Maamees : "Vaba Maa" põllumajandusline osa, 5 mai 1933
Kuidas linaseid lõngu (Mida.
6uie (leilil- ii (eMiini&eiD.
Wiilaseid ja pmmnKcijeib lõngu kasutaiakse ja wärwitakse enam kui liuajeib, seepärast on nende wärwinnje oskus ka enam leioincuuö. Linaste lõngade wärwimisega tegeletakse harwem, sealjuures on ka linase lõnga wärwimine weibi rasfem ja keerulisem kui teiste lõngade. Linaste lõngade wärwimine läheb lahku ka mullase ja puuwilla,e lõnga wärwimisest, esimesest rohkem, teisest wähem. WärwimisekS ettewalmistades seome lõnga paarist, kolmest kohast mingi tugewama mitte wärwi «ndwa lõngaga, enne lõnga hoolikalt lahti raputades, kaalume ia keedame siis jooda wees 2—3 tundi iga klg. lõnga kohta 30 liitrit lvett, ,70—90 gr. soodat wõttes, mida karmim ja jämedam lõng, seda enam wõetagu soodal. Sooda sulatatagu wäheses wees eri nõus ja lisatagu siis pesuweele. Soodawees keetmine on wäga iarwilik, see puhastab lõnga lõige paremini ja teeb lõnga wastuwõtlikumaks wärwile, nii et wärw Paremini peale hakkab ja ühtlasem saab. Keetmisel kaAetagu lõngad «nne sooda-keeduweite, nii et nad lahi märjad on ja asetatagu siis nõuga tulele, kus neid siis wäiksel tulel tasakesi keeda lastakse, silmas pidades, et lõngad üleni weega kaetud. Peale keetmist loputatakse lõngad külmas wees ja asutakse kohe wärwimisele. Warlvimiseks tmjmu mingit suuremat keedunõud, kõige parem on mingi emailnõu wöi kauss ja pehmet wihmawett. Iga klg. lõnga kohta wõetagu"wett 20 kuni 25 liitrit, tuiuedamate wärkvide jaoks wähem, heledamate jaoks enam. Wärwide walikul peetagu silmas, et linane wärwitult üldiselt luiiunum ja tuhmim saab, kui puuwillane ja willaue. Pleekimata linast lõnga wäMMs ei saa meie ka kunagi eredaid wcirwe, sest et lõnga enese wärw hallikas on. Seepärast tuleb sarnasel korral, kui tingimata tahame heledamaid, tugewamaid wärwitoone, wärwimiseks kasutama ainult pleegitatud linast lõnga. Wärtvimisrle asudes sulaiame wärwi wäheses keewas
wees ja lisame läbi lapi wärwiunseks walmis pandud mette. Linaste lõngade ivärwimisel on soowitaw wärwi wette ka soodat lisada, mis welt pehmendab, wärwi paremini sulatab ja ühtlast wärwiiuist soodustab. Soodat wõetakse iga klg. lõnga kohta umbes 15 gr., sulatatakse wäheses keewas wees ja lisatakse siis wärwiweele. Miske lõnga paneme siis leigesse wärwiwette, segaiue wõi liigutame lõngu seal sees ettewaatlikult mõni minut, asetame siis nõu tulele ja keedame tasasel tulel, alatasa lõngu kepiga liigutades. Peale weeraudwõi pooletunnilist keetmist lisatakse sool, iga klg. lõngade kohta 50—200 gr. (heledamalt wärwides wähem, tumedamalt enam). Soola lisainise ajaks tõstetakse lõng wälja pajast. Kuid peetagu silmas, et soola liig wara ei lisataks, mille tõttu lõng wõib wärwilt laiguline saada, mida jäinedam on lõng, seda hiljem soola lisada. Üldiselt on linaste lõngade wärwimisel suurem tähtsus sooda kui soola lisal. Kui on lõng küllalt keenud wärWi wees, tõstame kcedunõu tulelt ja jätame lõnga sinna sisse meel lõnga wahetewahel liigutades. Wõtame siis lõnga wälja, pressiine umbes weeraud tunniks ligunenia, kuiwemaks ja loputame puhtas külmas wees niikaua, kuni loputuswcst jääb puhtaks. Wärwi kinnipanemiseks lisatakse wiimasesse ühtewette wähe äädikat. Pigistame siis kõnga uhteweest kuiwemaks, raputame lahti ja^irgeks Linaste lõngade wärwimisel tuleb silmas pidada: 1) et lõnge keedetaks enne wärwimist soodawees, 2) et lisataks wärwiweele svolml, 3) et linane on üldiselt aeglaseimalt w är witaw kui teised lõngad, wa,awad ^eep. enam warwi ja keetmisaega wärwi wees, 4) et linane lõng loärwitult on alati tuhmim kui teised lõngad, seepärast letchetoaaÄiikult wä>ülvr walida. Linaste lõugade lasina wärlvimise tunnustena on kõige sagedamad laiguline ebapüsiw wättv ja halb läbiwövwimine.
