Wõrumaa Teataja, Номер 139, 29 Ноябрь 2008

6 ELU VÕRUMAA TEATAJA Laupäev , 29 . november 2008

Võru kalmistu on sama vana kui linn

Missugune Võru kalmistu täpselt on , seda teab iga võrulane . Ta teab , missugune on kalmistu kevadel , kui kõik haljendama lööb ja haudadele ilmub järjest rohkem õitsvaid lilli , alates võõrasemadest ning lõpetades begooniate ja tageetestega . Võrulastele on tuttav

Ivi Kaarna

SAMAL TEEMAL

❯ „ Kalmistu on park surnutega , kus käiakse mõtlemas ja meenutamas ” ( 26 . jaanuari VT ) ❯ „ Urvaste surnuaed on tõeline kalmumägi ” ( 1 . märtsi VT ) ❯ „ Vastseliinas on Võrumaa kõige pikema alleega surnuaed ” ( 12 . aprilli VT ) ❯ „ Kalmistu oli Pindis juba enne kirikut ” ( 31 . mai VT ) ❯ „ Antsla Metsakalmistu väärib oma nime ” ( 26 . juuli VT ) ❯ „ Külakalmistu võlub oma puutumatuse ja lihtsusega ” ( 30 . augusti VT ) ❯ „ Setumaa kalmistud on elavatele kohtumispaigaks ” ( 27 . septembri VT ) ❯ „ Rõuges on kolm omanäolist kalmistut ” ( 1 . novembri VT )

Pane tähele !

Võru kalmistu laieneb pidevalt ja missuguseks ta lõplikult kujuneb , on võrulaste endi teha . Siinkohal on palve kõigile , kirjutage toimetusele ( PK 1 , Oja 1 , 65602 Võru

või e-posti aadressil info @ vorumaateataja . ee ), mida võiks kalmistu heaks ära teha .

jaanipäevaeelne suur kalmude korrastamise tuhin , sest jaanipäeval on kalmistupäev . Hingedepäeval ning loomulikult jõululaupäeval ja vanaaastaõhtul pole linlast , kes ei läheks sugulastele ja sõpradele küünlaid panema . Usun , et nii on see olnud juba paarsada aastat .

MÄLESTISED ❯ Võru kalmistu puhul tuleb rääkida ka ajaloo- ja kunstimälestistest ja nendest inimestest , kes on meile nii tähtsad olnud ja kes siin viimset und puhkavad . Küllap on kalmistul käijad neid mälestusmärke ja haudu näinud , kuid ei teagi , millega või kellega tegu .

Võru kalmistule on eri aegadel maetud Fr . R . Kreutzwaldi ema ja tütar , Võru linna bürgermeistrid ja esimesed linnapead Nikolai Nagel , Hugo Stein , Freidrich-Wil-helm Jürgensohn , Alexander von Moeller ning Johann Freymann , Kandle seltsi auliige parun Ricard Ernst Gotlieb von May dell , poodnik ja linnavolikogu liige Adam Tiganik , sporditegelane Jaan Gutmann , apteeker ja botaanik Julius Kilomann , pedagoog Ulrich Mikkelsaar , kirjanik ja muuseumitöötaja Elmo Ploom , Võru lehe toimetaja Mango Paaver , trükikoja omanik August Pohlak , tantsupedagoog Kai Leete ,

Võru kalmistu on kuulunud mitmele kogudusele . Praegu on ta Võru linna hallata .

Võru kalmistu ajaloolised osad on jagunenud luterlaste ( 6,4 ha ), õigeusklike ( 2,18 ha ) ja juudiusuliste ( 0,24 ha ) vahel . Lisandunud on vana kalmistuosaga haakuv 5,9 hek tari suurune uus kalmistuala . Juurdeplaneeritav kalmistuala ümbritseb eelmist laiendust ja haarab ajaloolist kalmistuosa lääneküljelt , liites kalmistuga ka terroriohvrite ühishaua . Kalmistu eri osades on vähemalt kolm II maailmasõjas hukkunute ühishauda ( üks neist ei ole eraldi mälestisena kaitse all ) ja Vabadussõjas langenute matmispaik . Kalmistut piirab osaliselt aed , säilinud on kaks ajaloolist väravat . 11 hauatähist ja hauakujundust on tunnistatud kunstimälestiseks .

