Stockholms-Tidningen Eestlastele, 20 oktoober 1956
STOCKHOLMS -TIDNINGEN EESTLASTELE
Nr. 243 (3342)
Laupäeval, 20. oktoobril 1956
13. aastakäik
Stockholms-TMn. tryckeri Sihina 1958
Moskva sõlmib Jaapaniga rahu 11 aastat pärast sõda MOSKVA, (STE) Reedel pärast lõunat kirjutati Moskvas alla N. Liidu— Jaapani vahelisele deklaratsioonile, mille eesmärgiks on muuta suhteid normaalsemaks mõlema maa vahel. Jaapani põllumajandusminister Konol oli Hrustsheviga kaks korda läbirääkimisi, kusjuures suudeti lähendada poolte seiskohti nii palju, et kokkulepe osutus võimalikuks. Kõige tähtsam küsimus oli territoriaalsed probleemid, mis oli eeltingimuseks diplomaatlike sidemete sõlmimiseks.
Laiast maailmast
Kono oli jaapani ajakirjanikele Moskvas öelnud, et mõlemad pooled olid teinud umbes sama suuri järelandmisi. Valitsusjuhid Bulganin ja Hatoyama saavutasid kokkuleppe viles punktis juba kolmapäeval, kuid territooriumi küsimuses tuli Konol Hrustsheviga pidada neli koosolekut, enne kui sellele saavutati lahendus. Kokkulepe näeb ette sõjaseisukorra lõpetamise mõlema maa vahel. N. kiit ja Jaapan loovad diplomaatlikud sidemed ja vahetavad suursaadikuid. Niipea kui kokkulepe on ratifitseeritud, annab N. Liit välja kõik jaapani sõjavangid. Kono andis neljapäeval üle nimekirja 3000 niipega. N, Liit lubab toetada Jaapani soovi UNO liikmeks astumiseks. Maikuus sõlmitud kalanduslepe
astub jõusse, kusjuures jaapanlased olevat saanud silmapaistvaid eeliseid. Territoriaalses küsimuses on saavutatud põhimõtteline kokkulepe, mille kohaselt Jaapan saab tagasi iHabomai ja Shikotani saare, Jaapanlased ei ole aga kaugeltki rahul selle küsimuse lahendusega. Jaapani delegatsioon eesotsas peaminister Hatoyamaga on annud sisse sooviavalduse viisumi saamiseks USA reisiks. BERLIIN (STE) Streik Magdeiburgta on viimastel teadetel levinenud Karl-Marxl tehastest ka teistasse käitistesse, Thälman-, Liebknecht- ja Dimitroff-tehastesse. Berliini saabunud reisijad jutustavad, et politsei on sisse piiranud neh suuremat asulat, püüdes takistada 'uue Poznani” tekkimist. Ida-Saksa raadio avaldas de
menti, mille kohaselt töö Magdeburgi tehastes käib tavalises korSee teade aga ei ole leidnud uskumist. Streigi põhjuseks on rahulolematus produktsioonitöstmise nõudmisega ja tööliste varus tamine elutervetega. Tugevad polltseiahelad on paigu tatud tehaste ümber. Pilt on ebaühtlane, kuna Karl Marxi-tehastes töötavad mitmed osakonnad. Ametiühingud katsuvad oma funkts nääride kaudu tööliste meeleolu rahustada, kuid see ei ole annud tulemusi. Streik sai alguse mater.falipuudusest tingitud tööpausidest mis töölistele andis juhuse oma olukorra üle nõu pidada. Rahulolematust tekistas ka aktivistide nimetamine iff. okt., kusjuures paljud keeldusid ”aunime 1 ' vastu võtmast.
Tubina sümfoonia Tallinnas
21. sept, tolmas Tallinnas ”Estonia 1 ’ konserisaaUs sügishooaja teine süm tooniakont$ert, kui kontserdi teisel poolel esitati N. Eestis esmakordselt avalikult Eduard Tubina õ. sümfoonia. Kontserti juhatas N, Eesti teeneline kunstnik S. Prohhorov, solistina oli kaastegev Helju Sepp. S. Frohhorov tegutses iseseisvuse r . —ajal raadioring-häHiing-u orkestris flötistina ja m fii. õppis hiljem Olav Rootsi juures orkestrijuhtimist, Mitte* Tallinna kontserdi algul esitati H. Elleri ”Viis TTITTJI P* 1 * keelpilliorkestrile”. Teise teosena esitati J*J* * Lr l, Austeri klaverikontsert, Selle soolopartii 11 mängis pianist Heljo Sepp. VlUem Kapp, omaaegse Suurekraani köstri Hans Kapi poeg, seega Artur Kapi vennapoeg, kes N. Eestis tegutseb
mõni aeg tagasi heliloojana ja muusikaarvustajana, kirjutab Tubina fi-mtest sümfooniast ”Sirp ja Vasaras” järgmist; ”Eduard Tubina fl, sümfoonia on valminud 1945. aastal ja selle esiettekanne toimus 1941. su Stokholmls. See eesti andeka helilooja poolt kirjutatud sümfoonia on sisukas, sügavaid elamusi ja mõtteid sisaldav teos. Selle väljendusvorm on väga kontsentreeritud, kuid selge ja üldarusaadav, Teemad ja kujundid on veenvad, pärinevad põhjamaise Ja rahvusliku muusika intonatsioonidest ning annavad kogu sümfooniale vaatava koloriidi. Paavolainen on teinud mõned ülesvõtted. Pöhja-Eesti lagedal maastiku! paistavad põlevkivituhast tekkinud mäed kilomeetrite
