine seisab tnlke Hsv m u u t m ises ( näiteks poeem i « Ööbik » tõ l gim e Bocc . accio « D ekam eronile » toetudes , krim inaalrom . aani vK ägistaja » p u h u l aga x > õtame aluseks W . Shakespeare ’ i « Othello » idee , ajaviiterom aani (( Keelatud lõbud » tõ l kim isel kasutam e ära sam a autori « Rom eo ja Julia » m otiive ).
K u i aga peaks ju h tu m a , et m e om a ku n stin ä lja ku stu ta m isel peagi taipam e , et m eile h a kka vad vastu originaali autori ideed , m otiivid , ja m itte üksnes detailides , vaid põhi-
Mlnuf la tünn . Niisugune on Rakvere Metsakomblnaadi Avinurme puunõudetsehhl pöhitoodangu maht . Peale kala sooiainise ja transportimise mahutite valmistatakse siin ka mitmesuguseid puust majapidamlsnöusi- ' Lõviosa toodangust läheb siiski taarana vabariigi kalureile .
Aga miks siis taara tootmine põhitarbijast nii kaugel käib ? Tegemist on traditsioonidega . Avinurme kandis valmistatakse puunõusid kes teab mis ajast Igatahes Juba XVI sajandi lõpus , kui Eestimaa allus Poola ülemvõimule . Koostatud revi^jonikirjadest nähtub , et siinsed talupojad olid vabastatud teoorjusest . Oma kohustusi mõisa ees täitsid nad vaid maksudega . Hilidin . < rootsi ajal >, lisandus ka tenkohustus . kuid kodukäsitööndust see välja tõrluda enam ei suutnud . Möödunud saiandi lõpul oli Avinurme vallas 642 talundit . kus tegeldi puutööga . Mehi oli selieea ametis 628 , neist S06 aastaringselt . 1931 . aastaks kahanes käsitöönduslike talundite arv küll 326-le . ent see-eest oli tekkinud vahelthangeldajate kiht .
Kuigi kodanlikul ajal astus Avinurm . e kodukäsitööndus kriisiperioodi , et andnud see \ eel erilist tõuget põllumajandu .-^e kiiremaks arenguks . Kõik , mis viljatusse maasse külvati , kasvas halvasti . Ja seda nigelatkt maad oli paljudel vähe . Egn siis asjata peetud Avinurme valda kõige kasinama põllutöömasinate arvuga piirkonnaks tolleaegsel Tartumaal Nõnda osutu . ^ : tünnitegemine 30-ndaii aastailgi tulusamaks Ja paljude arvates ka auväärsem l ;, s ametiks . Noormehel . kes ei osanud vahelejäämisteta rüül metsa varastada ega teha
Uste kü sim u ste puhul , siis loobum £ lihtsalt autori m ä rkim isest tõlke tiitellehel ja annanne teose välja n ngu om aenda teose .
Et ülikooli ju u res ette v a lm ista ta vaid tõlkekandidaate m õningal m ä ä ral orienteerida , m illist põhim õtet nad peaksid järgim a , «. o . kas sõnasõnalist , vabatõlget , ilu k irja n d u slik ku või ideele tugineva tõ lke k o n t septsiooni , selleks esitam e allpool ka tkendi N . G o g o li näidendist ^ « R e vident » ( I vaatus , 1 . pilt ) neljas ülaljnainitud versioonis .
Originaal . ropodnuHUÜ :
fJ
npuzJiacuA » oc ,
zocnoda , c
reM ,
uToõhi
cooõu^uTh
aoM
npeuenpusiTHoe
u seecru e .
K
HOM edeT pe^usop .
A mmoc 0eflnpoauv .: ‘ KaK peeujop ?
ApTeMUÜ 0ujiunnoeuM :
KaK peeu3op
?
ropoõ huhuu : Peeu3op u s HeTepöypza
, UHKozHuro . M eine c ceKper-
» hiM npednucauueM .
A mmoc < t > edopo € uv- : B o r-re Ka ?
ApreM uü < t > uJiunnosv . H :
B or
ne
6bi . n . n saõoThi , TaTC nodaü !
