Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1979
VÕITLEJA November/Detsember 1979
KUBEN August, end. Eesti Maakrediidi Seltsi direktor. Küüditati Viljandi valla Kamara talust, koos perekonnaga. Võttis mürki, suri teel küüditusrongile. (Küüdit. nimistus on Viljandi vallast August Johani p. 65-aastane ja Juhan Augusti p. * 12.06.07, Nadezhda Sahari t. * 08.09.69 mõlemad Tallinnast. Kas võiks olla August Kubeni perekond?) KUBJA Alfred-Julius. Vabadussõjas 7. Rügemendis, hiljem omnibusjuht Tartu-Alatskivi-Pala ja Tartu-Mustvee-Lohu-suu liinidel. Mõrvati 41.a. suvel Kallaste hävituspat. poolt. * 1899.a. KUBJA Evald, Tallinnast, masinaehituse tööline. Venemaal rindel nähtud. KUBJA Valter, Tallinnast. Töötas Venemaal sept 42 Veskas (?) KUBRE Jaan * 25.01.20. Mõrvatud punaste poolt Kirbla koguduses 17.08.41. KUBU, , Viljandimaalt. Tuhalaane vallast Murukatsilt, u. 60-65-aastane mees. Areteeriti enne 1941.a. küüditamist. Saatus teadmata. KUDAKOV Boris, Tallinnast, venemaal rindel nähtud. KUDEBERR Feliks, res. n.-ltn. * 04.04.10. Rapla Keskühisuse pearaamatupidaja. Areferiti küüditamise ajal 1941. Saatus teadmata. (Ei ole küüdit. nimistus.) KUDEVITA Aleksander, major K.S.diplom. Oli viimati 629. suurtv. polgus. Kadus Petserist 7.-12.06.41 vahel. KUDI, , lennuväelane. Oli Venemaal Sherbakulis 16.06.42 ja Kolomnas okt. 42. Kudina valla Kalamäe talu perenaine mõrvati 1945.a. ja ta kolm väimeest saadeti Siberisse. (Kes teab nimesid?) KUDRJAVTSEV Peeter diakon Salesjes, Petserimaal, Maapanga ametnik. Hukati enamlaste poolt 40/41.a. KUHI Johannes, Harjumaalt. Venemaal oti Sherbakulis 13.09. 42. KUIK Leopold, u. 43-aastane apteeker Tallinnas. Metsavendade abistamise eest mõistetud 10 aastaks sunnitööle. Toodi 1951.a. Vorkuta kaevandusse Nr. 32. KUIKS Karl, v.-ltn. Tallinnast. Venemaal rindel nähtud 22.12. 42. KUIV Johannes, Tartust. Venemaal rindel nähtud. KUIVJÕGI August, Aleksandri p. Oli veebr. 42 Arhangelskis, tööpataljonis Nr. 1110. KUIVO Aleksander, Viljandimaalt Pajusi asundusest, 37aastane. Mõrvatud hävit. pat. poolt 07.07.41 teel Põltsamaale. KUJANDI Eduard. Venemaal nähtud tagavarapolgus nov. 42.
606
KUKK, , noormees Narva Linavabrikust. Kadus pu naste poolt mobiliseerituna. Teise teate järgi üks äriteenija Narvast oli 13.05.42. Venemaal Soljova (?Soliova) külas. KUKK, , äriteenija Tallinnast, Tartu mnt. ja Raua tän. nurga ärist. Venemaal nähtud rindel 20.12.42. KUKK, , kapten, laskurmeister meeskonnast milline võitis 1937.a. Eestile Argentiina karika. Oli Venemaal pataljoniülemana tagavarapolgus, varem Tjumenis, sõjakoolis. ühedel andmetel oli 1944.a. juba surnud või langenud. KUKK, ,lipnik, Venemaal nähtud 249. diviisis. KUKK, , Mustveest, Venemaal nähtud rindel. KUKK, , Tallinnast, eelmise vend. (Pole päris selge, kas Mustveest pärit mehe vend, või Tallinnast äriteenija vend.) Oli 42.a. jaanuaris Venemaal erialasel töö mäekaevanduses. KUKK, , u. 27-aastane juuksur. Viidi 16.05.45. sõja vangina Semili V-tehastest ida suunas. KUKK, , kapral „Tapa polgust". Saaremaalt pärit, umbest 21-aastane. f juulis 41 Porhovi all. KUKK, , Itn. või n.ltn. edisest Soomusrongide Rüge mendist. Viidi 41.a. väeosaga Venemaale. (Oli kaks