Vana ja uus ei sula ühte Kalmistu peavärav pole kahjuks säilinud . Kuna elasin lapsepõlves kalmistuvahi majas , sest siis olid seal korterid , mäletan peaväravat . See oli valge ja üsna kitsas , sest isegi hobusega tulijad sõitsid väravatest aeglaselt läbi ja enne kohendati pärjad vankri äärelt keskele kokku . Hiljem olid surnuvooris ainult autod ja need lausa mahutasid ennast läbi värava .

Võru surnuaia vana ehk ajalooline osa on varjurikkam ja taimestiku poolest mitmekesisem . Kõrghaljastu-

ses domineerivad lehtpuud , mis uue jao peal lähevad üle looduslikuks männimetsaks . Vanas osas on hekke ja püsitaimi rohkem kui uue osa kalmudel . Esialgu metsakalmistuna mõeldud surnuaia mändidealune osa on oma välimuselt nüüd täiesti eklektiline . Enamik hauaplatse on randitud . Haudadele on toodud lõikelillede tarvis pal-

ju erinevaid anumaid ja üldse on surnuaia see osa rahutu ja kirju . Hädas ollakse liigse päikesega , sest pole varjavaid puid , ja kuuldavasti teevad tempe ka sulelised , kes vaasidest lilli laiali puistavad . Neid meelitavad kalmistule hauad , kuhu omaksed on toitu pannud . Kalmulaualt võib leida isegi sülti ja pasteeti . Igal rahval on oma matuse-

kombed . Ajalooliselt oli Võru surnuaial igal kogudusel oma kalmistu , nüüd on aga uude kalmistuossa maetud kõrvuti erinevate usu- ja matusekommetega inimesed .

Kalmistu laieneb Võru kalmistu detailplaneering on valmis . See hõlmab 47,6 hektari suurust maaala , mis külgneb endise liivakarjääri , Kubja tee ääres asuva terrorismiohvrite ühishaua ning surnuaia uude ossa jääva riigimaaga . Selle arvelt peaks praegu ligi 16,5 hektari suurune kalmistu 15 hektari võrra laienema . Tulevad valgus tus , sissesõiduteed , parklad jne . Praegu on nii , et osa inimesi sõidab autoga lausa hauaplatsi juurde , eriti uues osas . Kalmistutöö-

fotograaf Gustav Zopp ja palju teisi Võru teenekaid inimesi .

Mälestusmärkidest nimetagem kõigepealt Vabadussõjas hukkunute matmispaika ja kahte II maailmasõjas hukkunute ühishauda .

Kaunid hauamärgid Kunstimälestistena on kait se alla võetud enamikus eraisikute haudadel asuvad hauamärgid või siis kogu kalmu kujundus . Näiteks on kaitse all perekond Tedersoo arhitektuurne hauakujundus ( H . Halliste , 1930 , graniit ) graniidist risttahukakujuliste hauatähiste ja nelinurkse ristlõikega monumendiga , mille lael on pronksrist . 19 .-20. sajandist pärit malmrist Julie Sohardi haual köidab ornamentika ja ažuursusega . Perekond Richard Kordese haual seisab pilkuköitev mustast graniidist ladina rist .

Johannes Skrastini ( de Kastrozza , mustkunstnik ) viimset puhkepaika ehib

tajate silmad ei ulatu ka igale poole . Kui on tõsine vajadus , saab ka autoga ligi , aga tuleks ikka luba küsida .

