Waba Maa, Number 102, 1 May 1935
■I'
»v A 9 A MAA"
Kesknädalal, I. mail 1935. Nr. 102
Uus reisijotehoone Tallinna sadamasse. tSKeb maksma 6V.0W krooni ja saab walmis kahe^ kolme kuu parast.
VIIS [MAAILMAREKORD TEIVAS- ' HÜPPES. Kalifornins* Santa Uarbaras saavutas ameeriklane William Graber teivashüpe pes j,40; ka endine paremussaaTtitiis 4,33 oli Graberi nimel. KETTAHEITE MAAILMAREKORD OLI ÕNNE HEITE TULEMUS. 1 (U) Sakslase- Schröderi • -pühapäeval püstitatud kettaheite maailmarekord 53.10 oli, nagu nüüd , selgub,suurelt osalt õnneliku juhuse tulemus. Schröderil õnnestus' hästi ainult üks, kuues, s. o. viimane heide. Teised heited olid kõik tunduvalt alla seda. Peale rekordheite oli veel üks-heide üle 50 : meetri, kuid õige^na^jfit^S^rõd^ri heitejari qjj 47—47^7—M.L0^47^SZ.I0.' - : " " ' UUS^ T0UKBT1HT j MAKSAST. (U) Uueks tõuket^heks osutub, saks lane Werrlng, -kes pühapäeval püstitas uue saksa rekordi kahe käega kuulitõu kes 28,51 meetriga,. Paremaga' tõukas ta 15.31 ja vasakuga 13:20. Senine' rekord kuulus omaaegse irf;ailmarekordimehele Hirschfeldile 27,96 meetriga, 1928. aas tast. 4X200 MEETRIS SOOME REKORD 0.49,1! (Ü) HU teateujumise meeskond püs titas pühapäeval Helsingi uiumis,hallis 4X200 m. teateujumises uue soome re kordi -9.49,1. Tagajärg on täiesti rahvus vaheline. Senine rekord oli ligi pool mi nutit halvem. Rekordmeeskönna koos seisus ujusid Hietanen, - Tiilikainen, Nurmi ja Aalto.. ' ' OUDEN OSLOS 1.05,8 Ja 2LV. (U) Hollandlanna Willi den Ouäen võitis Oslos- peetud ujumisvõistlustel 100 ja 200 m. vabaujumised : hiilgavate aegadega 1.05,8 ja 2.30. Mõlemad taga järjed on õige lähedased Oudeni oma ni mel seisvatele maailmarekordidele. EESTI-LEEDU TENNISE MAA. YÕISTLUS. Suvel peetakse Leedu suurimas meresupelkuurordis Palangos esimene' EeBtiLeedu maavõistlus tennises. Möödunud aastal leedulased võitsid lätlasi ja täna vu tahavad nad .jõudu katsuda' eestlas tega: - , - ' . ""i ' i .' ' " '
. mm m mj ' m - a AAS Torrance Kuuli 18,88! ^ -n
UUS MAAILMAREKORD KERGES KUULIS. (U) New York, 30. apr. Ameerika kuulitõuke fenomeen ja maa* ilmarekordimees Jack Torranco püsti tas Jova's nne maailmarekordi kerges kuulis tagajärjega 18.88. Senine rekord kuulas Los Angelesi olümpiamängude Toitjale Sextonile 18.41 meetriga. Sexton oli mõni aasta tagasi saavutanud kord küll 19.01» seda aga mitteametlikul võistlusel, mille tõttu tagajärg ei leid nud tunnustamist. KALEV 35 AASTAT VANA. Täna, 1. mail.. saab sellest 35 aastat täis, kni Peterburis asutati Eesti spordi selts Kalev ja registreeriti põhikiri,, mil lele asutajatena, kirjutasid alla J. Vam bola, J. Raag, M. Liiv, K. Volberg, K. Rümmel, E. Freibnsch, H. Toming, J. Maasing, A. Lukk ja T. Viedeman. Selts osutas eluvõimsaks ja.elav