Temaatilise materjali arendamine on loogiline ja mõjuv. Orkestri värve kasutatakse leidlikult. Sümfoonia partituur kõneleb heliloo. jast, kes omab silmapaistvat meisterlikkust kö;ge mitmekesisemale ja sügavamale emotsioonide, mõtete ja probleemide käsitamisel orkestri keeles. Kuigi teosest hoovab palju igatsus, valu, leebust kui ka tragigmi, domineerib siiski heroiline, võitlev joon, Orkester kandis selle kontserdi publikut väga haarava heliteose ette kõlapuhtalt ja suure emotsionaalsusega. Dirigent S. Prohhorov oli teosesse sügavasti kiindunud ja tema juhatusel proovidel tehtud pingeline ettevalmistustöö kandis kontserdil vilja.” Need, kes Eduard Tubina 5. sümfoonia ettekannet kuulsid Tallinna raadio ülekandes, tähendasid, et ovatsioonid olnud ettekande lõpul vaga tugevad. Ühes hiljutises Tallinna raadiosaates Öeldi Moskvas peatselt algava eesti kunsti ja/kirjanduse dekaadi programmist kõneldes, et Moskvas tuleb ettekandele muusikalises osas ka Ed. Tubina 5. sümfoonia. Samas raadiosaates tituleeriti Ed. Tubinat ”eesti klassikuks”. Ed. Tubina 5. sümfoonia ettekande kohta Tallinnas ”Estonias'' on tulnud siia ka kirjateel erateateid. Need justustaved, et Tubina 5. sümfoonia oli Tallinna muusikapublikule väga meeldinud ja ettekande lõppedes olid kontsertsaalis puhkenud otse marutised kiiduavaldused, mida mõnelt poolt tõlgitseti kui rahvuslikku meeleavaldust. Tubina kunsti austajad olid kontserdi järel ühte Tallinna kohvikrestorani kogunenud, kus Stockholmis elava komponisti auks oli avatud mõned shampanjapudelid. Küsisime Ed. Tubinalt, mida ta mõtles 5-ndat sümfooniat kirjutades, kas see peab olema meie viimaste aastate kannatuste ja sündmuste kujutus, midagi umbes Jean SlbeHuse "Fintandfa” taolist, irtüies soome helnrx islr-r , jutustas oi rahva kannatuspäevist ja rahvi likest kordnminekuisl värviriki tes helides. Ed. Tubin vastas esitatud küsimisele — need mõtled ja arvamised olevat tema sümfooniale hiljem kulge poogitud: ”Ma ei arvanud seda sümfooniat kirjutades eriti midagi, kirjutasin lihtsalt, niisama nagu maalikunstnik maalib pilti, selle juures eriliselt midagi mõtlemata'." Soome ekskursioon käis test vasti Kohtla-Järvel, kust Olavi
Toimetuse aadress: Stockholms-Tidnangen. Estniska red., Vat.tugat.an 3 2. Stockholm. Telefon; keskjaam 22 20 00. Telegrammi -au dress: Sinctid. Poalgirunumber kuulul ustele 1501. teliimisteks 3flKö Tellimishind: C-väljaanne kuu kr. 5.75, kvartal 1850, poolaasta 31,5Qt Kuulutushind *4 ööri veeru millimeeter
taha kätte, O. Paavolainen ütleb, et pildil näptav tuhamäestlk on paarsada meetrit kõrge. Nüüd olest N. Eestis leitud menetlus ehituskivide valmistamiseks põlevkivituhast, Ehituskive pölevkivitunnst valmistati juba iseseisvuse ajal. Põlevkivituhk on lubjarikas; ja omab seejuures teatrral määral | hüdraulilist omadusi ;U nii hukati tuhka kohe kasutama tuhkkivide valmistamiseks. PölevkivMuhkki-1 sitikaatlmiseks ott vajalik 1 temperatuur ja veeauru rõhk, nagu lubi-üivakividegi valmistamisel. Eesti suurim rahvuslik aare on põlevkivi, ütleb Olavi Paavolainen. Olevat liikumas lugematuid rahvaluulelist muinasjutte salapärase kivi leiutamisest. Ahjud, mis olevat omal aja! ehitatud sellest koi-lakns-prunist kivist, oleval süttinud ise põlema, kui neisse pandi lüli. Iseseisev Eesti olevat 1921. a. alustanud põlevkivi töötlemist, aimamata srite kõiki võimalusi. Õigustav leiutis olevat tehtud alles soja järel 1945. a., seega enamlaste poolt, kui põlevkivist oli hakatud ajama kültegaasi. Eesti Entsüklopeedias seisab, et juba Eesti Vabariigi algaastail suudeti ümberehituste tõttu vedurite ja tehaste küttekolded kohandada põlevkivi otstarbekohaseks põletamiseks. Samuti kasutati põlevkivi juba iseseisvuse päevil kivisöe kõrval gaasi valmistamiseks gaasi vabrikul.'