JlyKo Jly-Kuv .: Pocnodu Õootce ! Euie
u c ceKpeTHhiM npednucaHueM !
Sönasönalltie tõlqs :
H orodnitH : Ma palusin teid , gospodaad , sellega , et teile tea ta va ks teha ü liebam eeldivat teadet . Meie ju u rd e , sõidab revizor .
A m m os Fedorovitš : K uidas re v i zor ?
A rte m ij F ilippovitš : K uidas re v i zor ?
H o ro d n itši : R evizor P eterburgist , inkognito . Ja veel salajase e tte k ir jutusega .
A m m os F edorovitš : V o t-te naa ! A rte m ij F ilippovitš : Vot , polnud m u ret , niisiis padavai !
L u ka L ukitš : Gospodi ju m a lu ke ! Ja veel salajase ettekirju tu seg a !
Vaba tõlqe :
P olitseiülem :
H ärrased , m a p a lu
sin teid siia väga ebam eeldiva asja
puhul .
Vaadake , m e
ootam e re v i
denti .
Põlvest põlve
A m m os Fedorovitá : Ena , või re v i denti ?
A rte m i F ilippovitš : Kas tõ esti re videnti ?
P olitseiülem : Tõepoolest revid en ti ja tõepoolest P eterburist . Inkognito . Pealegi veel suure saladuskatte all .
A m m o s F edorovitš : K as sa k u u led !
A rte m i Filippovitš : Pill tu leb p ika ilu peale !
L uka L u kitš : Issand ju m a l ! S uure saladuskatte all !
IluWirjandusliU tõlge :
P olitseiülem : H ärrased , lips on läbi ! Meid hakatakse inspekteerim ji !
A m o s Fedori poeg : Jama .! Mis in s p ekteerim in e see jälle on ?
A rte m i Filipi poeg : M issugune inspekteerim , ine ?
P olitseiülem : In sp ekto r L eningradist , erariides . Salajaste e eskirja dega .
Arnos Fedori poeg : Sa raisk ! A rte m i Filipi poeg : K us alles m õ t lesid iiä lja ...
L u ka L uukase poeg : Sa jessäs ! Sa jeeru m ! Salajaste eeskirjadega !
Ideele tuqincv tölqe ;
Esim ees : A rm sad sõbrad ja seltsim ehed ! Jum al paraku , m e olem e sees ! K õik on välja tulnud . K ontroll ju b a teel !
Fedorov : Kas rajoonist ? Filippov : Või ko g u n i Tallinnast ? Esim ees : Või veel ! P ealinnast . Ja kogum täiesti salajanR .
Fedorov : Noh , sel ju h u l on m eil kõpad külm ad !
Filippov : V iis aastat on su r m k in del , nüüd enam vitsu ei anta .
L uukas : Peaks pühapäeval kirikusse m inem a ! Salajane kontroll , see pole n a lja a s i .,,
A . Nadejev
« Metsakajai * traditsioonid « ühe ) arqi ) a Madis Kalause töö kMib põhiliselt käsitsi , sest suveniiride valmistamist ei ole jõutud veel mehhaniseerida . E . Vilu foto
mõnda majapidamisrllsta oli raske pruutigi leida .
Muutused tulid pärast sõda . Nõukoctude tööstus pakkus metallist ja muust materjalist paljf paremaid ning odavamaid majapidamistarbeid . Avinurme puunõumeistrid pidid spetsialiseer-u-ma vaid teatud tooteliikidele . Ja et neidki vastuvõetavate hindadega valmistada , koon-
dati tootmine ühtsesse kombinaati . Nüüd on sellest kasvanud kaasaegne tehas mille toodang on eriti laialt tuntud kalurite hulgas Samuti t %. oduses malaoidatnlses tarvisminevad kurgi- Ja lihatünnid on sealt pärit . Viimasel alal on neile lisandunud veel väikesed veinivsiadid | a muu «-' puust suveniirid .
