Rahva Hääl (1928-1935), 30 detsember 1930
Nr. 100
RAHVA HÄÄL
30. XII. 30.
LugupeMd rahvasaadikud! ÕigüSlikuS riigis o« esimene nõudmine, et tijgiasutused ja ametnikud täitku seadusi ja aliStugB kohtutele, keS seadusi seletavad. PõllutöõminiSteerium aga leiab, et feadu-
, viin ja õlu...
sed on kõige muu jaoks, kuid mitte selleks, et neid täidetaks. Riigikohtu otsused on
Need teostawad juurelSigete andmist Saaremaal.
PõllutõSminiSteeriumile ainult selleks, et risti waStupidi neile talitada. Kui üldisest meelepahast kodanikkude hulgas üldse juttu wvikS olla, siis on see sihitud esimese- järjekorra- Põllutõvmittttteeriumi waStu. Selle üle ei pruugi meil imestada. Õiglusetunne on inimeste südametes siiski weel olemas ja kui sedamõrt jõhkralt ja hoolimatult seadustega ümber käiakse, nftgft meie Näch«e nii suuremate kui väiksemate PõllutõõminiSteeriumile alluvate riigivõimu teostajate poolt, siis protesteeriv kodaniku Sialvfetunne selle vaStu, kaob kõige vähemgi lugupidamine satüaSte Võlmute-Stajate VaStu ja lõpuks võib kaduda lugupidamine ka riigivõimu enese vastu, kui see kiiresti asja ei paranda ja mädapaiseid Sigel ajal riiklikust organismist ei kõrvalda' Lugupeetud ülhkdmiSjötli esimees, endine riigivanem härra Teemant, ütles hiljuti üldkomisjoni koosolekul ühe seaduseelnõu arutamise puhuk PõllutöSminiSteeriumi esindajatele mõned õige kõvad sõnad. Ta waVündaS küll kohe sääljuureS, aga ta õiglusetunne oli niivõrt vapustatud, et ta vandus täiest suust kurja ja ütleS: nred asjad teil -ei pa-
Maakorraldajad — kõilwöimsad ebajumalad. Kodanike õiglustunne protesteerib.
normi pole välja mõeldud. ,RM NatajaS" tuleks vist välja kuulutada. Riigimaade ja renditalude korraldamisel on võimalik anda juurdelõikeid ka Väikemaapidajaile. Planeetiüiise lehnilsiid juhtnöörid räägivad ilusaid sõnu väiksemate maapidamiSte elujõuliseks muutmisest. Kui nende juhtnööride järgi käidaks, oleks asi päris korras. § l. P. 1, 13, 15
A. Jõeääre poott riigikogus peetud kõue Saaremaa riigi- la eramaade korraldamisel asetleiduud wäärnä-tuste puhul efttatud arupärimise põhjeudamisel.
ja teised räägivad, et selle seaduse esi. ' ' ute kohtade
rane, siiS drae imestage, kui mõni rongikäik tondilossi ette korraldatakse. Ja ma
tahaksin näha, kaS leidub meil siseminister, keS julgeks need sajad inimesed laiali pettta. Mina isi asuksin nende etteotsa." ASjad, Millest siiS jutt oli uldkomiSjoniS, olid Võrdlemist väikese tähtsusega, kui neid kõrvutada asjadega, mis sünni
vad Saaremaal maakorralduse alal ja millest mul täna tuleb kõneleda esitatud arupärimsie põhjendamisel. -Kõlgepaält peab tähendama, et ministeeriumi alluvatele väikestele ametnikkudele kohapääl on antud väga suured ja laialised võimupiirid tegutsemiseks, nii et ükski siädür ega kohus neile külge ei saa hakatm Kuhu maamõõtja ristikivi asetab, sinna see enamasti ka jääb, kui sama ametnik seda ise ümber ei paiguta. Ei maakonnäloMiSjonSd ega pääkomiSjon muuda siin midagi, olgugi, et sünnib kohapääl kas või kisendav ülekohus. Kui poetakse komisjoni seljataha, siis peab ütlema, et see on üleliigne jutt, sest ükS inimene ei saa küllagi 2,—3 —i inimese vastu. KomiSjorÜS otsustatakse kirjad samuti Häälteenamusega, nagu igal pool. Ennevanasti vhati: .Kellele sa kardad, Jumal on kõrgel ja keiser kaugel." Rüüd tro agä kohapääl tekkind niipalju suuremaid ja väiksemaid kaS õigeid või ebajumalaid, et ei teata, kellele neist õieti peab ohverdama. KeS aga siiski selle õige jumala või jumalakese pääle sattub ning tecka ohvri panni õigel ajal sa kombel määrida mõistad, sellel läheb siiS ta nii häSti, et fee mõjub mitte ai