. Moodsaimaks põlevkivi kasutamise viisik osutus aga väärtuslike õlide tootmine. Kabalas, 67 km Tallinnast, asub 2745 ha suurune ”Uus elu" kolhoos, mis on asutatud 1948, Kolhoosil on liikmeid S9fl hinge. Suuremat tulu saavat kolhoos kar.jatoodete kõrval sigalast. Kolhoosil olevat oma kauplus Tallinnas. ”Uus elu” kolhoos paistab o>evat N. Eesti üks musterkolhnosidest. Olavi Paavolainen! poolt tehtud fotol on esitatud ka neli kohoosiUri ”Uus elu” kolhoosist, kolm neist vanad mutikesed, koigi! valged rätikud peas. Kolhoosi kari olevat valgrt-mustn kirja ja mustakarva sugukari- Meil ei tuntud paris musta sugukarja, oli ainult mustaval ge! kirja friisi kari. Tallinnast on toodud pilt televisioonisaate mastist ja raadiomajast, lisamata, et moodne raad' maja ehitati juba Iseseisvuse aj Edasi teatab O. Paavolainen sf rpe lugejaile, et tuntud kohvik ■■Kullas” Tallinnas on nüüd "Mosk-vfT-nlmeiine jn et Tarin ”Ateena'' kohvik on ristitud "Volga” kohvikuks. Endiselt. Vabadusväljakul! rk ole muud pilti rima kui iseseisvuse ajal ehitatud valge pnngama1a, mille projekti loojaks oli praegu Rootsis elav arhitekt Lohk Eriasi Paavolainen tooh "sotsialistlikus! linnast” Kohtla-Järvelt pilte individuaalmajadest, mis olevat ehitatud omapärases stiilis Fotole on võetud teemeistri maja,
^J^oliaiib e(u
STOCKHOLM Loeng eesti muusika ajaloost Esmaspäeval, 22, okt. peab prof. Juhan Aavik loengu eesti muusika ajaloost Eesti Komitee Naisseksiooni ruumides keli 18 . 00 . MALMÖ Asuta# E, Maja toimkond Malmös asutati A/S Eesti Maja aktsiate levitamiseks vastav toimkond* mis arendab oma tegevut Malmö linnas ja lahemaa ümbruskonnas. Toimkonda kuuluvad dir. Umsr UH, Eduard Laanemets ja Arthur Niitam, ENMHÜ koori
ENMKÜ meeskor oma peakoosolekul valis juhatuse järgmiselt: Esimees B. Görman, abid G. Triip ja M. Lääts, sekretär L. Varri k, abi ‘E. Krail, laekur E. Rebane, abi J. Sepp, kandid. R. Andersson ja B; Tiitus,. Rev. kom. E. Tank, J. Kant ja U. Juuno, kand. A. Kirssma, A. Neo. ESKILSTUNA ERE-juubt'1 ERF Eskilstuna osak. tähistab ERF-i 10-ne aasta juubelit koosviibimise ja õhtusöögiga ERF liikmetele jg nende külalistele laupäeval, 27. okt, s.a. Nordstjärna ruumides, Storgatan 40, algusega 10. 19.00, Koosviibimise kavas on päevakohane kõne, ettekandeid, õhtusöök ja jniakaerulus perekondlikus miljöös, Lähemaid andmeid saab ERF Ja Ph. Sellilt, tel, 308 85 Vajalik on eelreg. hiljemalt 22. okt. ALINGSAS Pidulik koosviibimine ERF-i Aiingsäsi osakondi; tähistab oma IO. tegevusaastat; piduliku koosviibimisega laupäeval 27. okt. kell 18.00: IOGT ruumes, Osearsg. ö. Kavas: Peale päevakohase kõne hr. Harry Velbrt poolt Göteborgist, on ülevaade osakonna senisest töösrt. Järgnevail ühislhule ,ja deklamatsioone. Osakonna nais] ikmeip poolt on kaetud kohvilaud. Koosviibimises! osavõtt ülms kohvilauaga, kr. Vi isikult, Pidulikule kavnosaJe järgneb tants kohaliku Noorleörkestri saatel lõbusas laupäevaõhtuses meeleolus. Ainult tantsust osavõtjale tasu kr. 2:--. Osakonna juhatu, 1 ® ütleb tegevliikmeile, samuti kõigile kaismaalaisile ja endistele liikmetele kohal ja kaugemal, teretulemast 1
mis asuvat suure autostraada ääres ja mille ehitusstiilis ei leia vaatleja mingit omapärasust. Küll on palkoni osa venelaslikuit kirjuks maalitud. Teedemoitsrj noda on paigutatud skulptuurtoos mängivate karude rühm, missugune kunstiteos olevat soosituim ilustusese Eesli maastikus. Neid skulptuurseid karusid on siis nähtavasti paigutatud paljudesse kohtadesse. / Edas j näidatakse Põltsamaalt lompi palvela torni ristiga madala katusp keskel. See ehitus asuvat Põltsamaa lossivaremete kõrval. Olavi Paavolainen annab pildi allkirjas mõista, nagu oleks see ehitus Põltsamaa kirik uuel kujul. Ta nimetab seda Põltsamaa pühapaigaks. Põltsamaa endise kiriku torn oli sirge nooljas ja prof. Kusfaa Vilkuna, kui ta käesoleva aasta algul käis Põltsamaal, kirjutas soome lehes, rt kirik on veel varemeis. Ühes kojukutsumislehes oli ka öeldud, et Põltsamaa kirik olevat üles ehitatud, mis aga ei vesta iöele. Põltsamaa pühapaik peab olema mingi uus ehitus. Edasi näidatakse püti Tartust Emajõe äärt pidi elektrijaama poolt tulles. Pildil paistab osa Suurturu majasid, mis on kõik vanad, taga löuscb raekoja torn. Tartus viibides soomlased olevat asunud Toomemäe veerul uues Farkhotellis, mille ukse kohal esimest korda enamlaste ajal olevat lehvinud Soome lipp. Nii ei Olavj Panvolainenil ei olnud oma fotoreportaazhis N. Eestfst palju uut näidata. Fakt.
