Wõru Teataja, 21 jaanuar 1928
Nr. 8 .W 8 ru Teataja' 1928 W Päewa uudised. M :in iflifl of cmelc 5 fuurt miifot. Mida me mängime? KiIlskMil peaftQohi noolt footoitatuh mm. Koitlelüdu peastaabi poolt on kokku seatud näidendite nimekiri, mis soowitawad olekud mängimiseks vabariigi lv. aastipärwal. Need olekud soovi tatamuse järele järjekorras järgmised: M A>1sam: Salmisto. Ajalooline mänq 4 waatuses. A. Tamman: Koidikul. Näitelawaline skitse 3 jaos, 5 pildis. Liir. Rutofi: Wastu wett. Waatemäng 4 järgus. A. T illjärw: Tasuja. Kurbmäng 6 pildis. J. H. Talomaa; Zgawene elu. Näidend 5 w mtusea MMi Mallikas! Demobiliseeritud perekonnaisa. Komöödia 3 waatuses Hugo Raudsepp. Kikerpilli linnapead. -omöödia 3 waatuses. A. Kitzberg: Püwe talus. Külaelu il t 5 wqatuses. A. Kitzberg: Kosjasõit. Jant 8 waatuses laulu ja tantsuga. Peale selle soowitatakse meel eritiseni komistamata uudisteost J. Ristil:: „Tõuseb päike," näidend 3 waatuses. Kõik eelpoolrähendatud näidendid on saadawal T. Matsa teatrikirjanduse kesklaost järgmistel tingimustel: T Mutsole tuleb saata Kr. 16,50, millest Kr. 1".— on laenatud näidendi kompleksi eest kautsjoniks. §)ead lootused lmaturul. Praegu püstwad meil linade hinnad wördlemisi kõrgel. Meil on isegi linadest rohkem maksetud, kui wälisturul hinnad on. Linaturu praegune seisukord lubab oletada häid välja«aateid. Läti on omad linad, mis monopoliwalitsusel kokku oli wöetud, ära müünud. Seda hinda mis alguses taheti, ei »le Läti saanud. Kuuldawasti on müüdud linad 97 naelsterlingit tonn, kuna jaanuari kuu andmete järele oli Schoti turul Eesti linade hinnad: 4 öru-1 elseri R. >V5—>06, puhastatud Tartu R. 99 - 100 ja puhasta tud Pärnu R. 95—96 naelsterlingit tonn, wedu ja kinnitus hinnasse arwatud Wöru Petseri linade R. sordi eest on meie kaupmehed juba kohapeal maksnud 106—107 naelsterlingit tonn Muidugi on see tingitud kaupmeeste riskeerimisest, heas lootuses edaspidi linadest paremat hinda saada. Kuidas aga kujuneb edaspidi wabrikure ostu-wöime ja kui suurel määral nad weel linu ostawad, kujuneb edaspidi. Praegu püsib aga meie linaturul hea wäljawaade. LOIU 10 tnOot tOOta Illilt. Viimaste andmete järele on Lätis tööla töölist J0 278. Keskaja mereröövlid tegewuses. 1. ohwiifer ja Ä madrust surmati. Londoni teadete järele tungisiwad Hiina mereröõwlid ühele Briti kaubalaewale kallale ja tapsid laewa ohwitferi ja 2 madrust. Praegu puuduwad üksikasjad, kuid arwata wöib, et röüwlid olid endised madrused ja reifijatena laewale ilmusid. Wursti parast seda, kui kaubaloew Pakku sadamast lohkus, tegid rööwlid katset laewa wallutada, kusjuures laewa ülemohwitser ja kaks madrust surma said. Kapten Sparks on terveks jäänud. Kuuldawasti olevat 6 rööwlit Sampanis maha lastud. Hiina wöimud on asunud juurdlusele. Eesti nädal. Kewadel korrc Idatakse Tallinnas Eesti nädal, et propageerida »Sesli saadust. Nädala korraldamine kiideti põhimõttelikult heaks maikuu jooks l. KangeuLgemine Londoni ja Newyorki wahel. Kaugenägemine Londonist NewPorki on tõsiasjaks saamas. Viimaste nädalate jooksul tehtud katsed wüimaldasid teiselpool ookeani asuwate inimeste nägu ja käsi näha. Pilt oli küll kaunis segane, kuid sellestki puudusest loodetakse üle saada Muistse Sandi .