Sirp ja Vasar, nr. 23, 7 juuni 1974
ESINES « NOORUS »
Eelmise pühapäeva vihm asel pärastlõunal andis M ustpeade saalis kontserdi J . Kreuksi nim . Noorsoo K ultuuripalee segakoor « Noorus ». Koor on oma nime väärt . Peetakse ju siin rangelt kinni põhikirjast , mis 35-aastaseks saanud
lauljad veteranideks arvab . Seda raskem on dirigentidel , sest palju ongi näiteks Järel neid , kes juubelilaulupeo võistulaulm isel koori hõbedaseks laulsid . Ometi võib näha , et koor ei seisa - paigal : igal kontserdil võib leida uut , mis puudus eelm istel esinem istel , olgu siis kava valikul või ettekande kujun- ¡ a damisel .
rasem ast sügavam sisusse süvenem ine oli ka kõnesoleva kontserdi rõõm ustavaid tähelepanekuid .
D irigeerlsid A ugust Lüüs ja Maie Kivita . Mõlema dirigeerim isviis on ökonoomne , efektideta . Kolmanda dirigendina esines T Ped . I diplom and Ellen Lepik , kes samuti jättis meeldiva mulje .
Head tööd tehakse J . K reuksi nim e lise Noorsoo K ultuuripalee solistide ringis . Eha P ärg ja Nikolai Pajanen , kes koorilaulude vahel esinesid , jätsid häälekooliliste oskuste ja m uusikaliste võimete poolest nauditava m ulje .
MATI M A RTIN
VÕISTLUSJUTTU FELIKS VILLAKUGA
Möödunud nädal tõi meie vabariiki rõõmustava sõnumi : üleliiduliselt keelpillimeistrite konkursilt Moskvast tuli tagasi kahe aukirja , ühe diplomi Ja II preemiaga alles hiljaaegu vabariigi teenelise kunstitegelase aunimetuse saanud pillimeister Feliks Villak . Nõutasime laureaadilt ligemaid andmeid selle omalaadse võistluse kohta .
Üleliiduline keelpillimeistrite konkurss korraldatakse Tšaikovski-nimelise rahvusvahelise interpreetide võistluse eel ja on selle muusikaelu suursündmuse üks olulisemaid eelüritusi . Seekordne pillimeistrite töö hindamine toimus 13 .— 24 . maini ja oli arvult neljas . Võrreldes eelmisega oli tase igapidi tõusnud . Kui 1970 . a . oli väljas ühtekokku 121 instrumenti , siis tänavu oli neid 188 : 130 viiulit , 47 alti ja 11 tšellot . Peamiseks aga tuleb lugeda edasiliikumist
keskendumisvõimet nõudsid I vooru 130
viiulit !)
mängib igal instrumendil neli
katkendit , mis valitud nõnda , et näitavad
kohe pilli voorused ja puudused kätte .
Igas voorus mängiti erinev kava , üha
raskem
ja
mitmekülgsemaid
nõudeid
esitav .
Zürii
eesotsas
Boriss
Dobrohotoviga
Gnessinite-nimelisest instituudist oli , nagu
juba kord öeldud ,
väga range . Sinna
kuulusid nii interpreedid kui ka meistrid ,
viimaste hulgas sellised asjatundjad nagu
Nikolai Frolov Suurest Teatrist ,
Anatoli
Kotšergin
Moskva
konservatooriumist ,
Boriss
Jarovoi
jt .
ning
peaeksperdina
Pfcmysl Spidlen Tšehhoslovakkiast . Mõlemad
hindasid pille eraldi — interpreedid
Seekordses kavas võis eraldada kolme lõiku : eesti helilooming , rahvalauteostuse meisterlikkust . Võistlus oli algusest lõpuni anonüümne . Kõik lõppvooru
luseaded ja eelklassika , m illele lisandus Ellen Lepiku diplom itööna M ozarti palju väga heade mänguomadustega inst jõudnud pillid — 12 viiulit , 6 alti ja 5
kvaliteedis : võistlusele oli esitatud nii
kantaat « Päikesele ». Kava eri osad rumente , et esialgu ettenähtud preemiate tšellot — jäid praegu Moskvasse , et eksponeerida neid Tšaikovski-nim . konkursi
tingisid erinevat esituslaadi , m itm ekesisust häälevärvldes , andm aks kont vastavalt 1 , II ja III ) kolmeteistkümnele .