SPRING GREENIS, Wise„ elunev 87. aastane arhitekt Frank L. Wright on Chicago linnavalitsusele esitanud plaanid 510 kord pilvelõhkuja ehitamiseks mis tõuseks eeierisse 5280 jalga ehk miil. Hoone nimeks oleks "The Illinois” ja sinna vöiks büroode ruumidesse mahutada sadatuhat ametnikku. Kui sarnane kuva leiaks teostamist, siis oleks see maailma kõrgeim maja, Oigu märgitud, et New Yorgis asuv maailma kõrgeim hoone — Emplre Building on 102 kordne ja kõrgus 1250 jalga. Selle hoone otsas on v^ei 222 jala kõrgune televisiooni antenn. AMEERIKAS tuleb keeruline protsess, mis saab kohtunikkudele andma palju peamurdmist. Prl. KM, Gerber abiellus 1636. aastal autode kaupmehe J. C. Galega. i Nüüd on ta välja uurinud, et tema
mees oli abiellunud juba 1822 . a. ja lohutunud endisest abielust alles 1938. a. Pr, Gnle ei loe oma abielu seaduslikuks ja on oma advokaadi kaudu andnud kohtule nõudmise 20. aasta eest teenija palga saamiseks. Teenijatöö ja oma mehe äriraamatute pidamise eest nõuab ta kokku 114.813 dollaril, PATEFISOMIS. N. J., laks körtsipidaja pr. Wallkül puhkusele Tennesee osariiki. Kõris! võtmed andis la oma usaldusmehe hr. Bassano hoolde. Kui proua paari nädala järele naasus ei ildnud ta kõrtsist enam tilkagi alkoholi. Ilmnes, et. Bassano oli sõpradega kõik ära joonud. Politseile seletas mees. et algul maitsnud ta märjukest üksi, siis kutsunud la ka sööti kaasa ja mõnepäevase joomapeo järele olnudki kärts joodavast tühi.
^jLu ^eja kirjutab Ei oie ebaoluline pisiasi Palun Igp. toimetuselt ruumi alljärgnevas põhimõttelises küsimuses auhinnakorhisjoni eetika kohta seoses omaaegse Estoonia ooperivölstlusega. Nimelt <m ses küsimuses puhke nud poleemika prof. Juhan Aaviku ja Ed. Reiningi vahel. Esimene metas asjaolu, et tolle võistluse jury liige Eino Uult.oü ühtlasi I-Ie auhinnale tulnud cfoperi libretto autor, Tumedaks tõigaks ja taks leheküljeks mlie teatri ajaloos. Ed. Reining, toetudes Estonia direktoriks olemisele enamlaste I-se okupatsiooni leiab selle fakti olevat ..ebaolulise pisiasja”, mis „ei vääri trükimustagi”. Viimane- seisukoht on väga iseloomulik, koguni ohtlikki eetika seisukohani ja täiesti hukkamõistetav. Sest kui meil laiemalt sellele seisukohale laskutakse, mida propageerib Ed. Reining, siis tuvad küsitavaks kõik paguluses toimepandavad kirjanduse, laulude ja m. võistlused,h mida korraldatakse võistluse saladuse põhimõttel. Salajaste võistluste puhul ei tohi võistlusest osa võtta ükski teos, mis kas osaliselt või rohkemalt avalikkusele on tuntud. Võistlev autor ei tühi teatada oma nime auhinnakomisjonile ega ühelegi selle liigetest, ja kirjandusvõistluse puhul peab võistlev teos olema kirjutatud masinal, et ära hoida käekirja abil autori äratundmist. ühe sõnaga: võistlus peab olema 100-protsendiliseIt salajane, Selline oli ka Estonia omaaegne perivöistlus. Kuid seda saladustingimust rikkus, auhinnakomisjoni liige Eino Uuli, kuna la oli I-le auhinnale tulnud ooperi libretto auIsegi see olnuks lubamatu, kui E. Uuü ainult, teadnuks kõnealuse ooperi autor) nime. Nüüd aga, nagu tagantjärele pailjastah Ed. Reining, E. Uuii ,.libretto loksteinud täiendusi uute soolo ja kooripartiide sissetoomisega ja tegevuspaikade muutmisega, et oopeteha lavatehniliselt m ö j u - taks”... See asjaolu pidanuks veel rohkem sundima loobu- . Uulit auhinnakomisjoni vastutusrikkast koc&seisust. Et kõnealune jboper tõeliselt paimaks osutus fcui teised, seo ei abasta ühtki auhinnakomisjoni liiget nõudest olla aus ja jälgida kõiges võistluse tingimuste täitmist, nagu seda nõuab kindel ja aus traditsioon, jj Toda musta lenekülge püüab Ed. Reining (agantjärgi kuulutada puutumatuks lausega: ..milleks ta inimesi, kes on surnud või deporteeritud Siberisse?