Wõrumaa Teataja, Номер 66, 9 Июнь 2016

Poole tuhande aastane Tsooru mõis tõi rahva pidutsema

KODUKANT > Tsooru mõisat on esimest korda mainitud 500 aastat tagasi. 4. juunil tähistasid seda kodukandipäevaga ümbruskaudse kaheksa küla elanikud. Mõisa viimase saja aasta ajaloost on tsoorulased püüdnud palju talletada, külastades arhiive, uurides kirjandust ja jäädvustades vanemate inimeste lugusid. Teame, et 1419. aastal seostatakse Tsoorut vakusega. Mõisat (Fierenhof) kutsuti 1516. aastal Vyeriks. Tõenäoliselt tulenevad sellest nimest ka järeldused, et esialgu asus Tsooru mõisa südamik praeguses Viirapalu külas. 1627. aastal leiame kirjaveergudelt mõisa (Hof Fuchren) ja kaks küla (Zoor, Wihro). Praegustest tsoorulastest võib nimetada suurimateks selle piirkonna ajaloo tundjateks Peeter Lastingut ja Heino Lillemetsa. Pidustuste ajal tõsteti Tsooru vanim elanik aukohale maagilise numbri-

gakolm. Nimelt on 3.03.1923 sündinud Liidia Samarüütel 93aastane. Veel oleme teada saanud, et Tsooru mõisapargis kasvab Eesti üks kõrgeimatest pärnadest. Sellest pärnapuust kirjutab Peeter Lasting Uma Lehes ja kohalikus tsoorulaste teabelehes Külaleht. Millal hakkas välja kujunema Tsooru park ning milline on vanim kasvav puu, pole veel teada. Küll saime teada, et puukunsti nädala „Pargist parki” ettevalmistuste käigus langetatud vigase jalaka kännult loeti kokku 123 eluringi. Kahjuks olid selle puu südamikus väga suured mädanikukolded ja selle tüve edasine saatus võib osutuda kurvaks. Teise, 121aastase jalaka palgijupid köitsid skulptorite pilke. 30. mail Tartu kõrgema kunstikooli õppejõu Lauri Tamme eestvedamisel Tsooru saabunud neli skulptoriks õppivat tudengit ja kolm elukutselist meistrit tõid

mõisaparki justkui uue elu. Itaallanna Emanuela Casacci teos „Endiselt elus” sümboliseeribki seda, et puid tuleb võtta kui elusolendeid ja nende eluiga on võimalik pikendada kunstiga. Hästi siledaks lihvitud puuskulptuur lausa tõmbab käega saarepuu südamikku katsuma. Ülal tipus sirutuvad taeva poole puidust voolitud lehekesed, millega antakse mõista, et see puu elab edasi. Kanadalane Volker Steigemann jutustas loo ühe ookeanitaguse küla traditsioonist. Nimelt võetakse seal mõistetavana, et miski ei ole jääv, ei puu ega puuskulptuur. Küll tuleb vajaduse korral üks lihtsalt teisega asendada. Tema emotsioonid läksid kokku lausutud sõnadega „Ma armastan puitu”. Kanadalase meistriteos

Tsooru mõisapargis kujutab hiigelsuurt tärkavat sõnajalga. Nädalaga valminud kuuest puuskulptuurist viis asuvad mõisapargis maantee läheduses, mis köidavad möödujate tähelepanu ja kutsuvad lähemalt vaatama. Igal skulptuuril on oma saamislugu ja tulevikusuunitlus. Esimese kursuse tudengitele Aiti Valgule ja Keijo Västrikule oli see esimene kokkupuude puuskulptuuriga. Nii nagu nemad pole veel täiuslikud skulptorid, annavad nad oma tööga edasi mõttetera, et mitte miski pole täiuslik. Kolmanda kursuse tudeng Kahrut-Silvester Vilbaste ja teist aastat ülikoolis õppiv Anna Otsolainen on oma mõttelennu raiunud linnuparve ja linnutiiva sirutustesse. Kas puuskulptuur

„Lendavad mõtted” saab edaspidi tõmbekohaks, kus tehakse kollektiivseid pilte, peaks näitama tulevik. Viies skulptuur on meistri Lauri Tamme enda kätetöö. Tõsi, ta ei nimeta pinki „Sohva armunutele” teoseks, vaid selle meisterdas ta juhendamise vaheaegadel tänutäheks tsoorulastele, kes oma oleku ja tegemistega ta südant puudutasid. Inimesi, kes teevad oma tööd südamega ning annavad teistele rohkem, kui vastu soovivad saada, Tsooru kandis jagub. Üks neist oli Koidula Kuus, kes pühendas 55 aastat rahvatantsule ja kellele avati tänutäheks 4. juunil Tsooru rahvamaja ees Eesti skulptori Mari

Hiiemäe valmistatud „Mälestuste pink”. Tsoorus on tants ja laul alati au sees olnud. Nii jätkusid juubelipidustused külla sõitnud Koigi kultuuriseltsilistega südaööni. Õhtupimedust valgustas tavapäraste raketisaluutide asemel hoopis puuskulptuuri põletamine. Tudengid Õie Holm, Inga Tomson ja Emma Tuvike valmistasid skulptuuri „Sõlg”, mille nad ise ka põlema süütasid. Tuli on just see, mis puhastab mõtteid. Jääb loota, et me suudame endilt maha raputada halva, jättes selle ajalukku ning ületame 500 aastat Tsooru mõisa ajajoonel helgete tulevikumõtetega.

Kalle Nurk

Tsooru pargis avati rahvusvahelise puukunsti nädala „Pargist parki” raames viis puukuju. Pildil on skulptorid ja Tsooru piirkonna kodukandipäevalised puuskulptuuri „Lendavad mõtted” taustal.

Tsooru mõisapargis avatud skulptuurid köidavad turistide tähelepanu. Antsla linnas 5. juunil toimunud meistrite päeva jätkuna külastati 7. juunil Tsooru potitehast ja Tsooru pargis rahvusvahelise puukunstinädala raames valmistatud puukujusid. Pildil ekskursandid puukuju „Lendavad mõtted” taustal. Foto: KALEV JOAB

„Tsooru mõis 500 pidustused” kulmineerusid saluutide asemel puuskulptuuri „Sõlg” põletamisega.

Võrumaa on ühe mälestuspingi võrra rikkam. 4. juunil avasid Tsooru rahvamaja juures mälestuspingi 55 aastat rahvatantsu juhendanud Koidula Kuusile tema tütar Kaie Herkel ja pingi looja skulptor Mari Hiiemäe. Fotod: Kalle Nurk