Sirp ja Vasar, nr. 15, 9 aprill 1954

Sisu

Tekst

Reedel , 9 . aprillil 1954 . a .____________________ SIRP JA VASAR Nr . 15 ( 537 ) lk . 5

Kahe teatritegelase juubel

11 . aprillil tähistab Eesti NSV Riikliku Vene Draamateatri kollektiiv ühe oma vanima ja väljapaistvama näitleja — Boris Viktorovi

_____

^

s^nP ' Päeva ja 45-aastase lava-1 neži teater lavale A . Korneitšuki näidendi « Frcnt ». B . Viktorov kehastas

tegevuse juubelit .

Boris Viktorov alustas oma näitleja-

selles lavastuses

rindejuhatajat

Ivan

elu 16-aastase noorukina Odessas , ühe sealse karskusseltsi poolkutselises teatrikollektiivis

.

Mõne aasta pärast kutsutakse

ta

« suurele

lavale »

linnateatrisse .

Siin

esineb

noor

näitleja

oma

esimestes

suuremates

osades ,

nagu

vabrikant

Koršunovina

A .

Ostrovski

näidendis

« Vaesus pole patt »

ja Sobakevitšina

N . Gofjoli « Surnud hingedes ».

Odessas

nägi B Viktorov sageli siin esinevaid

tolle aja kuulsaid vene näitlejaid

P .

T . Murõmtsevi ,

M . A . Jurjevat ,

V . N . Nadeždinit , kelle sügav ja elutruu

kunst suunas noormehe õigele realistliku

lavakunsti teele .

1909 .' a . kutsutakse 20-aastane B . Viktorov Varssavi vene draamateatrisse , kes andis etendusi nii Poolas kui ka i Lõuna-Venemaa linnades . Neil aastail i kujuneb noore näitleja üheks menuka- j maks osaks Nehljudov L Tolstoi « Üles- | tõusmises ».

Ei olnud kerge näitleja kutse revolutsioonieelsetes tingimustes . Oli tavaline , et näitlejal tuli vahetada teatrit iga hooaja järel , aga hooaegu oli aastas kolm . Nii töötas ka B . Viktorov õige paljudes teatrites : Jelisavetogradis , Hersonis , Odessas , Nikolajevis . . .

Pärast Suurt Oktoobrirevolutsiooni töötab B . Viktorov pikemat aega Voronežis , milline periood on eriti viljakas näitleja loomingus . Voroneži Draamateatri laval loob ta niisugused kujud , nagu Boris Godunov Puškini samanimelises dramaatilises poeemis , Zahhar Bardin Gorki « Vaenlastes », Tsõganov « Barbarites », Veršinin Tšehhovi « Kolmes ões », Sabelin Pogodini « Kremli kellades ».

Viljandi « Ugala » teatris tähistab 11 . aprillil üks eesti vanimaid teatritegelast — . laan Altleis — oma 75 aasta sünnipäeva ja ühtlasi 55-aastast lavategevust . Altleis on sündinud kehvas käsitöö-lise-puusepa perekonnas . Juba varakult pidi ta algama iseseisvat elu ja valis endale elukutseks puu $ epa-ala . Altleis tundis elavat huvi kultuuriküsimuste . eriti aga lavategevuse vastu . Ta võttis aktiivselt osa karskusseltsi « Vabadus » kultuurilistest üritustest ja esines 1895 . a . esmakordselt näidendis « Suurlinna ilu ». Sellest alates on ta püsivalt olnud laval ja tema teened eesti teatrielus on kõrgelt hinnatavad . Karskusseltsi « Vabadus » algatusel arenes Viljandis elav teatritegevus , kujunes tugev näitering , mille tegevusest võttis J . Altleis väga innukalt osa ja 1902 . aastast alates oli ühtlasi selle näitejuhiks . Näiteringi

Boris Viktorov

vene inimese kuju , kes sügavalt armastab oma kodumaad ja otsustaval momendil _ asub Suure Isamaasõja aastail tõi Voro- kindlalt revolutsiooni poolele . Õnnes­

Gorlovi , vana ja suurte teenetega kodu-sõja-aegset väejuhti , kes aga ei mõista muutunud olukordi , suhtub hoolimatult kaasaegsesse sõjateadusesse ja elab seetõttu üle sõjalisi ebaõnnestumisi ning moraalse lüüasaamise . See näidend ja eriti Gorlovi kuju aitas vaatajail mõista mõningaid meie vägede taganemise põhjusi sõja alguperioodil ja süvendas usku nõukogude rahva lõplikku võitu , tema vääramatusse jõusse .