*' Sel puhul olgu öeldud: mainitud inimesed ei tarvitsenud ega tohtinudki teada, kes on I-le auhinnale tuleva teose autor. See võis ja pidi olema ainuüksi E. Uuii saladus. On ju mõeldamatu, et Uuii teistele juryliigetele lillemaaks: ,,see on Eri. Oja ooper ja fhina selle libretto kaasautor." Nii jääb selles tumedas tõigas ainusüüdlaseks E. Uuii. Ja tema ei ole ei surnud ega Sibedeporteeritud, vaid on armu leidnud ka teise enamliku okupatsiooni ajal. Meie peame 1 taunima selliseid äärnähtoid nagu kõnealune ja äga rangelt kord püstitatud ja aegades pühitsetud traditsioone au pidama, A. Adson. ¥ n-alt saab keegi vaielda A. Adsoni nii markantset esiletoodud põhimõtete vastu selles küstmuKuna allakirjutanu mõnevõrra jälgida "Lunastatud vande” li ning kuna diskussioonis on viidatud ühele allakirjutanu artikIduard Ojast, mis ilmus viis aastat pärast helilooja surma, siis lubatagu veidi pehmendada neid toone, mis nüüd 20 aastat pärast eesti ooperivöistiust on esile kerkinud. Niipalju kui mäletan, püüdis Ei- * Uuii (kes muide praegu lamab halvatuna haiglas Tallinnas ega oie võimeline 'end kaitsma), boheemlikule Eduard Ojale anda julgust ooperi kirjutamiseks põhimõttel, et see oli esimene ooperivöistlus Eestis, kusjuures oli tähtis võimaluse kasutamine rahvusheliseit võistlusvõimelise ooperi loomiseks, ”Seda mis Tallinna muusikaprofessorid ooperikompositsiooni alal anda võivad, me teame juba, kirjuta sina oma põleva andega suuremat kui käsitöö, sest me ei või teada, mil Eestis jälle ooperivöistlus tuleb”, Umbes nii mäletan, et Eino Uuii kirjuEd. Ojale nendel aegadel, kui kogu oma andejöudu rakendades oli väsimas suura töö kallal. Ei ole usutav, et Uuii hääl oleks j olnud otsustav auhlnn&mä&rami-j
Verekoerad rongides PRAHA (STE) — Viimase, kümne päeva jooksul on kontroll Roola-Tsliehhi piiril muutunud märksa tugevamaks, eriti aga Tshehhl-Saksa piiril. Peale passlja tollikontrolli on reisijate jutustuste järele siss© seatud erikontroll peidetud põgenik© otsimiseks, Poola ja tshehhi miilitsavöimud kõnnivad verekoertega rongi läbi ja lasevad koerad ka rongi alla, sest mõnel juhul on põgenikke end peitnud rongide alla vagimlassidele. Passikontroll venib nüüd piirijaamades kahele tunnile.
Ungari kirjanikud nõuavad jälie vabadusi BUDAPEST *STEi — Ungari kirjanikekongressi viimasel päeval ilmnesid tugevad rahvuslikud tendentsid. Kirjanikud nõudsid vabadust ütelda oma arvamist välja sedavörra ikui see qn Ungari rahvuslikes huvides. Kasutati juhust Stelini ja UngarLStalini Rakosi materdamiseks, kellede poliitikat nimetati demokraatia vastaseks ja antimarksistlikuks. Uude juhatus^ se valiti ka kirjanikkä, kes ei kuulu kommunistlikku parteisse ja on vabadusajast tuntud, samuti Rakosi poolt põlu alla seatud ja tagandatud endisi juhatuslcfkmeid. Kommunistliku partei häälekandja ”Szabad Nep” kritiseeris teravasti kirjanike (hoiakut ja kahtles nende kirjanike ”enesekriitika” tõemeelsuses, kes alles asja parteivaenulise hoiaiku pärast kriitika all olid. Leht heidab ette, et kirjanikud on juhatusest välja heitnud "vanu parteitegelast’.
Eesti maja osanikud Uues alustatud aktsioonis toetavad oma panusega EESTI JHAJA ehitamist: Valentin Lind (Gröndal), Ann Ingeri, Livla Kristina ja Pia Mirjam Grimthai <Visby>, pr. Marie Kollist (Stockholm), major Elmar Adof (Hägersten), pr. Valentine Kask (Gröndal), fil. kand. Leo Rannaleet (Hagerstenu pr. Valeria Kungs (Bandhagen), rev. Herbert Iir (Stockholm • i pr. Elisabeth Raigla <Stockholm*. . Arthur Ambros (Stockholmi, pr. Helmi Mäelo (Bromma), prl. Marie Pallo (Hägersten 5. Karl Leht (Eskilstuna), A/S Pollobak ja korpi Rotaläa, Kirjeldamata seadusena läbi aastasadade kehtib iga eesti rahvaliikme suhtes kohustus — eestlust säilitada. Sellist kohustust ja käsku on täitnud meie eelmised generatsioonid ja seda peame ka meie pidama.
