Välis-Eesti : sõltumatu informatsiooni, kultuuriküsimuste ja majanduse ajaleht, 3 Ноябрь 1962
2 VÄLIS-EESTI Kr 39. 3.11.1962
Meie väeosad taganevad võidukalt Rõkkav naer kostis N. Liidu esindaja Zorini suust vastuseks Ameerika esindaja Stevensoni küsimusele kas N. Liidul on rakettbaasid Kuubal. Stevensoni. poflt julgestusnõukogu saali välja pandud fotoülesvõtted tembeldas Zorin võltsituiks. Zorini naerukõla ei olnud veel päris kustunud, kui Chrustshov tuli ettepanekuga vahetada Nõukogude baasid Kuubal Ameerika omade vastu Türginiaal. Kindlamat ja selgemat allikat tõenduseks kui häbematult valetavad N. Liidu ametlikud esindajad, on raske leida. See on kasulikuks õpetuseks UNO liikmeesriikidele (juurde arvatud n.n. alaarenenud riigid) seoses Kuuba kriisiga. Kriis on tegelikult juba lõppenud N. Liidu täieliku taganemisega. Pühapäeval teatas Chrustshov Kennedyle, et ta on teinud oma ”tehnikutele” korraldause laotada Kuubal olevad baasid ja transporteerida seal olevad rakettrelvad tagasi N. Liitu. Valesti ei ole vaba ka Chrustshovi oma kiri, milles ta teatab Kennedyle tehtud korraldusest. Ta kordab ikkagi veel, et N. Liit on vaid varustanud Castrot relvadega, mida see vajas Kuuba kaitseks invasiooni vastu. Kõik andmed ja ka Chrustshovi enese korraldus näitavad aga, et tegemist ei ole Castro, vaid puht Nõukogude baasidega, kuhu kuubalasi isegi lähedale ei lastud. Kirja tekstist selgub, et Castrolt ei ole küsitudki kas ta tahab lasta likvideerida baase. Kas oli see sisemine valimiseelne olukord või tõeline kartus Ameerika lähimas läheduses üles ehitatud robotrelvade ees, mis sundis Kennedyt seekord demonstreerima Ameerika jõudu ja otsustavust, ei ole sisuliselt oluline. Palju suurema tähtsusega oti fakt ise, et N. Liit selle jõudemonstratsiooni ees kapituleerus. Kõikide IdaEuroopa pagulaste kõrval on ka sellised autoriteetsed isikud nagu kindralid Clay ja McArthur, endine suursaadik Murphy ja paljud senaatorid väitnud, et N. Liit arvestab ainult jõuga ja taganeb vaid jõu eest. Seda on nüüd Kennedy aktsioon kinnitanud. Teiseks on see aktsioon näidanud, - et N. Liit ei julge sõda alustada, vaatamata kõigile ähvardustele. Kartus maailmasõja lahtipuhkemise ees oli üks olulisemaid põhjusL mis hoidis tagasi lääneriike astumast resoluutsemalt vastu N. Liidu agressioonile. Nüüd on mitmel pool tehtud Kuuba kriisost järeldus, et N. Liidu sõjaline jõud ei ole nii ülekaalus Ameerika omast, nagu seda Moskva kõige aju on tõendanud. Sõjaline jõud, ka kui see on suurem Ameerika omast, ei ole aga ainukene põhjus, miks N. Liit sodida ci julge. Olulist osa mängib sisemine majanduslik ja poliitiline olukord ja satelliitriikide meeleolud. Peaks oletama, et tulevikus ei võeta N. Liidu sõjaähvardusi enam nii tõsiselt kui senini. Jälgides Kuuba kriisi arenemist näib, et N. Liit pani seekord Ameeriki täiesti teadlikult proovile. Sellele vihjab baaside ehitamise avalikkus. Ümbrus, kus neid ehitati, võimaldab väga hästi kamufleerimist, milline kunst viimases maailmasõjas hästi ära õpiti. Seniste kogemuste põhjal arvestas aga Chrustshov nähtavasti sellega, et Kennedy hakkab pidama läbirääkimisi Lõuna-Ameerika riikidega ja oma liitlastega ning viib viimaks küsimuse UNO-sse, kus on võimalus asja venitada ja propagandat teha. Ei ole ka kahtlust, et Kennedy ei oleks kunagi saanud läbi viia oma nüüdset aktsiooni nii resoluutselt ja jõuliselt, kui ta oleks enne seda pidanud läbirääkimisi Lõuna-Ameerika riikidega, kus Ameerika suhtes on kõige aja