Sirp ja Vasar, nr. 41, 7 oktoober 1988
28 . septembril 1988 . a . lahkus meie hulgast päras * pikaajalist rasket haigust Eesti NSV Riikliku Kirjastuste , Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee esimees Lembit Kaik .
L . Kaik oli sündinud 12 . aprillil 1923 . a . Viljandimaal Soomevere külas kooliõpetajate perekonnas . Gümnaasiumi lõpetas ta Rakveres . Enne Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskond » astumist jõudis Lembit Kaik olla valla komsorgiks Lehtses . ^ Juulist 1941 töötas ta Tapa linna täitevkomitee aseesimehena , seejärel astus Rakvere hävituspataljoni ja tegi kaasa Eesti Laskurkorpuse kogu lahingutee . 1944 . a . sai temast NLKP liige .
1946 . aasta jaanuaris asus Lembit Kaik tööle « Rahva Hääle » toimetuses parteielu osakonnas . « Rahva Häälde » jäi ta viieks aastaks , töötades parteielu ja pro- ' pagandaosakonna juhatajana ning toimetaja asetäitjana . Vahepeal oli poolteist aastat ametis EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna ajakirjandussektoris . Saanud Moskvas kõrgema poliitilise hariduse lisaks Tallinnas mittestatsionaarselt omandatud majandusalasele , töötas ta neli aastat Eesti Raadio , tollase ENSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse juhatajana . 1961 . a . lõpetas ta NLKP Keskkomitee Ühiskonnateaduste Akadeemia kandidaadiväitekirja kaitsmisega . 1964 . aastast oli Lembit Kaik Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liige .
Kui 1963 . a . loodi ENSV Kirjastusko-
mitee , sai Lembit Kaik selle esimeheks ning oli sel ametikohal elu lõpuni , s . o . 25 aastat .
Lembit Kaik oli korduvalt valitud EKP Keskkomitee liikmeks , ta oli ENSV Ülemnõukogu mitme koosseisu saadik ja Saiksa DV-ga Sõpruse Arendamise Nõukogude Ühingu Eesti osakonna kauaaegne esimees . Tulemusrikka võitluse ja töö eest oli teda autasustatud kolme Tööpunalipu ordeniga , Isamaasõja I järgu ordeniga , Punatähe ordeniga ja ordeniga « Austuse märk » ning kaheksa medaliga . 1978 . a . anti Lembit Kaigile Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus .
Helge mälestus Lembit Kaigist , kommunistist ja tõsisest töömehest jääb tema töö- ja võitluskaaslaste südameisse .
V . Väljas , G . Aljošin , N . Ganjušov , K . Kortelainen , V . Liiv , M . Pedak , A . Rüütel , B . Saul , E . -A . Sillari , B . Tamm , I . Toome , G . Tõnspoeg , A . -B . Upsi , A . Almann , P . Kibe , E . Põldroos , A . Soidla , J . Allik , V . Beekman , R . Elvak , S . Golubev , A . Green , P . Jürjo , J . Kaarma , T . Kaljumäe , H . Kasesalu , L Klaser , T . Koger , T . Koldits , M . Kubo , A . Kullaste , T . Laak , T . Leiio , V . Lindsalu , J . Lott , A . Luur , A . Meri , J . Paalma , L . Palmova , L . Parašin , M . Siimann , R . Siirak , U . Sillajõe , F . Soha , E . Soo , P . Sookruus , S . Tarakanov , H . Toming , T . Tšernõäev , S . -A . Villo , P . Vähi .
* * *
Lembit Kaik maeti 4 . oktoobril Metsakalmistule .
# 28 . septembril toimus EKP Keskkomitee esimese sekretäri Vaino Väljase ja loomeharitlaste ning juhtivteadlaste kohtumine , millest võtsid osa V . Beekman , J . Jaama , . K . Kiisk , A . Köörna , M . Mikiver , E . Põldroos , J , Rääts , B . Tamm ja i . Valter . V . Väljas andis kõrge hinnangu loomeliitude poliitilisele tegevusele , toonitades veel kord kevadise ühispleenumi olulist osa uutmise eest peetava võitluse käivitamisel . Ta pidas vajalikuks teadlaste ja loomeharitlaste ühistegevust , et liita kõigi edumeelsete ühiskondlike liikumiste , erinevate ühiskonna- ja rahvusgruppide jõupingutused . Kohtumisest võtsid osa EKP Keskkomitee sekretär I . Toome ja EKP Keskkomitee kultuuriosakonna juhataja T . Koldits .
# 19 . septembril oli Tallinnas vabariiklik propagandistide päev . Propagandistid kõigist Eesti linnadest ja rajoonidest kohtusid EKP Keskkomitee Poliitharidusmajas meie vabariigi juhtide , teadlaste ja kultuuritegelastega . Kohtumist juhatas EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja S .-A. ViMo . Ideoloogiatööst ja ideoloogilisest olukorrast Eestis kõneles EKP Keskkomitee sekretär i . Toome , Nõukogude ühiskonna demokratiseerimisest rääkis Eesti NSV ülemnõukogu Presiidiumi esimees A . Rüütel , Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee esimehe esimene asetäitja , Eesti NSV minister V . Lind käsitles vabariigi põllumajanduse aktuaalseid probleeme , Eesti üleminekust isemajandamisele rääkis Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja , Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimees R . Qtsason , 1939 . Ja 1940 . aasta ajaloosündmusi Eestis valgustas TPI dotsent ajal .-kand. H . Vainu .