Kui Tallinna loodi 1948 . aastal Eesti NSV Riiklik Vene Draamateater , asus Boris Viktorov siia . Viie aasta jooksul on ta loonud rea huvitavaid ja elulisi lavakujusid , mis on leidnud teatrikülastajate üksmeelse tunnustuse . Üheks niisuguseks kujuks on I järgu kapten Bersenjev B . Lavrenjovj näidendis « Murrang ». Näitlejal õnnestus luua selles osas suure ja ausa hingega

Jaan Altleis

suuremaks saavutuseks oli 1903 . a . esitatud M . Gorki näidendi « Põhjas » lavastus , kus Altleis esines Bubnovi osas . Seltsi näitering pani aluse demokraatlikule teatrile « Rahvateater » Selle teatri organiseerimisest ja kunstilisest tegevusest võttis Jaan Altleis aktiivselt osa . 1905 . a . revolutsioonile järgnenud reaktsioon sulges teatri . Kuus näitlejat vangistati , nende seas ka Jaan Altleis . 1907 . a asus Altleis Tartu , kus ta töötas « Vanemuise » teatris mitmesugustel del .

lavatehnilistel ala­

Esimese imperialistliku sõja järel asus ta elama Viljandisse , elatades end mitmesuguste juhuslike töödega , kuid huvi teatritegevuse vastu püsis .

Peamiselt tema algatusel koondati

K O N S T A N T IN L A P IN

L JJ^ ^ M %

Jutustus

3 S Ä VSKI PölK 37 KORTER jK okkulepe paki saatmise asjus jääb

VOLODJA ä r a IMESTA TEATA MEIE ! jõ u s se , seda enam■ et siin on kivikesi VANA KOOLI AADRESS SUVOROVI PUIES­ TEEL TELEGRAFEERI KOMSOMOLSK VOL­ GA ÄÄRES POSTKONTOR NÕUDMISENI NIKITA ».

„ Moskva , Suvorovi puiestee 4 . Väikesele A ljonkale teiselt korruselt .

Arm as Aljonka , sulle kirjutab onu , kes ajas sinuga möödunud pühapäeval puiesteel juttu . Kas tuli meelde ? Sa veel ei lubanud m ind vaadata oma maja akendele . . . Kuidas sulle m erikarbid ja „ piksenooled ", mis ma kogusin , kätte toimetada ? Ilma korteri num brita postil pakki vastu ei võeta . Küsi emalt , kas ta ei teataks m ulle num bri aadressil : Komsomolsk Volga ääres , Postkontor , nõudmiseni , N , Slonov . a

„ Moskva , Kislovski põik 37 — 3 . S . Jerm olajevale .

Aitäh aadressi eest , Sonja ! Tõepoolest , m õnikord tundub mulle , et m itte Vladimir pole m u vana koolipõlvesõber . vaid Teie . Lubage esialgu veel m itte avaldada , m iks minule , endisele moskvalasele , meie vana kooli aadressi vaja läks . Kardan , et sellest seletusest ei tule praegu midagi õiget välja . Lükkam e parem edasi kohtum iseni pärast puhkust

Jaa . Puhkus kukkus m ulle sülle kuidagi ootamatult . Mõni päev tagasi k u t­ sus paremkalda rajooni ülem m inu ja veel kaks teist tõkketam m i ehitajat enda juurde . „ Siin on teile kõigile kolmele plaani ennetähtaegse täitmise eest preemia — tuusikud puhkekodusse ," ütles ta . „ Ja kaduge rutem m u silmist , enne kui m e pole uue objekti kallale asunud ! .

Ennast välja magama hakkan aga õnnistusrikkal Musta m ere rannikul ! Kuni kaksteist tundi päevas vähemalt .

Komsomolsk Volga ääres . Teie N ikita .“

„ Moskva . Suvorovi puiestee 4 . V äikesele Aljonkale

Aljonka-väiksekene . saadan igaks ju ­ huks veel postkaardi , kui su ema tahaks m ulle vastata Minu aadress on kuni poole juunini järgmine : ' Suhhum i , Ehitajate P uhkekodu , N . Slonovile .

ja m erikarpe m ust tuhat . Võin ka u r­ gitseda tükikese lum em äe küljest , mille üle m inult pärisid ( näed seda kaardil ). Keegi sinu tu ttav .“

„ Moskva , Kislovski põik 37 — 3 . V . ja S . Jerm olajevitele .