tegetus arenes mitmes asukohns Peterburis, kuni 1905, a^ mil vaibus Kalevi tegevus, tingituna: üksikute isikute > intriigidest Varjusurmas viibis Kalev kuni 1913. a., mil selts uuesti ellu äratati. Esimeheks valiti siis J. Kauba. Nüüd algab heledaim ajajärk Kalevi tegevuses. Kalevit tuntakse üle terve Venemaa. Raskejõustikus Peterburi Ka levi jõnstL-laste käes oli 14 maailma-, 17 Venemaa ja 30 Peterburi rekordi. Maailmasõja puhkedes vaibus töö. Re volutsioon aga tegi seltsi elule Peterbu ris täielise, lõpu. HELSINGIN PALLOSEURA VÕISTLEB TALLINNAS. Nagu selgunud, saabub Helsingin Pallosqura jalgpallimeeskond Tallinna lau päeva hommikul. Sellesse kuuluvad: Rinne; Lehto, Oksanen; .'Sinikari, Kanerva, Viinioksa; Virtanen, Koponen, Kuhlberg, Sotiola, I.onkanen. Reservid Laaksonen ja Enrikson. Sama päeva õhtupoole soomlased'soori tavad matshi TJK-ga viimase väljal. Pühapäeval on Soome meistri vastu Sport. . - . - . , - - • • L. KASS EI SAA AMNESTIAT. • Elukutseliseks tunnustatud jalgpalliinternatsionaal Leonhard -Kass esitas jalgpalliliidule palve elukutseliseks tun nistamise otsuse muutmiseks. ' Selgub aga, et tehtud'otsuse muutmi ne ei tule kõne alla, kuna see oleks vastpluš rahvusvaheliste määrustega. ' Küll võib aga otsust muuta aasta pärast. ' ■ : i:iLGRATrAGA"MtfRD3UALE. : Esimesed rahvuslikud jalgratta murdmaavõistlused korraldab Nõmme s.-s. Kaljü " 12. mail Nõmmel: Võlstlufsmaa pikkus 5000 meetrit., .Jalgrataste valik vaha. Osa võtta soovijaid ' registreeri takse kuni 8. maini s. a. NÕMME ESIVÕISTLUSED POKSIS toimusid s. s. Kalju korraldusel.' Osavõt jaid oli. Kaljust ja piorieefpataljonist. ÜENÜ Nõmme osak. jäi mingisuguse omavahelise arusaamatuse tõttu võist lustest eemale. Osavõtjate seas. palju algajaid. Kuid nii mõnestki mehest on i loota- häid - poksijaid. • Ringiköhtunikuna i tegutses Kapustin. Tagajärjed kujunei sid .järgmiselt: sulgkaal — 1) Dontsen (Kalju), 2) Mikfeldt (Kalju); kergekaal 1) Peets (Kalju), 2)-Savin, Cpinpeerp.);• kergekeskkaal-— 1) Poom (p.-p.); • 2) ■ Taggo (p.-p.); keskkaal — 1) Kukk ; (Kalju), 2) Juhkam (Kalju); poolraskekaal 1) Lõvand (p.-p.), 2) Lõmps i (p.-p); räskekaal — 1) Frooman (p.-p.), 2) Lulla (p.-p.). VniJANDI-PARNU RINGKONNA VÕISTLUSED 3L4LES (H) lõppesid neil päeval. Võistlused peeti Pärnus ja Mõisakülas. Turniiri võitis A. Pügal 4,5 punktiga, pääsedes ühtlasi liidu B klassi. 2) H. Uttopärt 4 p., 3) E. Purtsak 3,5 p., 4) H. Kuusik 3. p., 5) O. Mikk, 6) A. Peet
* t i *\' * v, ;■u v ♦ i < ' \ ~ < i p a uoat": . ' ÖCE; ' ' . ! ' :OD' P ' ' V** ^ i-'. - L" --i-x - * ' >-* ■
-'•äi
4
, . •" • -I • ,» ■■i '1' *'• - —r—>' -rC T~" T .jjrm.. i rm. r*m . . rro _rr^ -trm