nult ohverdajale endale, vaid ka tema laStele ning lastelastele. See sünnib aga kõik naabrite silma all ja nende kukul ning arvel. Wõlte ise ette kujutada, kuidas mõjub see nende õiglusetunde pääle. Tooksin mõned väikesed näited ette, neto andmeid jätkuks 2 nädalaks ette kanda, äga ma ei taha täna teie aega kaua kinni Pidada. Rohukülast „Saani-A«tsu" taluperemehel oli kukk, keS millegi poolest oma kaasvõitlejatest ei eraldund. Laulis keskmiselt ja täitis oma kohused korralikult. Niipea aga, kui knkk ohverdati maamõõtjale ja üle kolis «Stmrnn" talu õue, kus maavõõtjtt korteris õli, hakkas ta nii HäSti laulva, (L. Johanson, stp r Nagu oleks ta Diskonto Pangast) et laulis oma endisele omanikule, viimase enda sõnade järgi kõige parema Sttekrundi kogu külaS. Kukk sai külas kuulsaks „maamõõtja kuke" nime all ja oli sääl vähemalt sama kuulnS, kui Diskonto Panga oma Tallinnas, nagu ka vahelhüüdeS tähettdati. Pahna külast „Ro0tst" talu perenaisel Liina Pitkal oli maamõõtja
tal» küljest väikese Sueaia, kõrvitsamaa ja sauna planeerind naabri jkrnnti. Zkni maamõõtjale õli viidud pudel õlut, kiitis perenaine õigusega; „Sain oma aia tagasi ja teist niipalju weel juurde". (Wahelhüüd.) Tühja aSju ei tassita käeS, kui tagasi tuli, võid olla et siis oli tühi. Üks maamõõtjaist ei suutnud üksinda niipalju süüa ja juua, kui kätte toodi ja tellis endale preili Tallinnast appi. Kahekesi siiS sõõdi ja joodi ning käidi tarbekorral piirimärke ümber paigutamas selle järele, kuipalju «panni määret" ja muid ohvriande oli toodud. Peab tähendama, et seda ei tehtud mitte üksi pudeli õlle eest, vaid isegi kümne kanamuna eest tõsteti piirimärgid teise kohta. Liitri viina eest on antud lambakarjatamise jagu karjamaad juurde see oli Pärmi külas. Kava esitamisel lähevad ohverdajad mõnikord kaklema ja heidavad päris avameelselt üksteisele ette, viina, õlle, kanamunade ja .panni määrde" viimist Maamõõtjale. Üks on wiind rohkem ja saand vähem, teine jälle wiind vähem ja saand rohkem, nii et õiget
mesekS ülesandeks on elujõuetute elujõuliseks tegemine, kuid tõepoolest sünnib kohapääl tegelikult -hoopi» teisiti. Rahvamajanduslikult oleks f»e muidugi soovitav, kuid väikemaapidajate õnnetus seisab selle-, et nad on kehvad ja kuidagi ei suuda võistelda ohwritoomifeS suuremate talude rentnikkudega. Ja seepärast on siiS ka harilik nähtu», et väikselt mehelt, sellest popsilt, tema põllumaa ära võetakse ja talule külge liidetakse. WaStutasukS antakse 4—5 kilomeetrit kaugelt soost ja rabast tükk kõlbmatut maad, ehk tükk kivist karjamaad^ nii et loomade pidamisest enam jutvgi ei saa olla. Ma võiksin andmed ette tuua, kui palju Saaremaal 1—5 hektaari suurustel kohtadel, mida arvult 1287, kui palju neis loomi peetaksi. Nende 1267 wäikekoha pääle on kokku hobuseid 572, tähendab iga kahe popsi koha pääle ükS hobune; veiseid 1244, peaaegu iga koha kohta,ük« lehm; lambaid 1534, sigu 668. Need loomad olek- tarvis kõik ülewalpidada, aga kui pops Ütleb, et tema ei saa antud maatükil oma loomi ülalpidada, sü» ütleb maamõõtja lihtsalt: võid oma loomad maha tappa. See on see riigiametniku VaStu» kohapääl. (Järgneb.)