«allutajad eestlaste maid pantimas ja parandamas. kHatuka kianapl kltialkonna mSisata ajalugu. Georg Naelapea. kohta ka õigusi oluud, sest Tartu piiskop Johann, kes selle ostu 6. jaan. 153 i kinnitas, andis Melchior Metstackenile kui Johann Taube laste wõh^asisale nende mõisad ja margad, mille eest ta on kohustatud wiimase (s. o. Taube j võlad »asuma ja Taube tütardele Anna ja Catharinale andma kaasaworaks 2500 Riia marka. Melchior Metstacken pärandas 5ulmetza oma poja Christophile. kes nooremeheda venelaste kätte sõjavangi langes ja keda vürst Schuisky enese, teenistuses kasutas. Tema suri Venemaal ja Pulmetzä mõisa ja Pigsti- ehk Pigaste küla laastati sõja ajal nii ära. et 1625. a. mõisa endine asukoht täiesti metsaga oli kaetud. Südermannlandi hertsog Carl kinnitas Pigaste, nagu Pulmetza mõisat sest ajast peale hüütakse. Neeruti ja Terrastfe i kuni edaspidise korralduseni 5. jaan. 16 'm Magnus Nierothile, kes end pärijana üles oli annnd, ning aas al 1626 kinnitas Riia kommissariaalkohus Piigaste ja Neeruti vendade Hermann ja ' einhold Nierothile, kelle ema olnud Christoph Metstackeni õde, ja kuningas Gustav Adolph kinnitas Piigaste, Neeruti ja Terrastfemõisad söjalaagris Osse juures >3. aug. 1629 Magnus Nierothile (Wittensteiai maaülem). Oberstleitnant Conrad Nieroth müüs Piigaste 13. aug. > 665 a. 3200 taalri eest Christoph Rehbinderile, kes selle 24. aug. samal aastal sama summa eest müü» Rootsi rittmeister Johann Platerile. See pärandas mõisa oma pojale, oberst Johann o. Platerile, kes selle 2. juunil 1724. a. 3500 riigi taalri eest müüs (Landkammerier) Ricolaus Lõvele Viimaselt pärandas Piigaste tema ainus, Larl Krabbel mehel olew tütar, kes selle 18. okt. ,756.a. 12."00 r. eest müüs major Adam Ludvig v. KarStemõiS. Karstemöisa (Karstemois) eraldas Walgjärwe mõisast Rootsi kapten Claus von Berg (Saaremaalt) 17 8 aas tal kasutab seda mõisat pandina Ernst von Gyllenschmidt, l7u4. a. samal alusel oberst parun Eonrad Rosen (pandi hind 8200 rubla). 1793. a. mllüwad von Bergi pärijad selle mõisa 18.000 rubla eest parun Friedrich Ungern-Sterribergiie (kelle minevik rahwasuu järele väga tume, nimelt pölvenenud ta meriröövlite wõsust. 1*38. a. saabKarstemõisa omanikuks Sophie von Rennenkamf, kes selle mõisa 1943. a. müüb Kooraste parun Carl Ungern-Sternbergile, ning 1863. a. liidetakse Kooraste mõisa külge (ühiseks suureks rsiütlimõisaks) järgmised mõisad: Kaagwere. Zqi ühes Pallawaga ja Karstemöisa (kokku ühes Koorastega 16 3 /* adramaad). Hilisema ümberkorralduse järele koosneb Kooraste ainult kahest mõisast, nimelt Koorastest ja Kaaqverest (kokku 9 l /a adramaad), kuna Iexr ühes Pallawaga ja Karstemöisa ühiseks KarstemSisaks kujuneb (kokku 6*/io adramaad). <Wa«a-)PiigaS1e Aastal 1450 müüsid Kersten ja Heinrich Buxhõvden, Otto pojad, reedel pärast jaanipäeva, Pulmetze, Pyksi, Loteli, Iertejerwe, Kekkeleppe ja Ternitze külad, mis asunud Oteoää kihelkonnas, kokku 20 adram., 1630 marga eest Tartu (Rathmann) Dories von dem Berckile. Hiljem kuulusid need maa-alad Tartu linna kodanik Heinrich Butenborckile, kes nad 151«>. a. 200 vana marga eest ära müünud Jürgen Dumpianile, Glausi