saminimelist ohvitseri ?). KUKK, , konstaabel Narvast. Areteeriti Narvas 1941.a. Viidi Venemaale. KUKK, , Pärnumaalt, suri Solikamskis 1941-1943.a. vahel (Kas võiks olla samane Kristian Kukega leheküljel 272 ?) KUKK, , Nähtud pärast sõda Sardonskis (?Saransk’is), Mordva ASSR. KUKK, , vanem põllumees, nähtud 1949.a. Vene maal Vladimiri vanglas. KUKK, , advokaat Tallinnast. Oli pärast sõda Reglag MVD Vorkuta all-laagris. Komi ASSR. KUKK, , Läänest pärast sõda Eestisse saadetud langevarjur, tabatud Pärnu lähedal. Teistel andmetel tabati 1955.a. Juuru lähedal salaagent J. Kukk koos ühe teise agendiga. Kukk lastud tabamisel maha. Esineb ka Kalja Kuke nimi samas ühenduses. KUKK Aleksander, Saaremaalt Pöide vaiia Randküla VäljaMardi talust. Punaste poolt mobiliseeritud 41.a. Kadunud. KUKK Aleksei, Saaremaalt Abruka vallast. Venemaal nähtud Sherbakulis sept. 42.
607
Juubilare Dr. Helmut Kolk 70 a. Dr. agr. Helmut Kolk on sündinud 23. novembril 1909.a. Viljandimaal, Olustvere vallas, Imma talus. Lõpetanud Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi 1928.a. ja Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonna 1938.a. ning on tegutsenud talupidajana Viljandimaal, kus samaaegselt on olnud ka Viljandilinna ümbruskonna maatulunduskonsulendiks. Vene kommunismi lähenevast haardest õnnestus H. Kolkil koos perega pääseda üle Soome Rootsi. Jätkanud Rootsis õpinguid ta lõpetas 1947.a. Uppsala Põllumajandusülikooli agrjic. kraadiga taimekasvatuse alal. Samas ülikoolis saavutas ta 1962. a. ka agr. dr.-i kraadi. Töötas alul assistendina Uppsala Põllumajandusülikoolis umbrohutõrje alal ja hiljem rida aastaid S oinas, Rootsi Seemnekontrolli Keskasutuses seemnepatoloogia sektsiooni ja ja laboratooriumi juhatajana. Peamiseks tööülesandeks oli külviseemne haiguste tekitajate kindlaksmääramine ja nende tõrje küsimus. Oma uurimistöö tulemused on H Kolk avaldanud paljude publikatsioonidena Rootsi ja rahvusvahelistes teaduslikkudes ajakirjades. Rootsi esindajana on H. Kolk võtnud osa mitmetest eriala kongressidest ja igaaastastest sümpoosionitest nii Lää-ne-Europas kui ka Ameerikas. Riigipensionärina alates 1967.a. täidab ta tööülesandeid mükoloogia alal AB Prippsi õlletööstuses ja Rootsi Apteekide Liidus, kus töötab aegajalt konsuldina. Ta on jätkanud ka Uppsala Põllumajandusülikoolis ekstra lektoriigaaastase seemnepatoloogia kursuse juhtimist üliõpilastele. H. Kolk on võtnud ja võtab aktiivselt osa meie kodumaa ja rahva enesemääramise õiguse ja vabaduse taastamise tööst. Nii on ta kauaaegselt tegutsenud juhatuse liikmena Vabade Eestlaste Põllumaiandusliidus ja Eesti Parempoolsete Ühingus Stockholmis, et nimetada vaid mõnda. V. E. Põllumajandusliidu esindajana on ta võtnud osa mitmetest Euroopa PõUumajandusliidu kongressidest. Helmut Kolk ei tee kompromisse õiguse ega vabaduse arvel, ta vihkab õiguse ja vabaduse vägistajaid ning võitleb vankumatu vaimu- ja sihikindlusega nende vastu. Ta on olnud juhtivalt tegev Korp! Vironias. Rootsi koondise praegune esimees. H. Kolk on teoinimene, asjalik ja tagasihoidlik, korrektne ja salliv teisitimõtlejate vastu. Ta on meeldivalt sõbralik ja abivalmis. Kõik, kes on Helmut Kõikiga koos sammunud pikkade aastate kestel tervitavad soojalt oma k : rändurit ja head sõpra 70-ndal sünniaastapäeval ja soovivad temale pa -haat tervist edaspidiseks rännakuks. 7 . südanikult tervitab Korp! Vironia pere oma armastatud seltsivenda! Voldemar Palm