Lõplikul kujul sai walmis Tallinna sada- j ma uue reisijatehoone projekt. Uus hoone! püstitatakse Kaupmehe sillale, senise punase aida asemele.. Projekti walmistajaks oli teedeministeeriumi arhitekt Bölau ning weeteede walitsuse ehitusosakonna juhataja ins. Wieckmann. ! Uue resijatchoone ehitamisel lammutatakse senine, ait, kuid keldrikord ühes plat« wormiga jääb alles. Hoone põhipinna laius on 14,3 ja pikklls 35 m., seega põhipind 50Q ruutmeetri ümber. Hoone merepoolses! otsas on nelja uksega peasissekäik. Sealt tulewad sisse laewalt maale tulejad reisijad. Koda on 14 m pikk ning 4 m lai. Ko« jas on kaks ust, millede juures toimetatakse ^ Passikontrolli. ■ Suures tolliruumis waadatakse läbi reisijate pagas. See ruum on 120 ruutmeetrilise põhipinnaga ning wõib wastu wõtta 40 reisija ümber. Sellesse ruumi Pääsemad ainult reisijad ning isikud/ kellede
Pagas läbi waadatud, wõiwad edasi minna teise ruumi, kuhu pääsemad ka ueed, kes reisijaile wastu tulnud. Siin ou kaks piletikasjat ning kaks ruumi reisijate isiklikeks läbiotsimiseks, üks naistele, teine meestele. Peale selle wcel ruum tolliametnikele. Awar saal kujuneb kohwikutaoliseks, sest siin omatakse einelaud ja ajalehekiosk. Selle ruumi põhipind on 120 m ümber. Une hoone linnapoolse osa ühes tiiwas on WC naistele ja meestele ning käsipakkide hoiuruum, teises tiiwas serweerimisruum ning köök. Ruumid on konstrueeritud selliselt, et neid wõib igal ajal poolitada, kui peaks juhtuma, et üks laew tuleb sisse ja teine läheb samal ajal wälja. Hoone mõlemad otsad on kahekordsed. Uks torn jääb waateruumiks merele ning samas^ asub ka majahoidja^ korter, teine torn jääb tagawararuumiks.' Hoone maapoolses otsas on suur kell (ajanäitaja).
Aida linnapoolne osa ehitatakse ümber platwormiks, mis langeb libamisi ning moodustab enesest silla. Sellele platwormile wõiwad autod üles sõita. Platworm on waguni ukse kõrgune ja kui wälismaalt.tu» leb suuremal arwul turiste, siis saadab raudteewalitsus kas rongi ^ otse platwormi äärde ning reisijail on wõimalus platwormilt kohe wagnnisse astuda. Uus hoone läheb maksma 60.000 krooni. Ehitusega tehakse otsekohe algust, kui projekt teedeministeeriumi Poolt kinnitatud. Arwatakse, et tõõga wõib alata juba mai alul ning uus hoone walmib kahe-kolmtz kuu pärast. Ehitus wiiakse nii läbi, et punase aida senine katus jääb ka uue hoone katuseks. Seuine reisijatehoone jääb arwatawasti wabalao alla, mis seni asus punases aidaZ. Praegu juba aita tühjendatatakse. Pildil — wasakul reisijatehoone peasisse? käik merepoolses otsas ning paremal uue hoone fassaad.
Tallinnas waliti „ttmmeim Mai".
Ehitustöölises ja uus hangete seadus. Tööliseö kardawad oma seisukorra halwenemist. Läinud suwel pandi maksma uuS riigi nimekirjas seiswatele töölistele püüaksid hangete seadus. See seadus laiendati ka wõimaldada tööd.