arvu suurendati üheksalt ( igale pilliliigile
serdile nii vajalikku valguse-varju
ajal korraldataval näitusel . See aga ei tähendanud mööndusi kvalitee _- vaheldust . Just siin seisab aga kooril di asjus : žürii nõudlikkusele viitab kas või Tingimused näevad ette , et võistlema
ees veel tõhus töö . Kõla on särav , k irgas , kuid seda kõikjal , ka õrnust ja
instrumente . See asjaolu oli meelitanud
fakt , et altidele näiteks I preemiat välja ei
lubatakse ainult meistrite valduses olevaid antud . Tuntud meistrite kõrval pretendeeris auhindadele rohkesti andekaid noori , kavas endale uus piil muretseda . Olgu
m õtisklevust nõudvates lauludes . Kaotasid renessansiajastu vallatud m adri kellest moskvalane Potšekin oma I ja II
siinkohal öeldud , et ka F . Villaku instru
kohale mitmelt poolt interpreete , kellel
galid , mis vajanuksid kergem at , õhulisem at esituslaadi . Läti rahvalauluga
kad keelpillimängijad . Aga nüüd — mida
mentide vastu tundsid huvi mitmed nime preemiaga võistluse üllatusmeheks sai .
Viisin võistlusele neli pilli , kõik valminud juba paar aastat tagasi ( uute tege- _
on siis hea pilli valmistamiseks tarvis ?
« M atan mure » oli lugu vastupidi : selles jäi puudu m aam ehelikust tüsedusest . Üldise sära taustal , kontrasti Läks üle ootuste hästi : üks viiul ja alt
teda kasvab siin 63 liiki , on liiga vaigu-
miseks puudusid kahjuks võimalused ).
Kõigepealt materjali . Meie kuusk , kuigi
puudumise tõttu , kaotasid m uidugi ka said aukirja , teine viiul diplomi , tšello rikas ja seetõttu väikese kõlajuhtivusega need laulud , mis tõepoolest sära nõudsid . sellestki teinud ja saanud päris rahulda
aga tunnistati II preemia vääriliseks . ning akustiliselt tuim . Olen mõned pillid
See on muidugi tulemus , mis kiidab tegijat . Nüüd aga mõne sõnaga võistlusest .
vaid tulemusi , kuid ekstraklassi tarvis on « Nooruse » tugevaim häälerühm on
sopran — puhas ja hästi ühtesulav .
ikka kõige paremad mägirajoonides kasvanud laineline vaher ja nulg . Nõukogude Koostöös teiste häälerühm adega ei a r
Korraldajad on pidanud silmas analoogiliste rahvusvaheliste konkursside tingi Liidus leidub sobivat puud ohtralt , kuid
vestata aga alati nende jõudu , mis / or / e-kohtades teised hääled kohati katab . V äärib m ärkim ist hoolas töö koori
ses kuulatakse kõik pillid üle ja võrrel
pilliks tegemist pikka aega kuivada , n .-ö. intonatsiooni ja ansam bli kujundam isel .
dakse etaloniga , milleks antud juhul oli laagerduda . Seepärast käivad paljud
musi . Võistlus on kolmevooruline . Esime seda pole ette varutud : puu tahab enne
Edasim inekut , on m ärgata laulude sisu
eelmise võistluse võitja meister Anatoli meistrid materjali otsimas Kaukaasia , avamisel . See kehtib eelkõige aeglaste ,
Kotšergini viiul . Demonstrant ( oma liigis Tjan-Sani jt . mägikülades . Teatakse juhtumeid , et isegi vanad söögilauad on ära mõtiskleva iseloomuga laulude kohta ,
kogu vooru ulatuses üks ja sama interpreet ; mõelda , millist vastupidavust ja ostetud ja pillideks tehtud .
mille tekstile on lauljad hakanud m ärksa suurem at tähelepanu pöörama . Va
H . ELLERI NIM . TARTU MUUSIKAKOOL TIRASPOLIS
Lõppenud kuul leidis Tiraspolis aset muusikakoolide rahvaste sõpruse festivaikonkurss , pühendatud Moldaavia KP asutamise 50 . aastapäevale . Mitme vabariigi noorte muusikute esmakordne kohtumine oli 1971 . a . Daugavpilsis . Seekordsel osaiešid Beltsõ ( Moldaavia ), Sumgaiti ( Aserbaidžaan ), Nikolajevo , Daugavpilsi , Vitebski , Panevežyse koolid .
Iga muusikakooli esindas -üks õpilane klaveri- , keelpilli- , puhkpilli- ja rahvapillierialait 15-minutise kavaga , kuhu kuulus kohustuslikuna üks pala oma variigi heliloojalt . Konkurss oli küllaltki tasavägine . Tundus , et kohati eelistati välist kõlamõju Ja muusika sisust tulenemata virtuoosset tehnikat . Meie õpilaste puhu ! kiideti kava soliidset valikut ja selle muusikaliselt hästi läbimõeldud teostust .