Kaltsude ringkäik. Majapidamise huwides on tarwilik juhtida perenaise tähelepanu sellele, et ei põletataks ilma asjata kalise ära, kui neid ise ei kasutata, waid kogutaks neid. Juba sellepärast, et kaltsude korjamisest elatab end tettve rida inimesi ja kuigi kaltsude eest maksetakse wähe, saame me ikkagi sellest waikest tulu. Närukaupmehed käiwad majast majja, talust tallu ja ostawad kaltse. Perenaised ei näe neid sageli heameelega, sest maksetakse jn närude eest hirmus wähe, juhtub tiV.i peale, et kaltsukaupmees pöördub tühjal kätel minema, sellest hoolimata, et oli närusid küll, aga Perenaine ei wõtnud waewaks sarnase tühise asja pärast ringi joosta, ei teeni ju niikuinii midagi, las parem juba seisawad. Need majast majja käiwad kaltsnkanpmehed on waid wäikekanpwehcd, kes jaotawad oma kauba Peaosadesse ja nmülvad siis edasi wabrikulele, kus kaltsud omakord tarlviduse järele sorteeritakse: kootud, heegeldatud, willased, poolwillased, puuwillased esemev jne., kõik isepaika. Suurem osa kaltse rändab riidewabrikutesse, loälhem osa pabcriwabriknlesse. Igaispool maailmas, kus leidub tekstiiltööÄusi, töötatakse kaltsud ümber riideks, Wabrikus lõigatakse kaltsud sellekohastel masinatel tibatillulestcks ribadeks, sorteeritakse peensusteni. Nüüd walmistatakse sellest nwtersalist, kuhu lisatakse wajaduse järele kas punwilla tvõi lambawilla, uus lõng, millest walmistatakse sukki, trikoopeiu, ülikonnariideid, kleidiriideid, waipu jne. Neid walmistatakse tuhaudeis teisendeis. Nü wõib juhtuda, et mõni kannab ilma .enese teadmata teist korda oma pesu, ülikonda wõi sukki, wõi et ta astub waibal, nullist tema wanaisa kandis mantlina.