Vallasekretäride kutseeksamid Tallinnas.
3- saarlasest sooritasid eksami kaks. Omavalitsuste pikaajaliste kursuste lõpul korraldati Tallinnas, Harju maavalitsuse juureS 11 —17 dets. vallasekretäride kutseeksamid. Eksamitele pääsesid 59 inimest, neist ISptlctfid 84 (kmstNlte: 43—26) Saartelt võtsid eksamitest osa: 1) Nikolai Russ, endine Leisi valla sekretäri kt. praegu teenib abilisena Muhu-SuureS; 8) Ivan Kramm,^kursu^te lõpetaja, enne teenirtd abilisena Muhu ja Saaremaal ja 3) Georg Kuhi, kursuste lõpetaja, enne teenind abina Saaremaal. sZEkjami sooritasid Nikolai RusS ja Joa« Kramm, kuna Georg Kuhjal seekord äpllrdUS. Kõik kolm võtsid eksamitest osa ka mõödund kuul WõruS, keS kõigil korda ei läind eksami sooritada. — t.
„Wirt" allcS madalikul.
Laeva pRkstmine küsitav.
Wilsandi lähedale kiuni jooksnud Soome
aurik «Win" istub alles madalikul. JSulu
laupäevak tahtsid päästelaevad auriku ruumist veest tühjaks pumbata, kuid see ei õnneStuud. Põhja vigastusid on niivõrd rasked, et küsitav on, kas laeva üldse võimalik pääSta. AwariSti juures viibib praegu Muult pääStelaew .Kari»" kuna teised päästelaevad Pärnu lahte randunb saksa aurik Mosili^jpäästma sõitsid. «Wiri" päält tuuakse maale kõik väärtuslik ja lahtine laeva inwentaar, sest kui ka päästetöid jatkataksi, nõuab see pikemat aega. Laeva meeskond sõitis enne jõulust al. «Dagmariga" Tallinna ja jäält Soome. Kihelkonnal viibib vee! „Wiri" kapten.
'Mõisnikud ei saa tasu. Mõisa inventari eest ei makseta.
Esmaspäeval oli arutusel riigikohtus endiste mõisnikkude kaebusi, millega nad Nõudsid tasu maaseadusega omal ajal võõrandatud mõisa inventaride eest. Kokku oli määratud neid asju arutusele 43. Neli kaebajat olid palund oma kaebusi läbivaatamata jätta, mida kohus ka tegi. Teiste kaebused jäeti tagajärjeta. Kuna see eelmistel kohtuistungitel Põhimõtteliselt otsustatud küsimus oli, siis ei olnud ühtki asjaosalist kohiuistungile ilmund. Arvatavasti on seda laadi protsessidel lõpp, sest riigikohtu põhimõttelist seisukohta arvesse võttes, ei ole mõtet enam hakata neis asjus protsessima. Seda liiki vanade asjade tagavara on aga riigikohtus täielikult läbi.
ei ole asendatavad. Nemad hoidvad kahjude eest ja kindlustavad häid saadusi. Üle 59 aasta töötavad vennad Heitnrarrni värvi- ja keemiawabrikud ja Saaremaal on nemad tuntud 30 aastat.— Kõikide teiste wärwiwabrikute saadused et ole Saaremaal püsivaks jäänd.
HEITMRfiMI
Kõõru-Pidula masinatarwitajadolid koos.
pealadu ja esitus mag. R. Rllik'a rohu- ja rinikaiplvs Turu tän. omas majas.
SltzarovarMat ja sõjameeleolu õhutamine lokkab kõikjal. Isegi sõjas langenute nituel artckaStütakse seda teha. Neid austatakse kui kangelasi, kui «isamaa" päästjaid. Ometi ei ole langend sõdurid muud, kui kodanliSte militaristlike riikide omavaheliste arveteõiendamise, verised ohvrid, keda püSfitääkidega kihutati «pühasse" sõtta «isamaa" nimel. Me võime neid mälestada ja austada ainult militarismi ohvritena. Pildil: New-Porgi tulksoyn Boroadway 2 min. seisaku ajal maailmasõjas langenute mälestuseks.