Mai-rooii ..puhkemine" kunstnike ballil kunstiklubis. Pealinlased wõtsid maid - wastU" Tallinna kõikides suuremates peosaalides. Igal pool oli rahwast rohkel arwul. „Estonia" maikuningannaks waliti pr. Hilda Saks, Bõrsijaali maikannitariks Prl...H e le n e, Neu d o.rs, ..Töölisteatris" Prl. B e u i t a Selge ja «Draamastuudios" prl. Nora Laid/ Kõik neli „missi" sõidutati peale südaööd kogu oma laudkondadega „Estoniasse" kokku, kus kontsertsaalis - publikul oli ülesandeks walida neist wälja „Kauueim Mai". Warawalgel ..Kauneimaks Maiks" waliti ..Draamastuudio", kaunitar prl. Nora Laid, keda leiutanud sealses walimiskomisjonis kirjanik Hugo Raud<sepp. Kõigis peosaalides esinesid segaeeskawaga Joosep T o o ts, A. E s k o l a, A. R i rt« ne, Milwi Laid, F. Rein ike, A. Lüdig, K. Maldutis, . A. Koit, Gerd Neggo tantsustuudio õpilased ja E. J d l a musterrühmad. Esinejail seisis auto. alati peosaali uste taga ning niipea, kui eeskawa lõppes, kihutati järgmisse lõbustuskohta kandma , ette oma osa. Seetõttu publiku tormilised, j lisapalu nõüdwad aplausid jäid hiiiidjaks hääleks kõnves. Huumoriküllasemaks kujunes näitlejaspere esinemine mai wastnwõtu pidustustel
Mai ^kuningannad": Draamateatris, Estonias, Töölisteatris ja börsisaalis.
..Draamastuudio" kaastegcwusel Saksa teatri ruumes, kus pakkus rohket- nalja oma konsereerimisega teeneline näitleja Paul Piuna. Terawmõttelistele paladele reageeris publik, kelle sefls wiibis rohkesti näittejaid, walitsuse pröpagandaameti nõunik Wis^iapuu, kirjanik Raudsepp ja teisi, sagedaste kiiduawalduste puhangutega. Kawa oli rahwuslik, kanti ette rahwatantsudega ..Tuljak" ja muid palasid, esinesid tantsupaladega „Estonia" tantsijad prl. Raudsepp ja hra Anwelt, eestikeelsete meeleolu-sylaageritega esinesid näitlejad Eskola ja Rinne jne. Tootsi isamaalise kõnega esines abjakate z poolt kingitud säärsaabastes näitleja Mizzi Mõller, saades sagedaste kiiduawalduste osaliseks. Tuntud huumoriga märkis ta, et tema, Joosep Toots kui rngiwaenlane ja teisitimõtleja, kutsutud ka üleriiklisele^ näitlejate kokkutulemisele Tallinna, et muuta teda riigiuslawaks kodanikuks. Siin kokkutulemisel on siseminister isiklikult alanud temaga läbirääkimisi, mis lõppenud sellega, et kui oldud wõtnud napsi hommiku kella wiieni, siis olnud ka ministril käes Joosep Tootsi lubadus, pidada maha üks isamaaline kõne. Lõbusate wahepalade peale wiis konseransjee Paul Pinna lõpuks ka. publiku lawale ühiseks jalakeerutuseks, maikaunitari walimisteks ja teisteks lõbusateks lugudeks.
Kaksteistkiimmend porisemat rrummllookl teatasid mai saabumisest kunstihoones kunst» nike ballil. Hiigelmairoos awas oma lehed ja roosi sees islus maikaunitar, kuldne kroon. peas. . . . . Z)!ecleoluline maiwastuwõtt oli korraldatud ka kaitseliidu ballil ja Eesti Motoklubis. Rohkel arwul noorperet wõis näha Kalewi kergejõustiku osakonna maipidul kaubandus-tööstusloja saalis, nagu. börsisaaliski. Ka pealinna ja Nõmme muud lõbustuskohad kihasid rahwast, kus piduliste arw hakkas wäheuema hommikkoiduga. . Mai wastUWõtt Pärnus. Pärnu, 1. mail. 1. mai wastnwõtt Pärnus mõõdus rahulikult ja wahejuhtumisteta. Kaluriselts „Meri" poolt ettenähtud karnewal jõel jäi külma ilma tõttu ära. Samal põhjusel oli ka liikumist wäljas wähe. Seda enam aga õnnestusid mitmesugused pidud ja kooswiibised kinnistes ruumides. Neid korraldati kõikjal, kus wõunalik. Wäga hästi õnnestus öhtu ..Endla" teatris, kus ette kanti ..Salajane kosjasõit", millele järgnes mai-ball. Hoogne oli mai wastuwõtt ka spordiselts „Terwise" restoranis ja klubis. Weel oli kooswiibimist kaupmeeste seltsis ja spordiklubis. Lendlehtede lewitamist, nagu see eelmistel aastatel sündinud, ei olnud.