M inu kallid , kui kahju m ul teist on ! Praen nüüd juba kolmandat päeva päikese käes ja suplen meres . Ü m berringi kõik aina õitseb ja lõhnab suurepäraselt . Nagu luuletaja ütleb : siin ninna magnoolia , seal silma glütsiinia ! Magan juba norm aalselt — tee peal tegin tasa . Kuid vaba ajaga ei oska ma midagi peale hakata — nii palju pole m ul seda veel kunagi olnud . Sellepärast siis otsustasin seletada , m iks m ulle äkki kooli aadressi vaja läks , ühtlasi aga ka ennast vabandada , et ma Moskvas käies teie poole sisse ei astunud .

Mind kutsuti m inisteerium i välja ootamata , kiire asja pärast . Asjaajamise lõpetanud , helistasin teile õe ju u ­ rest , kuid teid polnud parajasti kodus . Tagasilennuni oli jäänud kolm tundi ja otsustasin siis Moskvas veidi üm ber hulkuda . Jõudnud Suvorovi puiesteele , istusin pingile ja hakkasin ajaviiteks meie vana 31 . kooli aknaid silmitsema .

„ Mis sa vahid ? Need on m eie aknad .“ ütles m ulle m itte just väga sõbralikult umbes kolm e-nelja-aastane lähedal liivahunnikus askeldav tüdrukutirts . Ta isegi ähvardas m ind puust kiihvlikesega . „ Aga m iks ma siis ei tohi va h ­ tida ?“ — „ See on m inu maja , m itte sinu .” — „ Kuid- varem oli see m inu koolimaja .“ — „ Ei olnud ! Meie oleme siin alati elanud . . Pärast väikest täpsustam ist selgus , et ma siiski ei olnud vahtinud nende maja , vaid naabermaja . See polnud talle ka m eeltmööda : „ Aga meie maja on ilusam !“

Teise korra avatud aknast vaatas välja tüdrukukese ema : „ Kas sa m i­ nuga pahandad , Aljonka ? Ma tulen kohe . . “ Ta lausus need sõnad lõbusalt . selle usaldava tooniga , mis tekib inim este vahel , kes teineteist suurepäraselt m õistavad . Mmd ta nähtavasti ei märganud .

tunud lavakujud on andnud B . Viktorov A . Jakobsoni näidendeis « Kaks leeri » ja « Saakalid ». Esimeses avas näitleja sügavalt Märt Lääguse ideelise murrangu , näidates , kuidas vanas heliloojas pääseb võidule nõukogude tegelikkuse mõjul nooruslik , optimistlik elutunnetus . Professor Armstrongi kuju « Saakalites » võitis vaatajate poolehoiu oma sügava rahvalikkuse , soojuse ja südamlikkusega , kuid samuti leppimatuse ja kirglikkusega , millega B . Viktorov selles osas võitles kaasaja Ameerika « šaakalite » vastu . Suure armastusega on antud vana professor Tšernoussi kuju Krapiva komöödias « Kes naerab viimasena », millise etendusega tähistataksegi 11 . aprillil näitleja juubelit . Lisagem neile kujudele veel terava satiiriga antud toimetaja Razdorov (« Rahutu ametikoht »), vürst Dulebov (« Talendid ja austajad »), Dudukin (« Süüta süüdlased »). Juba sellest kaugeltki mitte täielikust viimaste aastate osade loetelust nähtub , et B . Viktorov on suure loomingulise diapasooniga näitleja . Tema mängulaadile on omane väga hoolikas väljenduslike vahendite valik ja püüd tungida sügavalt iga kehastatava kuju psühholoogiasse , leida see karakteerne joon , mis iseloomustab just seda , aga mitte teist tegelast .

Teatrikollektiivis on B Viktorov noortele näitlejatele sõbralikuks ja südamlikuks nõuandjaks , ja kuj nõuab olukord , sirgjooneliseks ja otsekoheseks kritiseerijaks , kes kogu hingega kaasa aitab nende loomingulisele kasvule .

B Viktorovi teeneid hinnates on Nõukogude valitsus autasustanud teda korduvalt medalite ja aukirjadega .