valitsenud teatud umbusk. Need riigid ja ka Inglismaa ei oleks toetanud aktsiooni, mis võis viia ja tegelikult viiski maailmasõja läveni. Aktsioon, mis Kennedy poolt põhjalikult ja peaaegu täielise saladuse katte all oli ette valmistatud, tuli N. Liidule kahtlematult täieliku üllatusena. Seda näitab peata olek, mis valitses Kremlis tegelikult kuni viimase momendini. Vahe Zorini naerukaskaadi ja baaside hävitamise korralduse vahel on liiga suur selleks, et olla ette kavatsetud. Lõpuliku tõuke alistumiseks andis kindlasti veendumusele jõudmine ,et edasise venitamise puhul ei jäta Kennedy Kuubat invadeerhnast. See oleks N. Liidule tähendanud mitte ainult sõjalise, vaid ka poliitilise toetuspunkti kadumaminekut. Chrustshov leidis kasulikuma olevat vähemalt viimast alles jätta. Milline on siis kokkuvõttes Kuubakriisi tulemus? Kas saab Chrustshov omale pea ümber rahuingli glooria, mida ta nüüd propagandistlikult kindlasti taotleb? Kas annab see talle võimaluse suurendada poolehoidjate ringi Aasia ja Afrika riikide hulgas? Vaevalt küll. Olen varemalt väitnud, et uued Aasia ja Aafrika riigid hindavad pea
miselt jõudu ja võimu. Senini võisid nad näha kuidas N- Liit sundis lääneriike tegema järeleandmisi pea igas küsimuses ja igal pool. N. Liit oli seega ilmselt tugevam pool ja Aasia ning Aafrika riigid hoidusid seepärast sattumast vastollu sellega. Seekord võis tähelepanna ühte huvitavat nähet, mida ei ole ära märkinud näiteks Rootsi ajakirjandus, kes üldiselt näib olevat arvamisel, et Chrustshov võib rahuinglina loorbereid lõigata. Lõuna-Ameeri-ka riikide poolt, kes tihti kritiseerisid Kennedy kuubapoliitikat, ei tulnud seekord kuuldavale hukkamõistvaid hääli. Suur osa neist ühines varsti Kennedy aktsiooniga, pakkudes isegi sõjaväelist abi laevastiku ja sadamate kasutamise näol. Ka Aasia ja Aafrika riigid olid harukordselt vaiksed. Osa neist algatas küll vahetalituse aktsiooni, kuid ka nende poolt ei tolnud teravaid proteste. Kennedy jõuline demonstratsioon masendas mitte ainult N. Liitu, vaid kõiki UNO liikmesriike. On suur vahe suhtumises endistesse Ameerika aktsioonidesse ja nüüdsesse. Ka N. Liidu poolt. Nii mahedaid ja viisakaid kirju, nagu Kennedy sai seekord Moskvast, ei ole Ameerika presidendid ega valitsus vist pärast teist maailmasõda üldse saanud. Need on kõik sümptoomid, mis ennustavad vahekordade muutumist tulevikus. H. LAKETEL Uis-Eesti Ajolaht sestlastels ja '' eestirootslaste^ Vastutav väljaandja (Ansvarig utgivare) Per Wieselgren Peatoimetes: H. Laretei, V. Saarien, V. Uibopuu, 1. Urm. Toimetus: Ester, M. Kuldkepp, £. Pärli, V. Ugandi, NC ÖOrike. Toimetuse ja talituse aadress; Box 2171, Stockholm 2, Asukohti Lilla Nygatan 8, Sthlfn. Tel. 11 50 31. Postgirokonto: 56 27 55, Estniskt TidnmgsfSrtefl, efe. fSr. üksiknumbri hind 90 ööri. Tellimishinnadi Rootsis ja muudes Skandinaavia riikidesi 3 kuud kr. 10:—, 6 kuud kr. 19:—, 12 kuud kr. 35?-. Mujal välismail; 3 kuud kr. 13;-, 6 kuud kr. 24:-, 12 kuud kr. 42:-. Kuulutused: ärikuulufused 60 Ööri mm, muud 40 ööri mm, Tekstis ja esiköljel 50 % kallim. Aadressi muutmine 40 ööri. Stockholm 1962 Linkoin Bloms Boktryckeri AB
Riie on alati teretulnud kingitus! NÜÜD ON ÕIGE AEG PAKKIDE SAATMISEKS! Meil on kõrgekvaliteedilisi härrade ja daamide riideid ülikondadeks palituteks, kostüümideks, samuti kleidiriideid odavate turuhindadega. Tee nagu paljud teised kaasmaalased osta meie juurest! DAVID SÖDERMAA AB KLÄDESHANDEL Drottninggatan 22, Stockholm
Lugege Välis-Eestit!
