Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, Номер 44/45, 24 Ноябрь 1995

Почему этот текст может содержать ошибки?

Исправьте этот текст

AEGEE suveülikool - Living in nature

AEGEE-Warszawa korraldas möödunud suvel suvelaagri (Summer Camp i.e. mitte suveülikool). Programm lubas «suurepärast puhkust Ida-Poola metsikus looduses, süstamatka, kohtumist Euroopa piisoniga, rohkelt «Zubrovkat, lõkketoitu ja piiramatul hulgal sääski». Poolakate suureks pettumuseks ilmus planeeritud viieteistkümnest väljamaalasest kohale vaid neli. Seega kujunes väheke ebavõrdne olukord — 14 v. 4 poolakate kasuks. Loomulikult oli seda tunda kogu laagriaja kestel domineeriva poola keele näol. Mingit erilist eraldumist ei toimunud, selleks on poolakad liiga sõbralik ja lõbus rahvas. Kõigepealt keskenduti süstamatkale. Tegevuskohaks valitud Puszcza Augustovska on suures osas rahvuspark ning seal on võrratult kaunis loodus, kristalse veega järved ja jõed. Kohalike ja muude turistide ligimeelitamiseks on moodustatud midagi looduse õpperaja sarnast. Meie poolt läbitud teekond koosnes teadmata hulgast pisijärvedest ja Czama Hancza nimelisest jõest, mis kõik on omavahel lüüsidega ühendatud. Et meie eesmärgiks ei olnud sportlike tulemuste saavutamine ega ka tundmatute paikade avastamine, siis võisime enamjaolt erilisi pingutusi tegemata rahulikult vee peal hulpida, seega lubadus «suurepärasest puhkusest» oli üle ootuste edukalt täidetud. Allakirjutanu ei suuda siiski siinkohal märkimata jätta, et kuna üle poole veel oldud ajast jagas ta süsta mitte just eriti aktiivse sõudjaga (kes juhtus suuremat kasvu meessoost isik olema), möödus mõnigi õhtu, mil poolakad lõkke ääres laulu lasid, hoopiski telgis magamiskotil. Pärast kaheksat päeva süstadel võtsime päeva puhkust ning suundusime järgmisesse rahvusparki Puszcza Bielowieza piisonitega kohtuma. Loobusime telkidest tõelises põlismetsas eralduses asetseva majalobudiku kasuks. Puutumata metsiku looduse tõttu pidada sealne piirkond juba tulevaks suveks kinniseks kuulutatama. Statistiliste andmete kohaselt peaks neis metsades elama praegu umbkaudu paarsada piisonit. Jahimeeste agara tegevuse tõttu (kunagi olid seal Vene tsaaride jahimaad) oli piison looduses praktiliselt välja surnud, kuid nüüd on neid kasvatatud kunstlikes tingimustes ja taas vabadussse lastud. Vaatamata ennastsalgavatele otsingutele võitluses loendamatute sääskede, parmude ja puukidega ei näinud keegi meist looduses elavat piisonit. Lohutuseks viidi meid siiski Bielowieza loodusparki, kus ühes aedikus neid lausa mitu kõrvuti veise ja piisoni ristanditega, keda sealkandis toiduks tarvitatakse. Maitseb nagu põdraliha (kohalikus restoranis vähemalt). Kokkuvõtvalt oli suvelaager Poolas uskumatult värskendav puhkus. Suveülikoolile tavakohast õppetööd seal ei toimunud, linnaekskursioone ega tutvumisõhtuid samuti mitte, neid asendas õhtune «Zubrovka». Igatahes pettuda ei tulnud ja järgmisel suvel võib poolakatelt taas miskit samalaadset oodata. Soovitan.

Rita Annus

stucL iur.