omawalitsustele, mille kohta hangete sea dus waremali ei olnud maksew. Sellest hangete ja tööde teostamise uuest korrast Tallinna ' ehitustöölised kardawad ^ oma seisukorra halwenemist. Eraettewõtjad wõiwad 'tuua wäljaspoolt Tallinnas nagu näiteks Petserist, > odawapalgalisi töölisi ehitustöödele, mille läbi töopalõad surutak.se alla. ja osa õppinud. ehitustöölisi wõib jääda tööta. Ehitustööliste ametiühing pööras Tallinna' liniiawalitsuse poole, et linna ehitusosakonna^ tööde'.wäljaandmisel eraettewötjaile .lepingutesse wõetaks sisse tööliste töö- ja- palgatingimused säärasel kujul, . et tööliste töötasu jääks samale tasemele, nagu" see oli linna töödel. Samuti Peaks linn aitama 'oma poolt kaasa, selleks, et hangete wötjad'pallaksid esimeses järjekorras- tööle neid - ehi« tustöölist, kes waremalt teinud-tööd linna töödel ja nüüd töölt 'wabanenud. Lepingute tawad, mille, alusel, toimusid linna ehitustööde ^ pakkumised, - koostati aasta algul ja enamus töid on'juba wälja antud.' Seetõttu ehitustööliste soow palaatingimuste sissewõtmise asjaõ' lepingutesso ei saa tulla, teostamisele,, pealegi ei näi see olewat. kooskõlas hangete seadusega. Linna töödel olnud ehitustööliste nimekiri saadetakse ettewötjaUe, et need tähendatud
Ehitustööliste päewateenistus ettewõt jäte juures praegu keskmiselt ei ole wähem kui linna töödel. Töid teostatakse tawali.selt tükitöö alusel. See wöimaldab töölistele teenida isegi rohkem, kui seda oli linna päewapalk. Mis puutub ehitustööliste töõtaolekusse, siis seda karta ei. ole. Tööbörs ehitustööliste puuousel ei ole seni suutnud kõiki tööjõu nõudmisi täita. Jaa hakkab Wcttc metest kaduma. Waba mesi ulatub Leningradist teisele poole Kroonlinna. Soojad ja päikesepaistelised ilmad on hakanud'jääd kaotama ka Wene wetes, kus jääolud' talwel wäga rasked olid. Leningradi sadam on täiesti jääwaba. ning wesi lainetab kä 'läänepool Kroonlinna. Jääd on aga lahes weel- küllalt, kuid' selles on suured weeloigud, mida mööda laewad kergesti edasi Pääsemad. ^ . , Arwesse wõtteS jääolude lahenemist andsid wenelased käsu, et neile rendile tööelud Tallinna laewaühisuse aurik ..Kalew" Leningrad.i sõidaks. „Kalew" wäljus Tallinnast teisipäewa õhtul kapten A. Keskküla juhtimise;»
Riigi turbatööstus laiendab tegewust. Rrigi turbatööstus tmvatseb tänawu suurendada timdmvalit oma tegewust. Julgustust scNeks on aimud Ellcrmaa jõujaamas produtseer^tawa elaktrienergia ja ka turba läbimüügi suureneimne. Nii on käesolewa aasta esi^nwsel weerandrl müüdud elÄtrimergiat 2õ0.000 kilowKti rohkem kui läinud aasta samal weerandiis, luna turbamüük on kasloanud 120 waguni wõrra. Taaivutatud edu ja rahuldawate tulewiiku wäljawaadste tõttu on turbatööstuse juhaws hakanud nüüd kiirustama alusturba wabriku ehituse lõpetamiisega ning ühe une töölismaja ja Puuvkaewu õhutamisega, missugusteks töödeks on määratud uut krediiti kogusmnmas 54.000 kr. Alustuvwast müüakse peamWt Ameerikasse, kuhu alilsturba- Mpordiks on sõlmiitud pikemaaMne lepmg.