Moodsaid linaseid kangaid. Pahemal ülal; .moodne poodi' nane ffeibiriie, krepp kangas. Lõimeks läikelõim nr. 24, koe pleegitud linane, wõib ka pleekimata koe olla. Lõime wärwiks oleks svbiwad: wanaroosa, tomati punane, reseeda roheline, hele lilla. Soolod korral wõetagu mõned teised, kuid samuti heledamad wänvid. Pahemal alli hnwitaw rnuduline punwillasest lõngast kleidiriie. Lõimeks ja koeks Puuwilla lõng nr. 24. Kääride» 16 helesinist. Kv« ma. . lvalget, 16 l. järjekord on soSovwikorral tvõib muidugi teised wärmid wõtta. Suga 100, 2 l. pinna wahel. Kangas on 8 niit ■ ja 8 koelauda. Paremal ülal: paollinane kleidiriie. Lõim puuwilla lõng nr. 20, suga nr. 80, 2 lõnga pinnu wahel. Käärida uneluse järele. Niie* lusts mustaga läidetud ruudud Lähendawad rohelist wättvi, täppidega walget. Tallamises margitud ruudud tähendalvad samu tvärtve. Kangas on 4 niie- ja 2 koelauaga. Paremal, keskel: läbi linane peeueruudiiline kleidi- tvõi kostüümiriie. Lõim ja koe linane lõng nr. 20, suga 70/2 tvõi 80/2. Käärida 1 lõng walget, 1 lõng reseeda rohelist, koe kuldkollane. Paremal all: willaue kostüümi Wõi mantliriie. Lõimeks ja koeks l. järgu kodumaa willaue lõng. Käärimise järjekord niieluse järele, kusjuures mustaga täidetud ruudud tähendasvad tumepruuni wärwi, ristidega beesh wärtvi, punktidega hariliNu lamba trmlget. Tallamises on wanvid märgitud samasuguse kt. Suga nr. 60/2 wöi 70/2. Kangas on 4 niie- ja 4 koel auaga.
A inedi 6 muna, 6 supilusikat suhkrut, riimitud sidrunikoort, 9 supilusikat sõredat jahu. Kreem: 100 grammi taimewõid, 2 muna, 4—5 supilusikat suhkrut, 4 supilusikat kakaod, 4 supilusikat koort tvõi piima, 2 teelusikat jahmatatud kohwi, 1 teelusikas kartulijahu. W a l m i s t a ni i it e: Enne küpsetatakse harilik biskwütkook. Terwed munad wahustatakse suhkruga, riiwitakse juure sidrunikoort maitse järele ja kui munad on hästi wahns, Ilma kaltsude ümbertööiamisela oleks wõimata teksjiilsaadiisi nii vdawalt müüa, nagu seda wõimaldab meie. aeg.
siis segatakse ettewaatlikult juure hiõhu? äöõetafjc^Trüüb pikk worm, määritakse wöiga, raputatakse manna wõi rüwsaiaga ja pannakse migen wormi, umbes pool wormi. Küpsetatakse ahjus 15—20 minutit, lüüakse weidi jahtunult wormist wälja ja lastakse päriselt jahtuda. Wahepeal ivalmistatakse kreem: wõi sulatatakse kastrulis, lisatakse juure suhkur, kakao, piim lahtiklopitud munad, kohw ja kartulijahu ning kuumutatakse Pliidil hõõrudes, kuni saab poolpaks puder. Nüüd lõigatakse õhuke kiht jahtunud bijkwiitkooki, pannakse sama wormi Põhja, peale määritakse ühe sentimeetri paksune kord kreemi, selle peale jälle õhuke biskwiitkoogi lõik jne. Wiimane kord oleks bijkwiitkook. Lastakse seista järgmise päewani, siis lüüakse wormist wälja ja lõigatakse lõigud. Tarwitaäakse kohwi wõi tee juure. Sarnast kooki wõib ivalnnstada ka ümmarguses wormis küpsetatud biskiviitkoogist. Kassikcctckcscd. Ained: 1(HJ gr wõid, 1QU gr tolm* suhkrul, 3 munaii'a[flcr, 6 spl. jahu, weidi waniljet. Wõi ja suhkur wnhustaiakse inciniliega, lisab,kse jahu ja niunawalgcwahl. Läbi kbogipriisi wõi (e[le_ asemel nmZtawa meiallotsagn riidest kmi wõi lihtsalt paberist torbiku pannakse piklikuv wäikcse sõrme suurused koogitesed plaridile. Küpsclatalse mõni minut ahju?. Koogikesi wõib muidugi ka tecluiika äärega plaadile panna.