Naisssnktsloonis on suve jooksul toimunud remont jutustab sektsiooni esinaine pr Erika Nivanka-Viirsalu. Skräddargrärid 2 asuvaisse ruumidesse on sisse seatud keskküte ja ehitatud moodne kook. Büroo on lahti kaks korda nädalas --- teisipäeviti ja neljapäeviti kella 12—18. Remondi tõttu hilines Naissektsiooni tegevus. Kursused algavad selletõttu alles novembris: töökavas on rahvusliku tikandi kursus pr Kääriku juhatusel, mille sihiks on meie rahvusliku käsitöö säilitamine ja arendamine ja milline on noortele tasuta, samuti kodusisustuse kursus Silvia Leitu juhatusel. Pr Leitu annab juhiseid ja põhimõtteid kodu sisustamiseks kui ka vana täiendamises ja korrastamises, värvimises, vaipade valikus ja ümbervärvimises, kardinate valmistamises ja valikus jne. Rahvusliku tikandi kursus toimub esmaspäeviti, kokku 12 korral, igakord 3 tundi. Kodusisustamlskursus kestab kevadeni kord nädalas 3 tundi ja sellega liituvad õppekäigud äridesse. Osa-
Autouudiseid Ameerikast Millised on 1957, a. automudelid? Avalikkus saab vastuse sellele küsimusele üksikasjaliselt »Hel ajavahemikus septembri lõpust detsembri alguseni, millal ameerika autofirmad lasevad üksteise järele oma uudisproduktid turule: Praegusel momendil hoiab iga tööstus oma eeloleva aasta mudelid kõige rangemas saladuses, püüdes seejuures eriliste ”spioonide” kaudu varakult jälile saada, millised trumbid on rivaal firmal varuks maailma kõige konkurentsilihedamas müiigivöistluses. Tera sell indade tõusu tõttu lähevad uued mootorsõidukid tõenäoliselt pisut kallimaks, kuid nende välises kujus ega konstruktsioonis ei ole oodata pöhjapanevamid muudatusi.
1957. a. automudelid olid mtmeV suurfirmal valmis juba 1955. a. sügisel Siin oli tegemist käsitsi vai-: mistatud mustertüüpidega, millede massproduktsiooni laskmine nõudis pikaajalisi ettevalmistusi. Kuivõrd tihe on saladusekate nende uute autotüüpida ümber ja milliseid äärmuslikke vahendeid kasutavad rivaalid selle saladuse avastamiseks, ilmnes kõige kujukamalt General Motorsi 1957. a. mudelite demonstratsioonil, mis toimus ainult firma kõige kõrgemale juhtkonnale Detroiti tehnilise tsentrumi läbitungimatute müüride taga vabas õhus. Demonstratsioon oli parajasti käimas, kui järsku kuuldus Iennukimürinat ja madalale, uute automudelite kohale Ilmus helikopter, ilmselt rivaalfirma vaatlejatega pardal. Välkkiirelt sööstsid esile General Motorsi julgeolekupolitseinikud, lükkasid direktorid ja asepresidendid küünarnukkidega kõrvale ja ! katsid auto presendiga. Järgmisel päeval andis käiiispolltseinike juht — üks endine F. B. I, agent korralduse, et edaspidi oleks tao-| Jiste demonstratsioonide puhul üks mees pidevalt ”öhuvalves” ja paks aiarmi niipea kui kuskilt helikopter läheneb. Autotöösturid vaatavad vastu uuele hooajale võrdlemisi optimistliku pilguga ja mõned nendest nustavad isegi kõigi aegade n girekordi purunemist. Senine kord kuulub 1955. aastale, millal ameerika autotööstus müüs läbi 7,2 miljonit uut autot. Viimase paari aastakümne vältel on autol olnud tohutu osatähtsus kogu Ameerika mandri elu ümberkujundamisel. Auto võidukäigu tõttu on terved linnad saanud uue ilme ja miljonid inimesed omandanud elustiili. Tänu sellele on viidud läbi 33,5 miljardit dollarit maksma, läinud maanteede programm kogu rahvus on muutunud : liikuvaks. Nii nagu teisedki drastilised epdused, tungis ka auto ameerika igapäeva järkjärguliselt, võideldes algul tugeva opositsiooniga. Esimeseks meheks, kes sõitis autoga läbi Ameerika, oli keegi dr Nelson Jackson. Ta asus oma autoga San Franciscost teele 2903. a. 23. mail ja jõudis New Yorki 26. juulil, kusjuures ta oli raisanud teel 19 päeva uute kummide ja osade oo tamisega. Sajandi alguses leidus mitmeid arstiteadlasi, kes väitsid, et maksimaalseks kiiruseks, mida inimene sõites kannatab, on 25 miili tunnis — sellest kiiremal sõidul jäävat hingamine seisma. Umbes samas ajajärgus loodi Pennsylvanias farmerite autovastane ühing, milline muuhulgas nõudis järgmist: ”Autod, mis sõidavad öösel külavaheteedel, peavad iga miili tagant laskma Õhku hoiatusraketi ja ootama 10 minu tit. Alies selle järele võib ta sõitu jatkata, tuulutades kogu aja autopasunat.” Nee däärmuslikud nõuded ei leidnud siiski kunagi rahuldamist. 1909, a. kuulutas Henry Ford; ”Ma ehitan auto, mis tuleb hinnalt niivõrd odav, et see on kättesaadav igale mehele, kes teenib head palka. Kogu Ameerikal on malik osa võtta Jumala suurte avatud ruumide rõõmudest.” Ford valmistas selle ja müüs kogusu maa 15 miljonit oma kuulsat mudelit. 1927. a., millal mudel heideti üldiselt aegununa kõrvale, oli mootorsõiduk muutunud juba luksusobjektist igapäevaseks praktiliseks tarbeesemeks ja Ühendriikides leidus vastava statistika