pojale, kes selle ostu nähtawasti jälle edasi müünud, -nimelt Lubbert Heinrichi PgKa merile, sest viimane on 25. juulil 1527. a. Melchior Metstackenile ära müünud Pulmal mõisa Ühes Sotelli, Pixi, Tappolepi, Harrikese, Laripese ja Iantjerwe küladega. Siiski on nähtavasti Johan Taubel nende mõisate ja Neeruti mõisa Reutzüe. Kuna viimane lasteta suri, läks Piigaste, tema lesega tehtud lepingu põhjal, tema vennapoja leit nant Carl Gustav von Reutz te. Tema mõlemate pärasijündinud lastelt päris Piigaste nende ema Aurora Helene, sünd. von Schröder te, astunud teise abiellu Berand Iuhonn von Schulmanniga. Wiimane milüs mõisa li. juunil >783. a. 25.500 r. eest Christoph Johann von Buhrmeisterile, ometi ei saanud lõpuks sellest ostust asja, sest tema kaotas kogu , oma waranduse konkursil landrath Caspar von Rosenkampffi (zu Kersel) kasuks. Vahepeal nõudis titulaarnõunik Anton Christian Tappel, kes nähtawasti Carl Krabbe abikaasa kosinud, Piigaste üle lähemate ostuõiguse ( >aherrecht, npaBO BbiKyna) ning sai selle mõisa enesele, sõlmides lepingu leseks jäänud Aurora Helene v Schulmanniga (sünd. v. Schrader) 9. okt. 1785. a., 12."V0 h. r. eest. Titulaarnõunik Antou Christjan Tappel andis Piigaste ühe oma lastrga 3. now. 1798. a. tehtud transakti põhjal H2.<>00 h r. eest oma pojäle, rittmeister Iulius Johann vou Cappelile. Pärast, seda, kui wiimane Piiga»test (Sootla) Sõtta mõisa karjamõisa iseseiswa mõisana Wastse - Piigaste (Reu-Piigast) nime all eraldas, pantis ta (Waua-l Piigaste 8. märtsil 1804. «. 3' >.000 h. r. eest leituant Peter von Helmersenile, kes selle 25. mail 1806. a 32.000 r. eest Cart Hermann Samson von Himmestiernile andis. Edaspidise üleandmise läbi sai mõisa major parun Gustav Schoultzile, ning see müü» Piigaste 25. mail 1817. a. 32.< 00 hõbe rubla eest maakohtu assesfsrile, pärastise landrath ja rüütel Alexsander von Rennenkamffile, kes ( a«a-)Piiga»te 7. juun. 1817. a enese omanduseks laskis kirjutada, ühtlasi 17. mail 1833. aastal l9 550 r. eest mõisa Anna Gordofskile pantides. Kui pandileping ülesõeldud oli, pantis landrath ja rüütel Alexander Reinhold von Rennenkam ff (Vana-) Piigaste 1. mail >842. oast. 26.000 r. eest paruniproua Agnes v. Schoultzile (sünd. von Hasse) Kui ka see pandileping ülesõeldud oli, müüs pantija Piigaste mõisa 5. detsembril 1844. aastal 36.500 hõbe rubla eest oberst-Ieitnant Adolph von Pieifferile. (Wana-)Pngaste mõisa väärtus adramaades on olnud 1833 a. 2 18 /»« adramaad, 1875. a. aga 2 7 /$ adramaad. Narwa kalurid lippusid. Teisipäewal viis liikuv jää NarwaJõesuust kalameeste võrgud enesega kaasa. Kolmapäeval ajas tuul jää uuesti randa. Kalamehed arwastd, et vahest ka võrgud ühes jääga randa on aetud ja läksid kelkudega ajujää sihis võrke otsima. Umbes 6 miili kaugusel rannast murdus jää 4 kala mehe all ja nad kukkusid vette. Teiste kaasabil suudeti 2 neist jälle jää paälo upitada, kuid kaks — Adolf Aalan ja Aleksander Puuder uppusid. Uppumise kohal on meri umbes 12 sülda sügav. Ei ole weel hilja tellida ajakirja „Eesti Naise" Tellida saab igast postiasutusest. Nõudke proowinumbreid. Aadress: Tartu, Jaagupi tän. nr. 12. Eriti jälgige K. a. xueet>mari numbert.
