Kollektiivne Töö : Eestimaa KP Keila Rajoonikomitee ja Keila Rajooni TSN häälekandja, nr. 30, 11 märts 1961

NB! Tekst võib sisaldada vigu. Loe lähemalt...

Paranda seda teksti. Logi sisse raamatukogu kasutajatunnuse, ID-kaardi või Mobiil-ID-ga

FAŠISTLIKE MÕRVARITE KOHTUPROTSESS

TALLINN, 9. märtsil (ETA). Fašistlike kurjategijate kohtuprotsess läheneb lõpule. Üha põhjalikumalt selgub kohtusaalis viibijaile inimesi vihkava fašistliku ideoloogia metsik olemus. Ainüksi Eestis rajasid hitlerlased ja nende sabarakud — eesti natsionalistid — üle 30 koonduslaagri ja vangla. Järjest selgemalt tuleb ilmsiks kohtualuste — endise Eesti Julgeolekupolitsei ja SD ülema Ain Mere, Jägala surmalaagri abikomandandi Ralf Gerretsi ja selle laagri valvuri Jaan Viigi süü. Gestaapo piinakambrites vaevlesid kümned tuhanded nõukogude ja välismaa kodanikud. Vangidele anti numbrid, nende nimed olid unustatud. Inimesi peksti kaigastega, nende kallale ässitati koeri, nad pidid tegema kehalist tööd 16 —18 tundi ööpäevas. Vähimagi eksimuse korral lasti vang maha juurdluseta ja kohtuta. Hirmsatest päevadest koonduslaagrites ja vanglates rääkisid kohtule tunnistajad — endised vangid, enneaegu halliks läinud inimesed. Endine vang Paul Sillandi tunnistas, et Viljandi koonduslaagris lasti lühikese aja jooksul maha ligi 16 000 tsiviil kodanikku ja 10 000 sõjavangi. Võimatu on loetleda kõiki hirmsaid mooduseid, mille abil «uue korra» loojad mõrvasid inimesi. Tunnistajana annab seletusi kaks lihtsat naist — Salme Rull ja Endla Suits. Nad nägid oma silmaga süütute inimeste massilist mahalaskmist fašistide poolt Tartu lähedal, tankitõrjekraavis Riia maantee ääres. Siin langes timukate ohvriks rohkem kui 12 000 inimest, nende hulgas tuntud eesti teadlane Peeter Rubel, andekas kunstnik Andrus Johani, tšehhi professor Silberstein. Mahalaskmisi Tartus juhtis Ervin Viks, tulevane Tallinna gestaapo ülem ja Ain Mere parem käsi. Hiljuti nõudis NSV Liidu valitsus Austraalial! paadunud mõrvari Viksi väljaandmist. Endine vahialune keskvanglas Jaan Atka oli järgmise hirmsa sündmuse tunnistajaks. 1942. aasta sügisel kaevas ta koos teiste vangidega Kalevi-Liival auke. Nagu varsti selgus, said need sadade inimeste ühishauaks. Üks vang jäi sellel tööl haigeks, tal oli kõrge palavik. Et ta ei suutnud töötada, peksid valvurid ta vaeseomaks ning lõid lõpuks naeltega käsipidi puu külge kinni. Nii ta jäetigi vaevlema. Keda peeti koonduslaagrites ja vanglates? Need olid lihtsad nõukogude inimesed — töölised, talupojad, arstid, teadlased, õpetajad. Riiklik süüdistaja: Mispärast Teid arreteeriti? Tunnistaja K. Lehe: Ei tea. Arvatavasti seepärast, et olin enne okupatsiooni eesrindlik tööline kalakombinaadis. Fašistide ja nende käsilaste poolt kiusati taga uusmaasaajaid, kellele nõukogude võim andis maad, kiusati taga inimesi selle