des kui vanne elumajades- Isegi] seejuures privaatsuse. Arvatakse, depressiooni ajad ei vähendanud et gaasiturbiini võidukäik algab oluliselt autoomanike arvu. Teisej umbes 3966. a. paigu. ning kauge-Maa-Umasöja algaastal liikus amee-| mas tulevikus on kõik autod rika maanteedel 28 miljonit autot,
milline arv on nüüd tõusnud 51 miljonile. Tänapäeval omab 75 prots. ameerika perekondadest vähemalt ühe auto, kuna 10 protsendil on kaks obkem perekonnaautot. Hoolimata raskustest põllumajandussaaduste turustamise alal viimastel aastatel, on 70 prots. ameerika farmeritest autoomanikud. Isegi kõige väiksemapalgalistest lihttöölistest omavad 44 prots. isiklikud autod, Äärmuseni teravat võistlust autotoösturlte vahel tõendab esmajoones tõsiasi, et kunagisest umbes 2.900-st autoformaet omab tänapäeva Ameerikas eluõiguse ainult vast paarkümmend. 1936. aasta ameerika ajalehtede kuulutuskülgedelt võime lugeda muu hulgas järgmisi autofirmasid: Briseo (hind 625 doii.), Regal (650), Partiri-Pamler (695), Munro (495), Metz (600), Dort (665) ja Saxon (635). Need kõik on läinud vahepeal konkurentsiühed&s võistluses hingusele. Võrdluseks vöiks tuua, 4t samal ajal maksis Buick 665 doll., Chevrolet 550 ja Ford 360 dollarit, Möödunud aastal tarvitas ameerika autotööstus 18,7 miljonit tonni terast, milline kvantum moodustab 23 prots. kogutoodangust. Samasse tööstusse läks suur ameerika kummi, alumiiniumi, klaasi, naha ja mõningate teiste materjalide toodangust Uute maanteede ehitamiseks ja endiste parandamiseks kulutatakse marguselt 4 miljardit dollarit tas. Viimaste andmete põhjal, mis pärinevad 1954. aastast, oli Ühendriikides 181.000 bensiinijaama koguiäbikäiguga 11,4 miljardit dollarit aastas. Auto võidukäigu ära jäämise korral oleks ameerika suured ölitagavarad jäänud tõenäoliselt kasutamata ja tänapäeva majanduslikult Õitsvad linnad na gu näiteks Tulsa Ja Houston poleks kunagi kerkinud. Suurimaks nuhtluseks, mis Ameerikat tabas koos auto-ajajär-guga on loomulikult liiklusõnnetuste suur arv. Arvestatakse, et käesoleva aasta välte! saab ameerika maanteedel surma ümmarguselt 42.000 inimest, millega kaasneb umbes 1,9 miljardi dollari väärtuses materiaalseid kahjustusi. Kõigil ameerika linnadel on lahendada omad probleemid seose: autoliikluse pideva elavnemisega. Need probleemid on sageli üksteisest väga erinevad. Boston näiteks on kurikuulus oma jultunud jalakäijate poolest, kes ei tee väljagi punastest tuledest. Bostoni liikluspolitseinikud. kurdavad, et mõned selle linna jalakäijatest astuvad üle tulede taga ootavate autod® mootorite, vöi avavad võimaluse korral koguni sõiduki ukse ja faevad läbi auto teisele tänava poolele. Jälgides, kuidas autod muutuvad iga aastaga voolujoonelisemaks ja omandavad järjest uusi finesse, murravad inimesed sageli päid küsimuse üle, milliseks kujuneb kord tuleviku auto. Chrysleri korporatsiooni eriteadlased nustavad, et tulevikus langevad autod üicliseTK kolme põhitüüpi kõige suurem' nn maanteeristleja (highway eruiser), kompaktsem iinnasöšdumasm ja sportmasin. Kõik nimetatud tüübid valmistatakse' kergematest metallidest ja osa kaetakse polariseerituri klaaga, nii et reisijai] oleks 360-kraa-
rustatud kas gaasi vöi elektriturbiinidega. Tuleviku autosid on kergem puhastada ja korras hoida kui tänapäeva . mootorsõidukeid' ja nende kummid peavad kauem vastu kui autod l*e. Eriliste uute meelodite kaudu saab omanik vahetada, auto värvi., vastavalt oma tujule, kuna ümbervärvimlne muutub peaaegu niisama kiireks ja. odavaks kui praegu auto puhastamine, Televisioon tuleb kõigi eelduste kohaselt juba lähemate aastate jooksul autosse, kusjuures seda võivad nautida kõik seesoiijad peale juhi. Kunagi võib aga saabuda a.eg. kus ka mees rooli taga saab erilisel maanteel, kus elektrooniline juhtimissüsteem ta töö Ja vastutuse üle võtab, jälgida sõites mugavalt televisiooniprogrammi.