Nõnda on põlvest põlve
« Grafomaani vademeekumi » idöfele tuginedes tõlkinud la mueandanud Aleksander Kuftna
edasl-antud < imet saanud h jopis teise iseloomu Kuld põlvest põlve on siin viiteidud ka kunstilist isetegevust , liohallku rahv . 1 laulu * ! a vabadusiarmastusest ^utustaõ juba dekabrist la Puškini sõber Wilhelm Küchelbecker , kelle mälestusp Jäädvustamiseks paar aastat tagas * a >. inurmelased tema sünnikoh a mälestustahvli paigutasid . Ümbruskonna eslmenn organiseeritud laulu- Ja mäneuselts asutati Vadi kü . as 1882 . aastal , kui Avinurmest pä .-it dekabrist kaugel Siberis Juba
surnud oli . Hiljem , kui sehs elujõulisemaks muutus , pandi talle nimeks « Motsakaja ».
Nüüd arendavad kunstilise Isetegevuse traditsioone e d a si « Metsakaja » asutajate iärglased . Koos rohkete külalistega kogunesid nad hiljuti Vadile Avi | õe kaunisse luhakääru . et seltsi 85-ndat aastapäeva tähistada . Kõigepealt jutustati , kuidas kohalik koolmeister Joosep Sammelson möödunud sajandi 82 . aasta heinakuul esimese laulukoori asutas , kuidas aegapidi pasunakoorilp elu sisse sai ia näitemängu tegema hakati . Rohkete veteranide la aktivistide hulga ?! meenutati erilise tänutundega seltsi kauaaegset eestvedajat , Vadi algkooli omaaegset Juhataiat Joosep PaljaKut . kes aastates inimesena pärast sõda Tart " ülikooli lõpetas Ja vanaduspuhkusel olles teaduslikke tõld kirjutas . Tema tegevusrohke elu katkes alles hiliiiti .
õhtuhämaruses süüdati võimas jaanituli ning jälgiti kohalike isetegevuslaste va baõhuetendusena näidendit « Enne kukke ja koitu *. Pärast seda aga jätkus pidu nii , nagu neid suurematel tähtpäe \’ adel ikka neetakse . Oskar Lepp
« Kas te lõDuks lasete mu ! klaverit hižilestatla või ei ?» (« Krokbdü *)
{» Pei * ets * l
Felix Krivin 4 Elu p is ia s ja d
PILT
P ilt hindäb ela va t loodust : « Ü ldiselt pole t ) äga vigagi : ei puuäv . ta u s t ega p ersp ektiiv . Aga minQisugu & ed . raam id peaksid siiski ik k a clem a !» iTEA6 USLIK VAIDLUS
K üsige põrandalapilt , kes on nteie esikus kõipe tfirgem ja h a ritu m . Ta vastab teile otsekohe , et K ^ o s s ja Sandalett .
K ui K aloss ja S a n d a lett k õ rv u ti satuvad , algab korrapealt tend : usUkvaidlus .
« K ui m ärg on see m aailm ,» ü tleb Kaloss . « Lähed ja lähed , ei ainsatki kuiva kohta .»
« Mis te nüüd !» vaidleb SandaXeft . KMaailm on tä iesti kuiv ,» i
« Ei ole , m ärg on !» « K uiv !» N ende vaidlused lahendab harilik u lt Toasuss .
« K olleegid , jä tk e tu lu tu d v a id lu sed ! M aailm on nii m ärg k u i ka kuiv : m ärg on ta siis , k u i perenaine põrandat peseb , kogu ijjlej & äriud aja on ta k u iv ,»
MOENARRID
K ärbsed on õudsed m oenarrid . N ad p eatuvad iga ä m b liku võ rg u ju u res , vaatavad ja ka tsu va d seda ning küsiva d h ea sü d a m liku lt ja p a ksu lt ä m b liku lt : (( Palju te m illim eetrist tahate ?» Ja m aksavad enam asti , väga kallist hinda .
« Kallid vaatajad saatekavas ettenähtud hokivõistluse asemel jälgiqe saadet viisakast käitumisest .» ( Tšehhi )
« Teed võimlemist ?» • Ei . Naine pesi põrandat .» G . Ja V . Karanajevi Joonistus