Soovime Boris Viktorovile tema juubeli puhul ka edasiseks tõsiseid ja sisukaid loomingulisi saavutusi . K . Uibo

asjaarmastajaid teatrihuvilisi ja lavastati üksikuid näidendeid . Tähelepandavam on neist 1920 . aastal lavastatud A Ostrovski « Mets ». Selle lavastuse mõjul tekkis teatritegelaste-asjaarmasta-

■Jaan Altleisi teened eesti demokraatliku , rahvaliku teatri kujunemisel on kõrgelt hinnatavad . Ta on rohkesti kive kokku kandnud sellesse alusmüüri , mis on väärikas pärand eesti nõukogude teatrile , milles Jaan Altleis , oma kõrgele eale vaatamata , kogu südamega kaasa töötab P Põldroos

11 . a p r . k . 12 a v a ta k s e T a l­ lin n a R iik lik u s K u n s tim u u ­ seum is 19 . saj . teise poole s ilm a p a is tv a te re a lis tide , m a a lija te E . D ü c k e ri ja O . H o ffm a n n i p e rs o n a a l­ n ä itu sed . M õlem ad n ä itu ­ sed tu tv u s ta v a d e s m a k o rd ­ selt k u n s tn ik e lo o m in g u t la ia u la tu s lik u m a lt . Peale T a llin n a R ’ ik lik u K u n s tim u u s e u m i ko g u d e on saadud töid veel teistest Eesti NSV ja v e n n a s v a b a riik id e k u n s tim u u s e u m id e s t ja e ra k o g u d e s t . E . D ü c k e ri teoste näitu sel e sitatakse üle 60 , O . H o ffm a n n i n ä i­ tusel üle 100 töö .

N äituse p u h u l on tr ü k is t ilm u n u d ka k ata lo o g id , m is on v a ru s ta tu d k u n s tn ik e elu ja lo o m in g u t tu tv u s ­ ta va eessõnaga ja p a lju d e re p ro d u k ts io o n id e g a .

Piltidel : ( ü lal ) E . D ü­ c k e ri « K a ri m etsa v e e re l » ( õli , 1866 ), ( k õ rv a l ) O . H o ff m a n n i « Talum ees sööm as » ( p u u , õli ).

Uued kunstinäitused TR Kunstimuuseumis

Teaduslike tööde kaitsmine TR Ülikoolis

jate hulgas mõte asutada Viljandisse l TR ülikoolis toim us kolme teadusliku

i eesti keeles “ filoloogiateaduste kandialatine teater . Selle mõtte algatajaks j töö kaitsm ine . V äitekirja teem al „ Läti

daadi kraadi saam iseks TR Ülikooli oli Jaan AltleiS ; Mõte küpses , sai teoks | progressiivse avalikkuse võitlus pärisorjuse igandite ja reaktsioonilise ko-

j tööd gastroskoopilise meetodi rakenda-

i aspirant A strid Viilup , ja teaduslikku

ja seega pandi alus « Ugala » teatrile . Jaan Altleis on üks « Ugala » teatri

! danluse vastu XIX sajandi teisel pooasutajaid , selles teatris töötab ta tänapäevani

teadusliku kraadi saam iseks Läti NSV

| iel " kaitses ajalooteaduste kandidaadi

Koolide Teadusliku Uurimise Instituudi ! ajaloo ja geograafia sektori juhataja

„ Aga kas sa koogikesi oskad küpsetada9 “ päris Aljonka m in u lt . . „ Mis siis ?“ — ,. Võiksime küpsetada pal . jupalju koogikesi ja kõik ära süüa , enne kui ema tuleb “ — „ Kahjuks olen lõunat juba söönud “ — „ Aga see on ju ainult eine “ — „ Einet süüakse ju hom ­ m ikul

Uus m õte sähvatas läbi ta heledajuukselise peakese : „ Aga homme tule siia juba hom m ikul !“ — .. Homme olen ma siit kaugel Volga ääres ." — „ Missuguse Volga Q / äres ?“ — ,. Sa ei tea Vclgat ? See on lai-lai jõgi , nagu meri . Ja m äedki on meil kõrged " — „ Kas lum est ?“ Tüdrukuke vaatas m inule nüüd pärani silmi Selles terases um busklikus vaates oli midagi rohkem at kui lihtne uudishimu . . Talvel on nad küll lumised “ — „ Tähendab . et elad sinise mere ja lumemägede taga ?"