KULDSEPP Hilda, hambaarst Rakverest. Küüditati Venemaale. (Ei ole 1941.a. küüditatute nimistus.) KULDVERE Kali (?), üliõpilane Tallinnast, prokuröri poeg. Nähtud Vorkutas. KULIMETS Herman. * Saaremaal 09, 02. 23. Surnud 28.07.45 Saksamaal, Bad Meinbergis, Lennuväe laatsaretis. KULJUS, , õpetaija abikaasa kahe õega, või abi kaasa kaks õde, Iisakust. Küüditati Venemaale. (Ei ole 41.a. küüdit. nimistus.) KULJUS Ernst, KL Keila Malevkonna pealik. Küüditati koos abikaasaga. (Küüdit. nimistus on: Ernst Mardi p. * 05.07. 76 ja Olga Martini t. * 28.12.98.) KULJUS Lembit, pastor Kuljuse sugulasi, 30-aastane Tallinna Konservatooriumi õpilane. Oli tuberkuioosihaigena UstVõm haiglas 1954.a. Saanud kümme aastat sunnitööd selle eest, et oli kord akordeonil mänginud Eesti Leegioni marssi. KULL, , , end. Tartu jalgpallurite ja jää hoki kapten. Vahistati (1940/41) kadunud. KULL, , Petseris vangistatud 1941.a. ja Riiga saa detud. Viskas vagunist välja kirja ja laulatussõrmuse abikaasale andmiseks. Hiljem nähtud Venemaal. KULL Aarne, Itn. Insener Tallinnas. Oli 23,06.45. Saksamaal Elsterwerda vene sõjavangilaagris. KULL Ernst. End. Akadeemilise Kooperatiivi ärijuht ja kirjastuse „Agronoom" juhataja lähemaid kaastöölisi rahvuslikus põrandaaluses töös, mille pärast sakslaste poolt vangistatud. Pääses vangist mõni päev enne venelaste tagasitulekut 1944.aastal ja areteeriti peatselt. Oli uurimise all Tallinnas ja Moskvas. Mõistetud seitsmeks aastaks sunnitööle. Oli enne 1954.a. Kollases. KULL Feliks, jalgpallur. Sõjas hukkunud. KULL Hendrik, Hendriku p. * Abja vallas 08.09.93. Küüditati 1941.a. Pärnust koos poegadega: Arvi * 16.07.31 ja Heino * 24,06.30, ja abikaasa Selmaga * 18.07.05. Kaasa viidi ka ema PUUSNER-KulI, M.arie Juhani t. * 09.06.81. KULL Jaan, Matti p. Tartu vanglast Venemaale viidud 02.07. 41. KULL Leili, Augusti ja Herta tütar Loksalt, * 30.03.28. Küüditati koos vanemate ja õega 41.a. Suri küüdituses. (Isa vaata Ihk. 272. Ema ja vanem õde pääsesid Eestisse tagasi. 610
KULL Viktor, Rapla restorani pidaja poeg, gümnaasiumi õpilane. Ohines ühe Eesti pataljoniga ja kadus, arvatavasti langes Leningradi piiramise lahinguis. KULLAM Johannes-Eduard, taluperemees Saadjärve vallas Raba talus. Mõrvati Tartu vanglas 9./8.07.41. Teistel andmetel mõrvati kaks sellest talust pärit venda. Perekonna nimi võis olla KULLMAN, nagu toodud Ihk. 56. (Kas keegi teab õiget nime ja kas oli üks või kaks isikut?) KULLAMAA Johannes, Tartus mõrvatud 41.a. Mälestusteenistus peeti 12.07.42, vist surma aastapäeval. (Kas on midagi ühist eestoodud KULLAMT või KÜLMAN'iga?) KULLAMÄGI Olga, Gustavi t Tartu vanglast Venemaale viidud 02.07.41. KULLI Jaan, Dr.med. Tallinnast küüditatud. Elas varem Rakveres. Suri küüdituses. (Ei ole 41.a. küüditatute nimistus.) KÜLMAN, , kaks venda Kaarepere valla Rabla ta lust. Vangistati „Raudsepa lahingus" 30.06.41. Umbes 40aastased. Mõlemad mõrvati Tartu vanglas 08.07.41. (Vaata eespool — KULLAM.) KULP