G. Saks ja G. Rirjanduse 5elts. Millest oli tingitud seltsiliikmeks mittewastuwõtmine. Meie üleeilses numbris ilmunud märkuse puhul kirjanik E. Saksi mittewastuwõtmise kohta E. Kirjanduse Seltsi liikmeks kuuleme nüüd seltsi juhatuse poolt täiendawalt, et peakoosolekul tuli jutt sellest siis, kui juhatuse täiendawate liikmete walimisil paljude teiste s?as kerkis üles ka E. Saks'i nimi. Juhatuse poolt oldi siis snnnitnd teatama, et Saks pole liikmeks wõetud ja tema nimi kustutati kandidaatide seast. E. Saks'il on küll olemas seltsi liikmekaart ja maksetud liikmemaks, ta pole aga seda teinud mitte juhatuse, waid usaldusmehe kaudu. Tawaline kord on aga', et waätamata kõigele ei saada enne wastuwõetud liikmeks, kui juhatus ei ole seda Protokollinud. Saks aga maksis ära oma liikmemaksu wastuautud liikmekaardi wastu uiiwõrt hilja, et juhatus tema kohta pole zõudnud weel otsust teha. Ja niikaua, j kui Pole wastawat otsust, • ei ole ka Saks ! Eesti Kirjanduse Seltsi liikmeks wastu wõej tud. Ainuüksi sellest oli tingitud wastaw teade luhatujelt iftjutfc peakoosolekul.
Tartule purilennuk. ..Kaiele" alaline lennukijuhi. . Tartus on praegu käimas esimese Tartu purilennuki ehitamise eeltööd. Lennuk tahetakse walmis ehitada juba selleks suweks. Maksma läheb ta 400 kroom ümber. Tartlaste „Kai" rakendatakse eelolewast suwest peale intensiiwselt eralennuasjanduse teenistusse. Lennukile palgatakse alaliseks juhiks kaitscwi'..s wäljaõppinud lendur Tennosaar. keda selleks on soowitatud ka lennuwäe staabist. „.Kai" tahab wõtta enesele üle kõik need ülesanded,^ mis waremalt olid Lõuua-Eestis Wiljmidi Ungern-Sternber-gi lennukil. Temaga ei katkestata sõite ka talwel, kuna hiljuti „Kai" sai omale wastawad suusad. Lendude hinda tahetakse korraldada publikule kättesaadawalt: 10 minutilise lennu eest tuleb maksta 5 kr., aga juba poole tunni eest on maks proportstonaalselt hoopis odawam. Talwel tahetakse hakata lendama eestkätt Tartu-Otepää wahel. Otepääle asutatakse wastaw maandnmiswali. Tartus kasutatakse eraaerodroomi walmimiseni kaitsewäe aerodroomi. '
I?«SiZSsIss, I. 19ZZ. Xrl
N
Ameerfka mereli igem Salakaai Ja Ee:
i. Ujuja. Zkuss Vriti wäed sundisid salclas ganema. Belgiast, järgnesin pealctl jaile moodorradtal, et koguda test mahajäetud posi sioonides loõr-j jälgi. Heitsime lühi lese pilgu cu! kuulsale Messina kõrgustikule, pöördusime lõunasse, et insp^ktec üht kannatada saanud tanki. £iin,| hu kostus selgesti idas pankmvnte kj rite kõma, jutustas üks inglise my," kes oli aidanud kaasa käikudes wamrsel Messina kõrgustiku õõnc möseks, kuidas -toimelati saladuse all kohale kuni miljon naela lohfrd ja kuidas kõik see lendas õhku fõrcj tikul aseHewate sakslaste ja nende ivikutcga. Mürsk oli kostunud t|*:gi ja-Prantsusmaale ja üle kanali £| lisnmale. Sõja puhkemise algpäevil, kui f<] lased okupeerisid Belgia, asutati nc poolt Brüggesse ja Ze.brügc^e?se t^ sad meribaasid. Just need meribas liitlased seadsid endale Nlärklauals. na jõudsin siia parajasti aja.