Kapten Treiali põgenemine Kirjastus Vaba Eesti väljaandel ilmus neil päevil Tuuli Reijonen-Uibopuu rooman ”Kes on süüdi”, miile keskseks motiiviks eesti põgeniku kapt. Herman Treiali traagiline saatus ja dramaatiline põgenemiskatse Soomes 12 aasta eest. Tookordsed sündmused vapustasid ja masendasid kõiki vabu eestlasi ja et see ka hõimurahvasse sügavad jäljed on jätnud, näitab käesolev teos ning sellele osaks saanud hea vastuvõtt ja laialdane tähelepanu. Teose vastu tundis kohe huvi ka filmitööstus ja praegu on valmimas selle alusel tavalisest pikem film, kus on tegevad noored andekad näitlejad. Samaaegselt romaaniga "Kes on süüdi” andis Kirjastus Vaba Eesti välja ka teise teose, mis käsitleb H. Hreiali saatust. See kannab pealkirja ”Kahe eestlase kannatustee. Herman Treiali ja Artur Lõokese juhtum”. See on asjalik ja põhjalik uurimus. mille kirjastuse ülesandel on koostanud dr. Rein Riitsalu, et päästa ununemisest selle traagilise loo üksikasju. Avaldame alljärgnevalt katke dr. Riitsalu artiklist, mis käsitleb kpt. Treiali põgenemist. Üritus oli kavandatud lõplikul kujul järgmiselt. Põgenemine pidi toipvuma kella 10,15—10.30 .ajal, mil yalvesolev kordnik oleks viibinud kõrvaltoas asetsevas köögis einetamas. Valvuri köökitoimetamise ja Treialile märguandmise eest tuli hoolt kanda neiu Laurini, kellelt Treial oli saanud ka juhendid, kuidas haiglast väljuda ja ootav auto kätte leida. Auto seigukor haks oli määratud nõlvak haigla tagaküljel Fabianitänaval, kuhu põgenikul .tuli Umonitänavalt jalgsi kõndida Metsätalo ja kliiniku vahelist kuju mööda — teekonna -pikkuse olles umbes 10Ö meetrit. Põgenik oleks viidud autos selleks varutud ajutisse varjupaika, säält -hiljem edasi -väljapoole Helsingit ning järgnevalt võimaluste avanedes mereteed kaudu Rootsi.
Eesti instantsidega Rootsis oli võetud informatiivne kontakt. Põgenemiskaval puudusid teisendid, mida oleks võidud kasutada pääkava kõrvallahendusena. Neljapäeva, 12. okt. hommikul kella 8.30 paiku ilmus direktor Jaakko Ketola kokkuleppe kohaselt Treialile määratud riietusesemetega Liisandatu 16 asetsevasse Attika-Filmi kontorisse, kus juba ootasid tootlusjuht Ahti Ilomäki ja fiimiseff Bror Hiidén. Mõlemad viimatimainitud võtsid osa autotranspordist. Ilomäki — auto üürilepingu ja juhiloa omanik — autojuhina ja Hiidén tema kaaslasena eesistmel. Jätnud rõivapaki autosse lahkus J. Ketola, lubades aga ilmuda põgenemise ajaks haigla juurde põgenikule teenäitajaks. Hiidén ja Ilomäki käisid seejärel toomas varjupaiga võtit ettenähtud kohast ning nõidasid auto tagaistmele põgeniku autosse-aitajaks Jaakko Heikkilä. Nad parkisid oma sõiduki kokkulepitud ajal ja kohas Fabianitänava järsul nõlvakul nii. et sõidusuunaks jäi alamägi Kaisaniemenkatuie. Oodanud asjatult 10—15 minutit, muutus meeleolu autos närviliseks. Kuna autosviibijail puudus väljavaade majadevaheiisele põikkäigule, väljusid Hiidén ja Heikkilä sõidukist ning käisid silmitsemas ka mainitud kuja. Varsti seepääle tuli põikkäigust Ketola ja teatas, et haigla läheduses liikuvat paar politseinikku. Kui ta uuesti kujja siirdus, hüüdis keegi auto juurest talle järele: ”Toimeta haige tagasü” Seejärele oli otsustatud autoga ootepaigalt lahkuda. Auto oli juba käivitatud mqõtoriga, .eht ilma käiguta veeremas allamäge, kukkujast astus esile haiglariietuses, kes seadis oma sammud auto sihis ega .võinud ..olla keegi muu kui Treial. Märgates mehp katsét auto avatud tagauksest liikuvasse masinasse ronida, autojuht pidurdas masina. Autosseronimisel kaotas Treial jalast haiglatuhvli ja selle, ulatas talle- autosse järgi sündmuskohalt auto sõidusuunas möödunud meesisik, kelle silmi all niisiis kogu stseen lavastus.