Silmapaistvalt esinesid Sumgaiti Muusikakooli pianist , Daugavpilsi viiuldaja ja Tiraspoli bajanist . Elevust tekitas Sumgaiti õpilane , kes aserbaidiaani rahvapillil kemantšal mängis sisukalt ja hea tehnikaga nii mugaame kui ka klassikalist muusikat .
Festivalipäevil tekkis südamlik kontakt kõigi osavõtnud õpilaste ja õpetajate vahel . Koos käidi Suures Isamaasõjas langenud kangelaste memoriaalansambli juures , kus sai teoks Tiraspoli muusikakooli õpilaste leinakontsert kooli koori ja puhkpilliorkestri kaastegevusel .
Järgmise festivalikonkursi korraldamiseks avaldas soovi Sumgaiti Muusikakool , kuhu oodatakse jällegi ka Tartu noori muusikuid .
AADU REGI
Siis lakk ja värv . On levinud õige palju teooriaid . Ühed ütlevad , et just lakk on see imetegija , teised , et krunt , värv , millega pind enne lakkimist kaetud , jne . Kehva pilli ei tee heaks muidugi ükski lakk ega värv , aga ometi peab lakk olema parajalt elastne , et ta ei takistaks vibratsiooni ja et pill saaks n .-ö. rahulikult töötada . Laki ja värvainete koostisi on väga mitmesuguseid , enamasti valmistab iga meister need ise . Üldse peab pillimeister olema ühtaegu nii tehnoloog , keemik , arhitekt , akustik kui ka lõpuks mängija . Peaasi aga — peab olema väga hea kõrv . Kui kõik need komponendid koonduvad ühte isikusse nii kõrges kvaliteedis on te nagu kunagi Stradivariuse puhul , gemist ideaalse meistriga .
Aga poogen Ja keeled ?
Konkurssidel käivad pillid tavaliselt ilma poognata , sest hea poogna valmistamine on nii peenike kunst , et nõuab eri meistrit . Kehva poognaga kõlab ka kõige parem pill viletsalt . Mis teeb poogna heaks ? Ikka puu . Kui tal puudub vajalik erksus , jääb poogen laisaks ega võimalda kõiki strihhe vabalt välja mängida , toon on tuhm . Kui ta on liiga jäik , muutub toon teravaks . Peab leidma , nagu kõikjal , kuldse kesktee . . .
Mis puutub keeltesse , siis võistlusest osavõtnud pillid said Suure Teatri töõkokojas valmistatud keeled , et kõik oleks võrdsetes tingimustes .
Ja lõpuks — tulevikuplaanid ?
Moskvas tehti mulle ettepanek osa võtta
kahe aasta pärast ühest rahvusvahelisest
konkursist . Aega on selleks just niipalju
, et uued pillid valmis jõuaksid . Siis
tahaksin teha ühe viola da gamba : meil
on mitu
ansamblit ,
kes
vana muusikat
mängivad ,
ajakohane pill
aga
puudub .
Joonised on olemas , nüüd tuleb teha vasiavad
arvutused
ja
välja töötada oma
mudel .
VALDAR VIIRES
N . JÄRVI TAAS VÄLISMAALE
Järjekordsele välisturneele sõitis neil päevil Leningradi Filharmoonia sümfooniaorkester ( alles hiljuti käis see kollektiiv Jaapanis ), et osa võtta Bulgaarias ja Türgis korraldatavatest muusikafestivalidest . Esimesed kontserdid antakse 10 . Ja 12 . juunil Sofias , neid juhatab orkestri peadirigent Juri Temirkanov . Järgnevaid kontserte ( kokku 9 ) Juhatab Eesti NSV rahvakunstnik Neeme Järvi , kes sellele reisile külalisdirigendina kaasa kutsuti . Esinetakse Tõrnovos , TärgoviStes , Šumenis ja Burgases , seejärel antakse kaks kontserti Istanbuli muusikafestivalil . Tagasiteel on kontserdilinnadeks Stara Zagora ja Varna .
( Vt . « Sirp ja V asar » nr-d 18 — 20 ja 22 .)
Helid kui m õtestatud detailid on analoogilised tantsu- ja näitekunstis kasutatavate nn . m u d ra ’ dega — tähendusžestidega . On 24 põhim udrai käte jaoks , niisama palju kui tähti tähestikus , ent ühel m udral võib olla üle 3G eri tähenduse . Üks lihtsamaid mudrasid , pataka ( väljasirutatud sõrmed kõverdatud pöialdega ) võib tähendada tu u lt , vihm a , ku u m u st , aga ka ööd , hobust , lendavat lindu ja trum m ilööke .
Näitleja kõnes on igal vokaalil oma värvingud ja tempo , m is vastavad karakterile , tegelase sotsiaalsele seisundile ja üldmeeleolule .