Siis aga silmas Aljonka liivas m ingit kivikest ja pistis selle taskusse : „ See on väga ilus kivike . See tuleb alal hoida .“ — „ Oi . missugused k ivik e­ sed meil on ! Ka „ piksenooled “. Kas sa tead . m is „ piksenooled “ on ?“ — „ Piksest ära räägi , m , uidu näen seda unes !“ ja tüdrukuke ohkas sügavasti . „ Kas sa tood m ulle kivikesi ? Meil siin neid ei ole ."

Ta oli m ulle seejuures aina lähemale nihkunud ja toetus viim aks oma punnkõhukesega vastu mu põlvi .

„ Väga kahju , Aljonka . kuid , niipea ma . M oskvasse ei sõida . Sa m õtle parem fiälja , mis ma stdle praegu võ iksin kinkida ? a — „ Jäätist !“ ütles ta kindlalt . „ Kas su ema ei tõrele sinuga selle pärast ?“ — „ Ta ise ostab Yaulle palgapäeval . A inult et palgapäeva pole jiiba kaua olnud !“

Majast väljus tüdrukukese ema . A l­ jonka tormas talle vastu . Ta ei ütelnud m ulle hüvasti , kuid ei unustanud oma üm brikest ja kiihvlikest kaasa haaramast : sõprus sõpruseks , aga m änguasjad igaühel omad . Aljonka sosistas midagi emale ja näitas m inu poole . Naine riivas m ind pilguga — tema kaunis nägu naeratas , suured silmad , aga z-aatasid tõsiselt — ja raputas tü t­ rele vastates pead . T üdrukukese nägu tõm bus pilve . Pikkam isi jalgu asetades , nagu oleks iga sam m talle m aksnud suurt vaeva , astus ta m inu juurde ja sõnas siis tasa : „ Ema ei luba tänaval jäätist süüa !“

See ongi kõik , m u sõbrad ! Vähe , mis ? Kuid juba teist kuud mõlgub see naine m ul meeles .

! Elsa Plaude . Järgnevalt kaitsesid väitek irja „ Viisiadverb ja selle arenem ine

j

! misel

m aohaiguste

diagnoosis

ning

| selle kinnitam isel m editsiiniliste teaduste

kandidaadi

teadusliku

kraadi

saam iseks arst Kaljo Villako .

TR ülikooli Õ petatud Nõukogu andis

kõigile teaduste kandidaadi teadus-

' liku kraadi .

S . Prohhorovi esinemine Riias

9 . aprillil esineb Riias Eesti Raadio Prohhorov Brahmsi

4 . sümfooniat , . dirigent Sergei Prohhorov . Läti NSV

Saint-Saensi klaverikontserti ( solist A . Riikliku Filharmoonia poolt korraldataval sümfooniakontserdil juhatab S

Weberi ooperile « Nõidkütt

Vedjornikov Moskvast ) ja avamängu ».

See kiri näitab m inu absurdset kalduvust tähele panna seda , mis m i­ nusse ei puutu , mõtelda juhuslikult kohatud inim estele ja nende suhetele , mis m ind põrmugi ei peaks huvitama . Kahju , et pole kom beks tutvuda niisama lihtsalt , tänaval , inimesega , kes j

vikesed ja . õunad edasi . Kom . pvekke ma küll ei saatnud , vist postil pandi kasti , sind on hakanud huvitam a .. M illest- \

kui said teada ., et see on sinule . Saadaksin sulle veidi m erd ja lum em ägeki ju om eti tekib soov näha just seda j

inim est , ja seejuures m itte ainult j

sid , nagu sa palud , kuid vesi voolab näha , vaid tem ast kõike teada . K ui j

välja ja mäed ei mahu sisse . See-eest kahju , et m ulle ei tulnud pähe üles j on postkaartidel — panen need ka tõusta ja teda tervitada . .. Või kinkida

ü m brikku — kõik : m eri aurikutega , midagi tema tütrekesele m älestuseks . . . j m äed ja isegi ahvid ; nad elavad Suhhum i mäel puurides ( sest nad ham ­

Nüüd te teate , m illeks ma vajasin j

meie kooli aadressi : naabermaja on ju mustavad ). Aljonkakese oma . Kui m u postkaardid j P S . A itäh kirja eest , armas A ljonka ema . See rõõmustas ja rahuldas kätte lähevad ja kui tüdrukuke m äletab kõnelust kivikestest , ja kui tema m ind veidi . Tundsin piinlikkust , et kirjutasin teie tütrekesele ilma teie loata . ema vastab m ulle ... Aga m illest ma võtsin , et A ljonkal pole isa ja et m u Ei tea , kas tohin kirjavahetust jätkata ?