■Matkal riietunud põgenik sõidutati Tehtaankatu 6 B asuvasse direktriss Martta Vähäkallio korterisse ja jäeti sinna üksinda. Mehed naasivad oma töökohtadele ja A. Ilomäki tagastas veel tunni aja jooksul auto selle omanikule. Tund aega hiljem oli alarmeeritud aga ka juba politsei ja Helsingist väljuvate maanteede äärde paigutati mootorsõidukite täpset kontrolli sooritavad patrullid. Söögipausilt tulnud kordnik Antti Kiipanen oli algul arvanud, et Treial viibis klosetis, nagu too enne ruumist lahkumist oma toakaaslasele olevat maininud, kuid kui otsitavat ei leidunud ka vannitoas, polnud toimunud põgenemises enam kahtlust. Vanem-kordnik Kilpanen teatas asjast telefoniteel politsei-keskjaoskonda, kust saabus kohale patrullauto. Kell 11.50 vahendas raadiopolitsei-osakond teate kriminaalpolitseile ja politseivõrgulc üle maa. Sama päeva õhtul anti juhtunu kohta ülevaade ajakirjandusele ja tagaotsimiskuulutus põgeniku tundemärkidega loeti ette ka raadio hilisuudistes. Treiali välistest tundemärkidest loendati ms.: .. Ta on 173—175 sm pikkune, sinisilmne, sirgeninaline, kitsanäoline. Kehast lahja, kuid laiaõlgne. Nägu kitsas ja väljaulatuvate samadega. Juuksed helepruunid, päält õhukesed ja meelekohad paljad. Kõneleb soome keelt eestipäraselt...” Samas teates lausuti edasi, et Treial on määratud väljaandmisele N. Liitu, kui ta paraneb; andmete eest, mis juhivad tagaotsitava tabamiseni, kuulutati välja 100.000 soome marga suurune tasu. Paljud suured ajalehed avaldasid tagaotsimiskuul.utuse pildiga varustatult. Üksnes ajavahemikus 12.—14. 10. pandi Soomes liikvele politseijõude määral, millist ühe mehe tagaajamiseks seni veel kunagi polnud rakendatud. Mõlemaid teoseid saab tellida ainult üheskoos, praegu veel soodustatud hinnaga kokku, kr. 17:50. Tellimiste aadress on: Kirjastus Vaba Eesti. Boxx 16 211, Stockholm 16. Postgiro 25 64 18. Tel. 47 60 10.
RAHVUSFOND VALIB 75 ESINDUS
9
KOGU LIIGET
Eesti Rahvusfondi valimistoimkond on määranud kindlaks eelseisvate ERF-i Esinduskogu valimiste puhul, mis toimuvad 8.—11. dets., valimispiirkonnad ja valimisjaoskonnad ning nendes valitavate Esinduskogu liikmete arvu. Kogusummas tuleb valimisele 75 Esinduskogu liiget, kuna Rahvusfondi liikmete arv momendil on 1127 isikut ning iga 15 liikme või sellele järgneva üle 8 liikme kohta valitakse üks Esinduskogu liige. Vastavalt sellele saavad valimisjaoskonnad Esinduskogu liikmeid alljärgnevalt: Hälsingborgi — 3. Lundi — 1, Malmö — 2, Göteborgi —B, Alingsåsi — 2. Boråsi — 4, Jönköpingi — 1, Norrköpingi — 3, Eskilstuna — 5, Kumla — 2, Stockholmi — 36. Södertälje — 3 ja Uppsala valimisjaoskond — 4. Seega kokku 75 esindajat, mis on 13 liikme võrra suurem praegusest Esinduskogu koosseisust. Valimiste puhul on vähemad keskused liidetud suuremate osakondadega. Keskustest on liidetud Halms.tadi ja Höganäsi keskused Hälsingborgi osakonnaga. Uddevalla. Varbergi ja Lysekili keskused Göteborgi osakonnaga, Oskarshamni ja Kalmari keskused Norrköpingi osakonnaga, Hallstahammari keskus Eskilstuna osakonnaga, Örebro keskus Kumla osakonnaga, Kallhälli keskus Stockholmi osakonnaga ja Sandvikeni keskus Uppsala osakonnaga. Kehtiva valimisjuhendi järele jäävad neis jaoskondades, resp. osakondades valimised ära, kus seatakse üles kandidaate sama palju või vähem kui kuulub valimisele Esinduskogu liikmeid vastavas jaoskonnas, ning kõik esitatud kandidaadid loetakse valituks Esinduskogu liikmeiks ERF-i valimistoimkonna poolt. Kandidaatide esitamise viimaseks, tähtpäevaks on 12. november.