Edwardfi järele tõlkinud O. P. i. Tumedal hommikul sammus Bukaresti tänawail noormees kurwalt allalangetatud peaga. Oli nii wara, et ta» ei kohtunud ühlki tuttawai ja, et talupoeg, turuleminnes, wiskas pilgu mõtetesse sllwenenud noormehele, siis ainult sellepärast, et nägi temas hilinenud prassijat „heast seltskonnast", mis andis Rumeenia pealinnale imestamiswäärt paha kuulsuse. Aleksander Mirsesku seisis nüüd oma karjääri lõpul. Inimene ilma mingisuguse waranduseta, ilma tuimusteta, ilmutas ta niisuguseid wäljaulatawaid talente, et temal ei olnud leida omale kindlat pinda ametlikes ringkondes. Aga harilik ametniku karjäär ei rahuldanud teda: ta oli mitte ainult auahne, wald janunes mõnususte ja rikkuse järele Heade wältsomaduste abil surus ta end pea rikka kaupmeeskonna walitud seltskonda ja hakkas spekuleerima. Tema kulud aga ^ületasid alati tulusid. Juba kaks aastat pärast tema astumist kõrgemaisse sfääresse, ähwardasid rahalised raskused rlkku õnnelikult aetud karjääri. Temale jäi järele abinõu, mi» sagedasti aset leiab sarnases seisukorras — hea partii. Eliisaheth Rapolina, saades va randuse, omas salaja Bukarestis wäljapaistwa iluduse kuulsuse. Aleksander Mirsesku tuti ta juure, nägi ja wõitis. Möödus kaks aastat ja Mirsesku oli ühes oma naisega pankroti eel Peadpööritawad aktsia ettewötted, milledest ta osawöttis, põlesid läbi ja peale waeseksjäämise oli seltskondlik arwamine ta wastu sihitud, nõnda et möödunud öõl ta kandidatuur parteisöpcade klubis haledalt läbikukkus. Wiha ja meeleheit täitsid Mirsesku südant, kui ta hulkus kirjeldatud hommikul linnatänawail. Tundes ebaharilikku väsimust, kujutas ta vahetpidamata, et wastu tuleb naine ja tema, möödudes omast majast, läks ikka edasi ja sammus linnast wälja. Jalutades Dimbowitsa kaldal, jõudis ta ühe wileisa külakese juure, mi» seisis linna serwal. Ühel külatänawal kohtas Mirsesku meest, kes sammus temasarnaselt rinnalelangetatud peaga aeglaste sammudega. Talupoeg toetus kepinajale, aegajalt seisatas ja siis raputas kange köha ta kõhna keha, m s oli riietatud tublisti ärakulunud palitusse. Mirsesku waatas tähelpanelikult wõõrale mu Seesama otsaesine, samasugused silmad, suu ja juuksed; terve see inimeue esitas tema enese pildistust.