põhjal rohkem autosid garaazhi- diline väljavaade, säilitades ise
1 suurearvulise zhürii hulgas. Ed. Oja töö väärtuse hindamiseks annab teatud juhtnöörid töi, et ”Lunastatud vanne” sai esimese auhinna, teine auhind jäi üldse välja andmata ning kolmandat auhinda jagasid Aaviku ja Lemba ooperid, Kahetsemisväärne on ainult see, et tema ooper kunagi ei näinud rambivalgust pealetulnud okupatsioonide tõttu, nii et Oja ise nimetas õrna ooperit ”Lunastamata needus". Kuivõrd õige oli kogu küsimust siduda Eesti j kutselise teatri poolesajandi juu-1 heliga, on muidugi iseküsimus. Vello.
võtt kogu kursuselt kr 40.- Nendele kahele kursusele ülesandmine toimub 1. novembrini Naissektsiooni büroos lahtioleku ajal tel. 10 29 76 ja muul ajal tel. 48 68 58. Röivaömhluse kursust ei saa praegu korraldada, ütleb pr Nivanka, kuna kursuste juhataja pr Eilau käib momendil käsitööseminaris ja saab oma tööd kursustel jatkata alles järgmisel sügisel. Küll on kavas veel rahvarõivaste valmistamise kursus, mis algab pärast jõule. Rahvarõivaste alal an-
Kirjad, otsimised JOHANNES KREJUS, Aleksandri p-, sünd. 27. märtsil 1924. Teda otsib öde Evi N. Eestist. Palutakse kõiki, kes teavad tema aadressi, teatada sellest STE toimetusele. Poola saatkond Rootsis aktiivne Varssavi punane valitsus on oma saatkondadele korralduse teinud repatrieerimispropaganda
nab büroo pidevalt nõuannet ja ; aktiviseerimiseks pogepik-Poola võtab vastu tellimisi, mida. sekt- ka t e h U jgas. Nii. oo Poola kortsusiooni kudujad, niplipitsitegijad 3 a laat Stockholmis kõigile Rootsis tikkijad täidavad. Tellimisi on täi- j € } 3va t e ie poola põgenikele saalnud
detud ka teistesse maadesse. Naissektsloonist võib saada käsitöömustrekl ja proove kasutamiseks ning rahvariideosi, ehteid ja käsitöötooteid.
Poola vanemad ei luba lapsi kooli VARSSAVI (STE) — Krakau piirkonna linnakses Brzeskos on lapsevanemad alustanud kooiislreiki. Nad on punastele ametivõimud pole taastanud usuõpetust, Kool algas 3. septembril, kuld senini on Õppetööst osa völrnid ainult 9 õpilast 119-st koolikohusI astest.
ringkirja, milles teatate fcsri et ”sidemete tugevdamiseks pagulaste ja emamaa' vahe), hakkab konsulaat pidevalt saatma ajakirju» ja ajalcihi Poolast, raama tuid”. Pagulasi kutsutakse u!r« kontakti võtmisele kommunisHiku konsulaadiga tclefonitrel. et oma soove raamatute suhtes nlc anda 0 Brookhflvenl* hõng Islandil tähistas oma fl 0 -aaste«»l sünnipäeva kauaaegne väliseestlane Johannes JE. Kivisild. Inlllnnnpidas ta auteJuhtimiskooIL {milrdu$ 1929 Kanadasse ja spall teri L*SA-sse, kus ta töötas pmsepmm.
t
Unustamata armast ema Leena Liikane^t sünd. 22. 8, U1Z surn. 4. 10, 1958 Aasta eest lahkunud kallist Isa Magnus Liikane’t mälestavad sügavas leinas LAPSED PEREKONDADEGA Jumala rahu teile kodumaa mullas!
t
Kodumaal surnud armast venda Eduard Laine’t mälestavad sügavas leinas
VENNAD ja ÖED PEREKONDADEGA Rootsis ja Kanades
Kodumaal surma läbi lahkunud Jüri Püss sünd 1699 Simunns surn. ]955 Simunas _ Hans Püss sünd. 1915 Tammikus surn. 1058 Pärnus
Kiiilasenatmistu, August Pastarm Drottnlngg. 40, 1 tr„ o. g. T, 2ÜU163. Alal! ladus saartasal Igasugasfil kuld- ja eestipärased hdürchud. Tellimisi täidetakse ka usute. 1
Karusnatikaiie f«rljr-<-OIOFSGÅTAN 3 P 2 tr* Tel, 21 7S&7. Karakull, karakulkolv.) nn U-hh sam, kotik-bns>am ja nuU-a kapukad. Odavad hinnad, Köösner P. tEONOV
Abielupaar ot*?b Tl BA UiHMltni Tel, 86 37 27. parrs-t kl
,%<!\okiif II.VMR KIHANI! Vastmctf kokkuleppel Triol»» B7 12 ?<»
KRATI \ alik 20
POkT^ItRRR,
Vastused -A ARlT^ASJ^&j Kosti unine. anMjib Kirjuta kui ok-d uksm-
<*»o%Hnn ovtn JliramU ritomiif »Li*
%rri«iid OJnvL Kabbeleksgttt. § t Tel. 23 15 49,
r 8 Ä