Pühap. 2l. dets. pidas Kõõru-Pi-dula masinatarwitajate ühing oma aaSta pääkoosolekut. Põhikirja alusel lahkusid juhatusest esimeeS Õunapuu ja laekur Nõulik. Uuteks juhatuse liigeteks valiti Mihkel Mai ja Mihkel Lisa. Revisjoni komisjoni valiti August Teier, Al. Miller ja Jaan Armus.
Palju teravusi kutfuS üleSse ka «Stoower" mootori algrikked, mi- sündind mõne isiku omavolilisest mootori juure rikkumisest ja pahatahtlikust tegevusest.
Kõigile terawufile järgneS äga kokkulepe ja ühel Meelel lahkuti koosolekult.
Kibedaid vaielusi tekitas aasta aruanne. Mõnelt poolt uõuti õige naeruväärsetele põhjendusile toetades ühingu masinisti Nõuliku palga kärpimist, millist sammu aga üldkoosolek ei täitnud.
Jakob Mändmets f
Anarhia ja mäss hukkuwal laewal.
Soome aurik „Vire" meeskond hukkumas.
t
Joobnud olekus tapeti kakeluses eestlane Martinson — Päästepaat 14 Inimesega mässawates lainetes. 4 Inimest uppusid, nende hulgas laeva stuartesee — naisterahwas.
Leiate teenistust
Saaremaa piiride- kinnituSagendina suurema» kinuituSseltsiS. Töõ huvitav ja edasipüüdjaile paljutõotav. WaStuwõetavad aidult ausad, köneosavad ja energilised isikud. OSkuS ei ole tarvilik. Väljaõpetamine tasuta lühikese aja jooksul. Sooviavaldused ühe» lühikese eluloo kirjeldusega saata: Kuresaare, põsil. 63.
lUtonwW* fittKinga tulumaks. Ralph Capone, Chicago kurjategijate kuninga Al Capone vanem vend, ja veel kaks Äl Capone salga lnget, kelle nimed Nitti ja Guzik, mõisteti estnene S aastaks, teine poolteist aastaks ja tolma- 3 aastaks vangi tulnmaksv maÄMatä jiltvdsA Mast. Ralph Capone tulud viie aa-ta kohta hinnatakse 1.871.000 dollari Püüle.
Pühapäeva võsel VaStu 32. dets. läks ilm tormile, nii et Wilfandi lähedale kinnijooksnud Soome auriku «Wire" juure- päästelaevad pääStetöö katkestasid laevalt eemale sõitsid. Nähes lootuseta seisukorda hakkas laevameeskond tugevasti pummeldama. Toodi välja kõik laevas leiduvad alkoholi tagavarad. Tugeva viina auru all, vaatamata kapteni keelule, lasti «Wire" meeskonna poolt laeva päSStepaat vette, kuhu asuS joobnud meeskonnast 14 meest üheS laeva stuartessega. Nähes hädaohtlikku seisukorda, läks laeva l tüürimees, keS kaine oli, paati juhtima. JöudeS, vaatamata murdlainetele, paadiga päästelaeva «Micheline lähedusse, lük» paat ümber ja kõik paadiswiibijad kukkusid lainteSse. Päästelaeva meeskonnal ILkS korda 10 inimest veest pääSta, kuna laeva l tüürimees, keS nähtavasti uknaStava hoobi oli saanb, stuartesse, keS ka joobnud oli ja veel kaks madrust uppusid. RäheS kaaslaste hukkumist hakkas «Wirele" järgi jäänd laeva meeskond uUtzõW ja hullemalt edasi jooma, kuni lahti püäsis
Ka «Wire" kaptenile tungiti kallale kuid viimasel läks korda ennast kajutis lukustada ja pääsis seega eluga.
Teisipäeval 23. skp. läks päästelaevadel suurte raskustega võideldes pääSta ülejäänd meeskonda «Wirelt." Samal päeval tõid päästelaevad «Wire" meeskonna Papisaare. Merehädalistele andis arstiabi Kihelkonna arst Dr. Kroon.