Eduard, allohvitser KL koosseisus, hiljem OK-s. Taluomanik Põltsamaa v. Anikvere külas. Vahistatud venelaste tagasituleku järele )944.a. Peeti kinni Põltsamaal, sius kadus teadmatusse, arvatavasti kohapeal hukatud. Oli 40-45-aastane. KULP Johannes, u. 40-aastane. Punaste poolt mobiliseerituna viidi a/l „Eestirannale". Kadunud. Tõenäolikult hukkus selle laeva pommitamise ohvrina. Tõotas varem Tallinnas kaseiinitehases. KULPER Eduard. * Erra vallas 17.12.21. t Kudrukülos 25.07.44. KULT Ilse, * 01.04.31. Nähtud Komi ASSR, Minlag MVD. KULTAS Nikolai, kohvikuomanik Tallinnas. Tallinna Reaalkooli 28.a. lennust. Küüditati 41.a. koos perekonnaga. (Küüdit. nimistus on Narva Jõesuust viiduna; Nikolai Antoni p. * 16.12.08, lapsed Rein-Erik * 29.12.39 ja HeliKirsti * 25.06.37, ja abikaasa Agnes, Augusti t. * 21.07.12. Nikolai viimane töökoht oli Narva segakaubasfu sisseostu osakonna juhataja. KÜLVI (KOLVI) Eduard, Narva OK end. liige. Punaste poolt surma mõistetud Narva protsessis 1974.a. KUMAR1 Roman. * Tallinnas 02.02.14 f Kontsu juures 08.08.44.
611
Heldur Ester 60 a. Rootsis tähistas oma 60-a. juubelisünnipäeva õigus- ja majandusteadlane Eldur Ester. Sündinud 15. 12. 1919 Tallinnas, lõpetanud Viljandi Poeglaste Gümnaasiumi 1938, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1942. Vadstenas, Rootsis, laagris olles koostas „Praktilise rootsi keele õpiku". On töötanud Svenska Gulf Oil Company ja L. M. Ericssoni juures. Lõpetas, 1958 töö kõrval õppides Stockholmi Kaubandusülikooli tsivülõkonomi kraadiga. Töötanud Stockholmis Riksförsäkringverketis ja Stockholmi lääni valitsuses. Alates 1972. aasta sügisest töötab lisaväärtusemaksu shefina Skaraborgi lääni valitsuses Mariestadis, kus ta on ametnikude esindajana läänivalitsuse juhatuse liige. On õpetanud töö kõrval käitismajandust tehnilises gümnaasiumis ja on jätkuvalt õpetajaks läänivalitsuse ja maksude peavalitsuse poolt korraldatavatel kursustel. Stockholmis elades oli pikemat aega ..Välis-Eesti" toimetuse ja juhatuse liige ning töötas juhtivalt kaasa reas eesti organisatsioonides. Mariestades on ta akadeemikute ametiühingu SACO/SR läänivalitsuse ühingu esimees ja esimeheks ka Juristide ja Ühiskonnateadlaste Liidu Skaraborgi osakonnas. Akadeemiliselt kuulub E. üle neljakümne aasta Korp! Vironiasse, kus ta kurduvalt on olnud Rootsi Koondise ka Eesti Korporatsioonide Liidu Rootsis esimees. Soovin juubilarile palju terveid ia tegevusrohkeid aastaid ja senist võitlusindu! a. J. „Demokraatlik pöödumine“ On üldiselt teada, et üheski teises armees maailmas pole „seisuste vahe" sõdurite, nooremate allohvitseride ja vanemate ohvitseride, kindralite ja marssalite vahel nii suur, kui mu nõukogude sõjaväes, punaarmees. Venemaa sõjaminister, marssal D. Ustinov kasutab tituleerimisi aga vastupidiselt. nagu tema eelkäijadki, alates Trotskiga, et väljaspoolegi näidata — võltsdemokraatiat, millest tegelikkuses pole lõhnagi: Impeeriumi sõjaminister pöördub oma käskkirjades järgmiselt: „Seltsimehed soldatid ja madrused, seersandid ja veeblid! Seltsimehed praporshtshikud ja mitshmanid! Seltsimehed ohvitserid, kindralid ja admiralid! Seltsimehed töölised, inserenerid ja tehnikud sõjajõududes!"