9 Sama päeva pärastlõunal oli rühm
propagandiste vastuvõtul EKP Keskkomitees . Neid tervitas EKP Keskkomitee sekretär I . Toome ning andis kätte leninlikud aukirjad ja lauamedalid , millega propagandiste autasustati kauaaegse viljaka töö eest marksismileninismi ja NLKP poliitika propageerimisel . Vahetati mõtteid propagandatöö aktuaalsete küsimuste üle .
# 4 . oktoobril saatis Eestimaa üldsus viimsele teekonnale EKP Keskkomitee liikme . Eesti NSV ülemnõukogu saadiku , kauaaegse Eesti NSV Riikliku Kirjastuste , Polügraafia ja Raamatukaubanduse
Komitee esimehe
Lembit
Kaigi . Poliitharidusmaja saalis ,
kuhu
oli paigutatud sark lahkunu põrmuga ,
olid lahkunuga tulnud hüvasti
jätma
partei- , nõukogude ja komsomol itööta-
Jad , kultuuritegelased ia üldsuse esindajad
. Sarga Juures
seisid
auvalves
seltsimehed V . Väljas , G . Aljošin , E .-A.
Sillari , I . Toome , G . Tõnspoeg Ja A .-B.
Upsi . Matuseta ! itusel
kõnelesid
Eesti
NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja A . Soidla , ENSV Kirjastuskomitee esimehe asetäitja L . Parašin , NSVL Kirjastuskomitee esimehe asetäitja A . Nebenzja ia kirjanik O . Tuulik . L . Kaik sängitati mulda Metsakalmistul .
$ Välismaaga Sõpruse Ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingus taimus pidulik õhtu , kus Ungari Rah-
vavabariigi peakonsul Leningradis György Maklari andis Ungari — Nõukogude Sõprusühingu keskjuhatuse nimel Nõukogude — Ungari Sõprusühingu Eesti osakonna aktivistidele , Eesti NSV välisministrile A . Greenile ja Harju rajooni « Rahva Võidu » kolhoosi esimehele^ R . Mannovile kätte ühingu kuldmärgi Ja audiplomi ning Nõukogude — Ungari Sõprusühingu algorganisatsioonidele RAT « Estoniast » ja Tallinna Autobussikoondisest ühingu lauamedali ja diplomi .
# TRÜ rektor prof . Jüri Kärner jõudis eelmisel nädalal tagasi Itaaliast , kus ta võttis osa Bolognas asuva Euroopa vanima ülikooli 900 a . juubeiiüritustest . Juubelinädalale kutsutud 3000 külalise hulgas oli « Izvestija » andmetel 1000 maailma ülikoolide rektorit . Juubelinädaia raames peeti konverents « ülikool muutuvas maailmas ». Iga päeva sisustas mõni kitsam teema , näiteks « ülikool ja muutused ühiskonnas », « ülikool ja teadustöö », « ülikool ja kultuur », « ülikool arengum aades », « Ülikooli autonoomia ». Täna sõidab aga rektor Bulgaariasse Sofia 100 . aastapäeva juubelile .
# EKP Kingissepa Rajoonikomitee sekretäri Vello Lahe ia Kingissepa Rajooni RSN Täitevkomitee kultuuriosakonna juhataja Rein Ornj eesistumisel toimus koosolek , . ^us arutati Saaremaa teatri- ja muusikapäevade läbiviimist . Suurüritus algab 12 . oktoobril kell 20 oreli- ja vokaalmuusika õhtuga Kuressaare
kirikus ja lõpeb
30 . oktoobril
Kuressaare kuursaalis
ENSV Riikliku
Noorsooteatri etendusega
« Preili
Julie
». Nende päevade pidulik
avamine
on 14 . oktoobril
Kuressaare kultuurimajas
enne RAT « Vanem uise » etendust
« Vaikuse vallamaja ».
9 « E dasi » teatel võitis Karlova maja
arhitektuurivõistluse töörühm ee 3otsas « Tartu Maja » peaarhitekti P e e t e r Merisaluga
. Teist ia kolmandat kohta jäid
jagama Olavi Vaheri
ja
ägnar Fjulki
rühmad , iga töörühm sai 2000 rbl ., võidutöö
eest lisaks preemiat IGC-fJ ribi .
# Ajaleht « Saarte Hääl » m ärgib :
4 .
Oktoobril saanuks August Mälk 88-aas-taseks
. 15 . Oktoobril
avatakse
tema
kodukohas
Kipi-Koovi |
mälestuskivi
kirjanikule .
$ Äsja
lõppenud
Tšehhoslovakkia
M . Soosaare « ühepuuvene ».
Mõlemad
filmid said kiitvate hinnangute seks .
osali
# Ajakiri « N oorus » kuulutas
välja
traditsioonilise
jutuvõistluse ,
mille
tähtaeg on 1 . november k . a . Toimetus