Ü ksikhelide eriline ilm estatus tuleneb sellestki , et india , nagu ka teiste idarahvaste m uusika on ikka olnud ühehäälne . ( Erandi moodustab ainult Gruusia .) See üksikkõla kultus lülitanuks nagu välja kõik võimalused m itm ehäälsuseks . Ka ansam bliesinemises ei teki polüfooniat : pillid toetavad kohati lauljat , heidavad isegi repliike , kuid ei pretendeeri sõltumatusele . Võib tekkida ainult vaikne , kõm av-põrisev taust , nagu seda loob keelpill tam bura , m is unisoonset viisijoonist m eeleolukalt va rju n dab . « Kõrgeim aks heliiluks loevad targad vina- ja flöödimängu unisoonis lauluga ,» arvas XIII sajandi m uusikamees ja teoreetik Sarngadeva . Selletõttu ei saanudki Indias tekkida koorilaulu , orkestreid hakati asutama alles raadioajastul .
Kui erakordne hindude kõlameel ka ei ole , ometigi ei panda rõhku hääleüu-
le enesele . Tähtis on , et häält osataks kunstireeglite kohaselt ja väljendusrikkalt kasutada ning et ku n stn iku im provisatsiooniline esitus haaraks .
Nagu vastandina viisipillidele , m is
ühiselt järgivad juhtm õtet , võib rütm ipillide m ängus ka polürütm ikat ette tu l la . India m uusika uskum atule rütm irikkusele on teistel rahvastel vähe , m i da vastu panna .
M eloodiliseks organiseerim isvormiks on raga , rütm iliseks tala .
Raga on meloodiline vormel või struktuur , m ida saab rakendada ainult
asjaomaseid gram m atikareegleid tundes . Nagu aforistliku sutrastiili eeskujul on siin otsekui eos kokku su ru tu lt olemas loo iseloom , m ida tuleb im provisatsiooniliselt välja kasvatada . Võiks ka ü tel-
LEO NORMET
da , et raga ja tala on im proviseeritava loo dharm aks .
Järgm ist lõiku tohivad lugeda ainult m uusikud .
R agade kui v o rm elite e h itu s põhineb 5 — 7 helil . Sellest jä tk u b h elilaad i m ä ä ra t lem iseks . T ugip u n k tid ek s on to o n ik a ja d o m in eeriv heli , m illest a lg a v a d kõik v a riatsioonid . Viim asele lisan d u b veel « mora a lse toena » k v ard i- või k v in d ih eli . Üles
ja alla liikum isel on ra g a helid erin evad . Nii on ra g a kham adži k u u e st e rin e v a st helist k o osnev üles liikuv rid a lig ik a u d selt k õ lap ild ilt selline : eis , D , Fis , g , a , h . cis , D . Alla liikum isel ilm ub ju b a seitse heli : c , h . g , a , h . g , Fis , Fis , g , a , Fis , g , e , D . ( Suurel on v ä lja k irju ta tu d toonik a D ja d o m in eeriv heli Fis , viim ast « abistab » veel h ). K o rd u v ate helide abil on ju b a põh ivorm elis fik se eritu d m eloodilise liikum i se su u n d ja iseloom . Ü laltoodud noodinim etused on ä ärm iselt su h telised , sest n õ n da k irja p a n d u n a on n ad v ägisi su ru tu d õhtu m aisesse tem p eratsio o n isk eem i . Alga õ h tu m a a 12 pooltooni asem el on ju in d ia o k taavis 12 šru tit .
On olemas 36 traditsioonilist ragat , 6 m eesragat on « polügaamiliselt seotud » igaüks 5 naisragaga , m ida on ka rag in ’ ideks nim etatud . Meesragad on algelisemalt viiehelilised , raginides on seevastu 6 — 7 heli , mis m uidugi ka m itm ekesisem at varieerim ist võim aldavad .
Raga kui seeme m uutub roheliseks taim eks im provisatsioonilises esituses . Esitaja peab paratam atult arvestam a , m illised helid on enam -, m illised vä hem tähtsad , m illised tunnused on antud m otiivide piirjoontele , m illised on erinevate registrite väljendusvõim alused . K aunistused ja passaažid on juba temapoolsed , eriti m eisterliku hääle va litsem ise korral pakuvad need tõelise virtuooslikkuse ilu . A in u lt et iga kaun istust ehk alankari ei saanud m is tahes meloodilise liikum ise ehk v arn a p u hul kasutada : « K olm küm m end olemasolevat alankari tuleb eraldada ja m ääratleda vastavalt v a rn a ' dele , oktaavidele , tempole ja rütm ile . . . Kas keegi
( Jä rg 12 . lk .)
# « SIRP JA YÁSÁÜ » nr . 23 | 1591 | $ 7 . juuni 1974 , a . Q ii . lk . &