^s, kui s<! lased olid lahkunud wast paari pä<j eest. Tultwusin koha peal sakslastest hajäetud wälja.^hitustega, neudc nlTvj Iaen?adega, mida lühendatult hil „U-Aoot'idols" ja häwrtajatega, üh!i jälgisin Ufolaste kallaletungi ja poini tüse tulemusi. Zeebrügge pea kail suust leidsin kaks täiswadungis Põs lastud lacwa. mida liitlased olid teij seks, et blokeorlda wälj.^päüsu saksa weelaenxidele. Korraldades allmeelaeivade stac läbi-otsim''st, leidsin mitmesuguste rite seas wäga tähtsa sisuga kaai Kaavt kujutas ühes osas Põhjamerdi teises Atlandi ookeani ning oli mäs ^tud kohtadel, kus sa üsa allivcelnc olid ajanud põhja liitlaste laewiu Oskendesse jõudes^olme suim| õõks otsima poawarju eramajadest, hotellid ja wõõrastemajad olid kas rustatud wõi jäetud maha omanri Wiiuiastel Päeivadel olin söönud iixj wähe, tuba, mis mulle kasutada ant oli lülm ja niiske — wäcisesin pool hommckupoolel lävsin warakult otsil soemat' nurka majas. Scrttusin kõi Si^n leidsin eest majaomaniku, fc^f] lise belglase, kes kannatas samu>ti ma nagu minagi. Istusime üh le pingile, pistsinic jc pliidi praeahju. Belglane hakkas nj ma lugusid siinselt sõjatallerma.ilt. das olid langenud Lille, Brüss.l, ^ werpen ja kuidas kogu Belgia oli manud saffa sõduri marsisammust, das wiinmktz awa!ii tammid ja ujul üle madalmaad ja ku'das siis wesi päästnud Belg'a üldisest häw't 's.'st, des Britile aega mobil^se.'ruda ja s< lüüa. Tolle õõ juttudest on wõetud! alljärgnew lugu—salavuulajast-ujuj Leon Duchard'i maja ci criiici] milleski teistest Ds.cnbc majad st, watud wälja ehk asjaolu, ot seisis Ostende kanali fafdal. Scc maja kannatanud sakslaste okupatsiooni ps siilvscs waiiAmiises, nüüdki seisis ta samas waikrmises, uksed suletud ja ak dele lastud ette katted. CTorncfius von Vliet, mees, kcs Hollandist ja ajas wäikeseid är^ märkis rah"oluga seda majast hc»^ wat diskreolset allnheltli-kust. Ta a< üles knvitreppi mõõda, sicutades puust koput.usklotsi järgi. 3e''ifcb jad wähendasid tema eriülesinid ' hai ohMkust. Ta oli mõnusalt kõh mees, ega armastanud eriti püssifd Heitnud ftirc pilgu saksa patrul tänawa lõpus, van Vliet astus sil Otsekohe ümbritses teda maja kodul harmooniline ja rahul ! waim. Mii mad Duchard'id tulid wõõrale wa^Z isa ja tütar. Leon Duchard hall ja »>l ne, Maria. — ivaikne, juuksed hell kastani wävwi ja lõbusalt naeratl Nad juhtisid van Vlieti saali. Tutis neti ühe Taani firma esindijana Vliet oli. käinud enne sõdagi sageli gias. Erapoolotu riigi kodanikuna! paberid olid korras, teda ei tülita! kunagi ja oma firma asju ajas ta ( »nast praktikast omandatud osawiift Kui hiljem külaÄäilud<.'l Belgiasse