Laewal aset leidnud tapmise kohta kuuleme täiendavalt: Pääle päästepaadi ümberminekut jätkati pummeldamist. ÜheS kambas istund Hiiumaa mees, päästelaew «Meteori" madrus Martinson, saarlased-wennad Leo ja Ludwig Hohenseed ja Karala mees Aug. Nänn. Mehed rüüband whiskit, millist saand soomlaste käest. Lõpuks pistnud Martinson whiSky-pudeli tasku, ega tahtnud seda enam teistele anda. See ajand marru Nänni, kes pussi haarand ja sellega Martinsoni lüüa tahtnud. Leo Hohensee saand aga pussi kätte ja heitnud selle merre. Kohe selle järgi tekkind Martinsoni ja Ludwig H. vahel rüselemine. Rüselemise ajal võtnud Leo H. Martinsoni taskust whiskypudeli, kalland selle sisu M.
Umbes kell 3 paiku olid mõlemad mehed juba jõudnud leppida. KooS astusid Leo Lohensee ja Martinson komandofillale, et kapteni käest viina tuua ja lepituseks juua. Mingil põhjusel tekkis meeSte vahe! aga uueSti rüselemine. Leo &. tahtnud Martinsoni läbi reelingu merre heita, miS tal aga ei õnnestund. Tekkis äge rüselemine. Lõpuks kukkuS Martinson komandosillalt alla laevatekile, kuhu meelemärkuseta olekus ja verise pääga lamama jäi. Soomlasist madrused viisid M. kajuti, puhastasid ta verest ja paigutasid voodi. Tunnistajate seletusest selguS, et Martinson öösel kell 2 paiku weel on eland. Ent kell 9 hommikul leiti ta kajutist surnult.
(Traaditeel.) 1 pühal suri südamerabandusse tuntud kirjanik Jakob Mändmets. Kadunu kannatas juba kauemat aega südamehaiguse all, mis eriti viimasel ajal raskeks muutus. Esimese püha õhtul kell 6 paiku, mil ta parajasti oma perekonna keskel einelas, jõudis kätte saatuslik tund. Ta järsku langes kokku. Appi ruttand perekonna liikmeil ei jäänd Ole muud kui konstateerida, et Mändmets on suikund igavesele unele.
Jakob Mändmets on saarlane. Ta sündis Kärla wallaS 17. juulil 1871 aastal. Wiimasel ajal töõ1aS ajakirjanikuna «Kaja" toimetuse».
SurmajuHuS anti üle raadio teel. Soome lehed olid aga Mändmetsa nimest waleSti aru saand ja kuulnud nagu olek» surnud Mait Metsanurk, millise teate kõik lehed ka tõid. «Helsingin Sanomet" isegi tõi Metsanurga pildi ja pühendas kadunule pika järelhüüde. AlleS teisel Päeval selgus eksitus.
Werme klaperjaht Hiinas. 1000 bandiiti pea võrra lühemaks. Hiina keskvalitsus jatkab edukalt võitlust bandiitide hävitamiseks. Ühes maakottnaS likvideeriti rööw-
Mna -ärtawi-a. 2000 punast tapeti maha.
Liina keskvalitsuse väed vallutasid Ot/inoH
kommunistide kindluse Tungku, Kiangsi lsa' " ■ "
lite toetuspunkt, kus maha tapetr
Lööming keStiS pikemat aega ja taga- pähe ja lõpuks^nnuV weel'pudel'iga paar UmbeS 1000 röövlit. Kches proZärg oli see et tapeti päästelaeva «Me- hoopi pähe. Nimetatud juhtumid leidnud wrntsts olevat bandttdid sõjawäg o teörs madrüS Martinson, pärit Hiiumaalt, aset kell 12 -i vahel Päeval. Poolt juba Peaaegu ümber puratuo.
provintsi lõunapoolse- osaS. Wihane wõitluS keStiS kaks päewü. ÄmbrS 2000 kommunisti tapeti maha. «NõUkögude ajutise valitsuse" pääkorter tehti maatasa ja 560 vangi vabastati. Kommunistid, keS veresaunast' päästsid, põgenesid lõunapoole. Walitsuse pommilennukiö läksid neid taga ajama.