eest, et nad armastasid oma Nõukogude kodumaad, olid oma rahva ustavad pojad ja tütred. Fašistlike timukate käed on määritud nii rohke verega, et terve ookeani veest ei piisaks selle mahapesemiseks. Kohtu käsutuses on aruanne juutide hävitamisest Eesti Julgeolekupolitsei ja SD poolt seisuga 31. jaanuar 1942. Selles öeldakse, et juute, kuivõrd neid ei olnud tarvis töödel, hakkas järk-jär-gult hukkama Julgeolekupolitsei ja SD. Ja edasi: «Tänaseks päevaks juute Eestis enam ei ole.» Kohtu käsutuses on ka piisugune dokument, nagu Sonderkommando I-A ülema obersturmbannführer Sandbergeri näpunäide A. Merele,- et «parem on vahistada 10 süütut inimest, kui lasta vabaks üks süüdlane». Seletusi annab Jägala surmalaagri komandandi endine autojuht Arnold Madar. Riiklik süüdistaja: Kes võttis Raasiku jaamas vastu ešeloni 1942. aasta septembris? Madar: Mere, Laak ja Gerrets. Riiklik süüdistaja: Mis sai saabunud inimestest? Madar: Enamik neist lasti maha. Riiklik süüdistaja: Kes neid maha laskis? Madar: Laak ise ja erikomando. Gerrets korjas inimestelt ära väärtasju. Üksikasjaliselt jutustas sellest kuritööst endine Jägala laagri valvur Friedrich Anijalg. Nagu ta ütles, seisis mahalaskmispaigas Kalevi-Liival 300meheline valvemeeskond. Gerrets andis valvuritele korralduse tappa kõik, kes lähenevad mahalaskmiskohale. Ta võttis ka allkirja, et kõike peetakse ranges saladuses. Riiklik süüdistaja: Mitu tundi kestis mahalaskmine?

Anijalg: See algas varahommikul, laagrisse aga jõudsime tagasi juba pimedas. Riiklik süüdistaja: Kui palju inimesi teie arvates tapeti? Anijalg: Ligi tuhat. Riiklik süüdistaja: Kes olid mahalaskjad? Anijalg: Eelkõige Laak ise. Ta tulistas terve päeva. Kui hauda kinni aeti, tegi mõned lasud sealt kostnud häälte suunas ka Gerrets. Mahalaskmine kestis järgnenud päevadel edasi. Mõrvarid ihkasid verd. Mitme vangidegrupi mahalaskmisest võttis osa ka Viik. «Ta ütles mulle seda ise,» tunnistas Anijalg. Edasi rääkis tunnistaja ka sellest, kuidas Eesti Julgeolekupolitsei võimutses Pihkvas ja Leningradi oblastis. Vaat, kui kõrgelt hindasid fašistid eesti rahva reetjate võimeid! Varsti langetab kohus otsuse. See on rahva õiglane otsus. (ETA) * * * Tallinn, 10. märtsil (ETA). Täna hommikul pidas fašistlike mõrvarite kohtuprotsessil süüdistuskõne Eesti NSV prokurör V. Raudsalu. Eelmisel päeval lõppes tunnistajate ülekuulamine. Tunnistusi andis 37 inimest. Täielikult paljastati timukas Mere, kes juhtis kõiki politseiorganisatsioone Eestis ning on süüdi tuhandete tsiviilelanike ja sõjavangide hävitamises. Kohtus loeti ette suur hulk sellekohaseid dokumente. Paljastatud on ka kohtualused Gerrets ja Viik. Terve rida tunnistajaid kordas küsimustele vastates kohtule juba teadaolevaid fakte mahalaskmistest. Eriti agarad olid valvurid Viik ja Purka. Prokurör: «Tähendab, et nad võistlesid omavahel metsikuses?» Tunnistaja Treufeld: «Jah, nii see oli.» Prokurör: «Kas te nägite pärast mahalaskmisi nende käes ohvrite asju?» Tunnistaja: «Nägin korduvalt.» Enne Nõukogude armee tulekut püüdsid timukad oma kuritegude jälgi kustutada. Nad kaevasid laibad välja ja põletasid need. Kuid tõde on võimatu varjata. «Inimluud ja tuhk olid Kale-vi-Liival laiali 10 hektaril,» ütles tunnistaja, kohalik elanik Julius Repnau. ♦ * * Kuus Jägala surmalaagris juhuslikult ellujäänud vangi, Tšehhoslovakkia kodanikud, käisid 9. märtsil Kalevi-Liival, kus hukkusid nende omaksed. Siin käis ka suur grupp Nõukogude ja välismaa ajakirjanikke. (ETA)

Kohtuprotsess A. Mere, R. Gerretsi ja J. Viigi kriminaalasjas. Need fašistlikud mõrvarid on süüdi kuritegudes, mis on ette nähtud NSV Liidu seaduse «Kriminaalvastutusest riiklike kuritegude eest» 1. paragrahvis. Pildil: süüpingis (vasakult paremale) J. Viik ja R. Gerrets. V. Gorbunovi ja E. Normani foto (ETA fotokroonika)