postkaardid ei satu just tem a kätte ? Lugupidam isega Teie N . Slonov .“

Ühe küsim use peale pead sa m idle « MOSKVA KISLOVSKI 37 — 3 JERMOLAvastam a , sa paljukogenud mees ja , JFVALE TFJL ON KULDNE SÜDA SONJA perekonnaisa : kuidas sina vaataksid

TEADSIN SEDA ALATI KUID TEATM E sellele , kui tundm atu onu tänavalt saadaks sinu Ljalkale narri postkaardi ?

JUMALA PÄRAST KUIDAS TE PAKI KÄTTE ANDSITE NIKITA »

Kas sulle paistaks , et kiri on adresseeritud . . . . sinu naisele ?

Jerm olajevale .

„ Moskva . Kislovski põik 37 — 3 . S .

Suhhumis , E hitajate Puhkekodus .

Võib-olla . on Volodjal õigus oma v iimases juurdekirjutuses kirjale : te lä­ Teie üksildane sõber N ikita .“

hete ühest äärmusest teise , Sonja . Kord „ Moskva , Kislovski põik 37 — 3 . S . olete mindl valm is süüdistam a kergem eelsuses , samas teete liiga kiire jä­

Jerm olajevale .

Sonjake , ma ei vihasta teie peale , relduse : vaat see on teile ideaalne naine ja valm is tütar . Mõistan , et seda

vastupidi , olen teile avameelse ja ausa

vastuse eest väga tänulik . Arvatavasti kõike räägitakse kiiduväärt sooviga pidasid tüdrukukese vanem adki mind . näha » kõiki õnnelikuna , see tähendab viisakalt öeldes , veidrikuks . ( Vastust abielus , kuid . .. ärgem rutakem sündm ustest ette .

m u kahe postkaardi peale pole .) Ja paras m ulle ! Asjata katsute ainult Aga selle eest . et te A ljonkat puiesteelt m itte leides ta üles otsisite ja talle

m ingeid analoogiaid tõmmata sellega ,

mis kunagi oli m u elus . Jah , oli ... paki edasi andsite , suur ja . südam lik Kuid pärast seda olin ma neli aastat tänu ! See laiskvorst Volodja pole võim eline seesugusteks kangelastegudeks ,

rindel ja siis lõpetasin in stitu u d i . ..

Ja siiski m a ei kahetse , et kirjutasin isegi kõige parema sõbra jaoks .

nendele . K ui ma seda poleks teinud — oleksin rohkem kahetsenud . K ivikesed ,

Olen rõõmus , et kivikesed Aljonkale andestage , saadan Teie Ljalkale . v a ­

m eeldisid , tema sõnad aga „ Ma ju ü t­ randus ei tohi om eti asjata kaotsi

lesin sulle , ema . et TEMA saadab , aga minna !

sina : ei saada , ei saada . . . “ isegi hämmastasid mind . Tähendab , nad on viinu Suur tänu küllakutse eest , kuid ta ­

gasi m a arvatavasti M oskva kaudu ei

üle kõnelnud . . . Ja juba täiesti imelik , sõida — parem logelen liigse päevakese plaažil .

on see , et Olga Ivanovna m ind m äletas . Ma ju arvasin kohe , et tü d ru kukesel vole isa ja et nad ei ela kuigi Teie N ikita .“

jõukalt . Teil , on õigus , — kui paljukest

„ Moskva . Suvorovi puiestee 4 — 34 . lasteaia , kasvataja , siis ikkagi teenib ! A ljonka Kožinale . Üheaegselt selle kirjaga tänu ja siira

Sa ju joonistad imetoredasti , A ljonarmastuse täheks teie perekonna vestu ka ! M ulle m eeldisid väga maia ja puud ümber ringi ainult ma ei saanud

aru . m is punane jalakestega ring see maja ees oli : lill või vähk ? Mid on veel tü kk aega puhata , küllap m a lõppude lõpuks ära mõistatan , mis see on .

Tähendab , tädi Sonja andis sulle k i­

saadan Ljalkale 8 ka ( rohkem posü (. liire 6 lkl

Teemad

Laetakse...
Lehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiri
Leht 4
Leht 5
Leht 6