silmi ja jäi pörutatult seisma. Talle näitas, et kohtas oma enese waiAu aga haiget, nõrka, kurnatud. Mirsesku pidas senini võimatuks niisugust sarnasust. Wärin läbistas ta keha mõeldes, et ta sarnaneb, nagu tilk wett, sellele õnnetule, kui häda sunnib teda wahetama kaltsudega toredat riietust, kui ta hästikainmitud habe fasfub, kui teda pigistawad haigused, mure ja nälg. Talupoeg paljastas pea, nähes tähtsat härrat, kes täh lpanelikult teda silmitses. Mirsesku läks algul mööda, pööras aga ümber, astus talupoja juure ja algas temaga jutt^. Kümne minuti pärast teadis ta juba põhjalikult kõik peensused wöörast. Talupoeg hüüti Belowetsiks, ameti poolest oli ta rätsep. Kurnatud tiisikusest ei suutnud ta sugugi töötada ja elas külaelanikkude armuandeist. Weel suurema huwi äratas wõõras Mirseskule seletusega wanadusest: ta sai teada, el nad pea ühewanused on. Saates teda hurtsikuni ja kinkides hõberaha, lubas Mirses u teda weel kord külastada. Eliisabeth, kes mehe lootuste nurjaminekust teada saanud oli, läks talle suures ärrituses wasiu: — Ms juba mõtlesin, et sa tagasi ei tulel — karjus tema, fäfo ringutades. — Ma kartfin, et sa mind mahajätad. Meie oleme warseks jäänud. Üksi suudaks fa meel läbllüüa-
— Sa mõtleb, et ma suubuks wiletsa palga eest igapäewset leiba teenida? Ei, seda ei suuda meist kumbki. Aga ülle, kas tahad sa läbiharutada weel üht viimast väljapääsu? Naine waatas küsivalt mehele silmi kai küsis: — Sa tahad alata uuesti? Kas mõtled sa uue ettewõttag i õnne katsüda siin, kus sul kõik teed läbi lõigatud on? Mirsesku rääkis Eliisabethile omast kohtamisest rätsepaga. — Kujuta ette inimest, kelles ma, nägin teist ennast, oma kujutust! Ta oleks isegi mu suurune, kui tiisi. kus teda koledalt ärakucnanud ei oleks. Mirsesku vaikis äkki ja waatas naise peale kauase pilguga. - Mis sa mõtled? küsts naine imestunult. Mees pani käed ta õlgadele ja hakkas tungiwalt millestki sosistama. Naine kuulas rahulikult, naerg.tas ainult aeg ajalt. 2. Järgmise päewa warahommikul hakkas Mirseska oma warandust äramüüma, laialilaotades kuuldust, et ta sõidab prantsusmaale uut elu algama. 36 tunni pärast ta, tõepoolest, jättis Bukaresti maha. Naine jäi sinna ülejäänud waranduse wäliamüümise ettekäändel. Sellesama päewa õhtul sõitis Eliisabeth Mirsesku üüritüd troskas külakesesse, kus elas vaene tiistkusehaige rätsep. Belowetst imestus ja segadus oli otsatu, kui ta onnikesse uhke proua stsseastus. Daam tea'os, et on kuulnud ta viletsast seisukorrast ja tahab teda aidata. Haigel veeresid pisarad palgeid mööda alla, kui proua Mirsesku istutas temasse tervenemise lootust ja ^ lubas teda hoolsale arstlisele rawit- d semisele saata. Aleksander Mirsesku oli nädala pärast juba Londonis Tema wälimus oli endiselt elegantne, ainult tema nägu ei ehtinud uhke habe, mida ta ennem hoolikalt hoidis ja silus. Ta oli Londonis ainult sellega ametis, et oma naise warandu^lise seisukorra eest hoolitseda, sest kõik aja saatis ta võõrastemaja numbritoas mööda, olles ümbritsetud kõige soliidsemate elukinnituseltside agentidega. ^ Oma elu kinnitanud naise kasuks vähemalt kaheksas agentuuris, rahuldus ta wähe. Mõne päewa pärast oli ta juba Pariisis. Wiimaks sai proua Mirsesku oma mehelt kirja — esimese tema ärasõidust saadik Kallis Liisal Londonis on d kõik korras. Siin sattus mulle ^ kätte kuulutus, et noor arst soowitab rawilat. Ma pärisin järele — see on keegi arst Ribo. Tema täpse aadresst lisan eraldi lehekesel, sest et selle kirja pead muidugi kohe ära põletama. Seniks jumalaga. Juba täna walmistan ärasõiduks Ameerikasse. A M. Seda kirja omades, läks proua Mirsesku uuesti Belowetst juurde. (Järgsed)