Millal täpselt Võru kalmistul detailplaneeringu järgi töid alustatakse , selgub varsti . Midagi tehakse kogu aeg . Näiteks on kõik hauad inventeeritud ja arvutist saab nime järgi täpselt teada , kuhu keegi on maetud . Linnavalitsusest öeldi , et kevadeks pannakse ka surnuaia plaan välja . Pisut lehvikukujuline kalmistu jaguneb 12 kvartaliks , vanas osas on kaheksa kvartalit . Kuna kalmistule on maetud palju tuntud inimesi ja siit võib leida huvitavaid kunstimälestisi , on teeviidad ja juhised väga olulised .

Kalmistul on kaks kabelit , luteri ja õigeusu oma . Viima-

ne on kenasti korda tehtud , luteri kalmistu kabel aga vajaks renoveerimist . Pealegi on ta esimene silmatorkav ehitis pärast peasissekäiku . Loodetavasti tehakse ka kabel kalmistu korrastamise käigus korda . Et vanasti oli kombeks iga kalmistusündmuse puhuks ka laululehed trükkida , siis oli neist nüüd abi , sest saime laululehelt teada , et 7 . mail 1933 kell 15 pandi Eesti apostliku õigeusu koguduse surnuaial nurgakivi praegugi seal seisvale kabelile . Ühelt 1934 . aasta laululehelt lugesime , et see on trükitud luteri surnuaia kabelikella sisseõnnistamise puhuks . Kuupäeva kahjuks ei olnud . Vanim muuseumis säilinud laululeht „ Wõrru Mattussepühha laulud ” on aastast 1879 .

Ajaloo- ja kunstimälestised Võru surnuaial

1920 . aastast pärit suur graniidist hauamonument , mis toetub soklile . See on kahe tiivaga ja kõrgendatud keskosaga 176 cm kõrgune hauatähis . Keskosa on pealt väikese kaarega , sellel on süvis , kuhu on raiutud rist ja tekst . Hauaplatsi ümbritseb betoonpostidele toetuv metalllatist piirdeaed .

Nii kettidest ka kui lattidest aedu on kalmistul teisigi . Palju on aga ära lõhutud , ja just pealematmiste tõttu . Uued hauaplatsi omanikud tahavad üsna sageli n-ö moodsamat hauda ja unustavad ära , et platsil on olnud juba enne kellegi viimne kodu .

Perekond Tiganiku hauaplatsil seisab mustast graniidist stiilne hauatähis , keskel lihvitud rist ( H . Halliste , 1937 , graniit ). Aleksander Sibula hauaplatsil on lihvitud graniidist monument , selle kõrval soklil samast materjalist suur vaas . Vaasiga sambaid on 1930ndate paiku teisigi püstitatud . Perekond Sin-

ka hauaplatsil kõrgub betoonist hauatähis , mille esikülge ehib keraamiline tütarlapse kujutis .

Doktor Erich Kongole on omaksed püstitanud mustast graniidist hauasamba ( R . Kuld , 1983 , pronks , graniit ). Selle murtud esiossa on paigutatud pronksbareljeef , lihvitud alläärel on Erich Kongo nimi . Monumendi küljele on kinnitatud pronksist madu karikaga ja raiutud tekst : „ 3 . XI 1913 – 20 . X 1983 . Isale lastelt . Kujur R . Kuld . Raidur H . Laaspere ”.

Kahtlemata köidab kalmistul jalutaja tähelepanu ka perekond Siiraku hauasammas , kõrge graniittahukas , millest on välja raiutud lilli süles hoidva naise püstfiguur ( E . Paberit , 1970 , graniit ).

Päris kõiki kultuuriväärtusega hauamärke siin kirjas pole , nende kohta võiks küsida muinsuskaitse inimestelt . Ka mina sain andmeid neilt , lisaks Võrumaa muuseumist ja linnavalitsusest .

Võru kalmistu .

VIIVE KUKS