Päewaleht, nr. 11, 12 jaanuar 1932

Sisu

Tekst

Wanad noorte kõwerpeeglis.

BSttfeitefHfi üftmaft edWtettf» lahiugniks.

Ennustamatagi see on selge: me aStume pöneivasse ja sündmusriKaSse aaKtaSse. Mõnd aega pinna all hõõgunud tuluke süttis juba mullu siinseal krõbedale leegile ja o-n kõigi meeltega aimata, et nüüd Varsti järgnavad ka PäriSplahwatused. TähendusrMakS tõotab meile saada, et seekord roana aasta lõpul sotsialistid likvideerisid õnnelikult oma lõhenemise Veksli, kuna keskerakonnad ei saanud uuel aastal oma ühinemise Veksleid Veel pitendadagi, kui juba Vastse ajastaja kiirelt rutleava sündmuskäigu alustasid wälgu ja mürinaga tulipäised noored, «kest talwel külmal ajal" --- õhk täis mürsku ja elektrit. See oli tore ja jõurikas tuliwärk, millega noored karsklased roanaaasta ööl põletasid tuhaks senised eelarvamused ja etteheited, wvib-olla ka mõnedki senised kaSwa-taja-autoriteedid ja wanema mche wõi naise eeskujud (sest õpiti jällegi üleliigne kord tundma nende sõnade ausust!), et seda vseseiSwamalt rünnata uut aastat sõnasõ as ja wõibluskires karastatud kogemuste, Veendumuste ja tõekspidamistega. TuliVärk on seda tähendusrikkam, kui tuletame meele, et kaua aega enam noorsooliikumine pole nõudnud endale nii pinswat tähelepanu kui praegu. Kurikuulub Wiljandi kongress aastate eest oli Viimane kord, kuS noored seifid awaliku avwamuse tugewa helgiheitja paljastuste all ja kuS mõisteti waljut kohut Me üle, mida teewad noorte esindajad, paremik nendest, kelle juhtida jääb meie tulewik. Wanade kohmetus oli tõeSti häbiwäärt, kui alarmeeriti järsku, et nende lootuS lakub ja lihatseb, olumehetseb ja elupSlotsÄ öise pimeduse ja üldsuse tähelepanematuse warjuS (Vanade eneste eeskuju waigiti muidugi ..soliidilt" surnuks, nagu ikka!). Ka nüüd huugab Tartu kõlbluSkantsi häire, signaal Siioni pasuna kärinaga, aga õnneks mitte enam üleliigse lcckkumise ega lchatsemise, waid juba üleliigse karskuse ja aateliKuse pärast: aktiivselt ideelisi sotskarskeid olewat siginenud (karskusele kahjuks!) ülearu palju, Passiivselt ideelised rahwuskarSked ei suuda enam ~tervendada" noorsooliikumist! Ja jällegi Vaigitakse soliidilt surnuks Vanade „rahwuSlike" (enam küll junkurlike!) õlleklubide akadeemiline eeSkuju, miS aastaMmneid juba meie rahwuslust on moonutanud kohwitantalikukS kadakluseks, aatelrkkust wariseerlikuks poosiks ja karskust lihtsalt häbiasjaks. Selle üle Võib muidugi Väga erinswal arwamusvl olla, kas kodanlik noorsooliikumine on Vähem poliitiline kui sotsialistlik, ka Võib palju Viljatult Vaielda, millme karskus meie riigi ja rahwa organismile on «terwendawam", kuid enam kui küsitan, on igatahes, kas maksab siiski rahwuslikel karsklasil süüdis, toda sotSlikke selles, et need on enam karsked ja enam akt i i wsed. Küllap wist karskuse- ja noorsooliikumise terwondamiseks tulcmuSrikkam olcks ise karskemaks ja aMiwsemaks areneda, et oma sisulise paremusega pealahingut kord Võita. KõrwÄltwaata-ale kuulutab aga juba praegunegi noorte sellahing wähcmalt üht suurt rõõmus õ n u m i t ja nimelt seda. et kord üleS, kord alla lainotaw noorsooliikumine oma Wiljandi kongressi elupõletamise mõõnalt paisVb nähtawasti üSna hookaile ja kõrgete eluwallutamise tõusule niihästi oma kodanlikus kui ka sotsialistlikus Voolus, mida ei saa teisiti kui ainult südame Põhjast tervitada: jätkugu ometi uuel generatsioonii sisejõudu. Vaimsust ja Võimeid, et kaSwada üle Võimalikult rutem oma Vanemate ja õpetajate madalaist ja näSsuS Päist! Sest nende kätte, keS wõitlewad mdisest enama ja senisest parema eest, nende kätte Võib usaldada tuleviku kõigi kriiside kiuSte.

2Tga noorte wõitluS teeb manadele ka seekord jälle meelehärma. Mispärast fiiS ometi? Kõige enam nähtawaSti oma taktika poolest ja nimelt seepärast, et noored ei mõista weel Marjata seda, mida manad nii falakamalalt just eriti maskeeriMad: oma õiget nägu. Wanad on ju diplomaadid. nad könelewad möistukeelt: ei mõtlegi seda, mida ütlÄvad, maid jätamad aina wabaduse tõlgitsuseks" oma meestele nii ja Mastõstele naa. Suure shesti ja autoriteetsusega deklareeritakse otsekui ühest suust, et kooli ega karskust ei tohi Politiseerida, demokraatiale Mannume kõik truudust ega õhuta keegi kodusõda, rahwuslus koondugu üksmeelsele koostööle, isikute küsimus ei ole Põrmugi mõõduandsw põhimõttelises kokkukõlaStamiseS jne. Aga teame juba. kuidas ..tSlgitsÄakse" seda ~ühist keelt" ja arusaamist" tegelikult: salamisi ja igasugu ..erapooletut!" ettekaandeil.üks õgib aina teist. „Ei tohi olla mingit Poliitikat!", seda tuleb mõiSLa muidugi nii, et olema ainult oma mees te-poliitika!" „Rahmuslik üksmeel", see ei ..saagi" ju tähendada muud kui .walimiStel kSU hääled ühele ainsale ideaalsele rahwuSParteile!" «Põhimõtete kokkukalastamine", see järeldab" paratamatult: ~wälja süüa teised juhid, kes samu põhimõtteid taotlewad!" Ja demokraatiatruudus, mis „ainult legaalselt" teotseb ja ..ainulit lojaalset" sallib, see pagan just õhutab illegaalset kodusõda ja alojaalset sallimatust... Niipea aga. kui midagi sellest tõelisest tõlgitsusest ja salajasest õgimisest PäkMawalgele tuleb, siis deklareeritakse taas õndsaliku süütusega, et pole iial uneski mõttesse tulnud teha midagi sellist, mida ilmsi kogu aeg on tehtud.

Noored sellewastu kõnelewad löõmakeeltnad ütlewad otsekohe wälja, mida mötlewad. Nad iitlewad enamgi weel kui ise mStlewad. sest nad pah. watawad wälja ka seda. mida wanad omawahel ai nutt salajas sosistawad. Ja kuidas wastased nende sõnu tõlgitsewad. sellest nad ei hooli üldse midagi. ..Noorsotsid karsklaste perest wälja heita!" raksatakse üb-ltveelt ja tsiseltpoolt taas waSLu: ..Meie samm on mürsk, mis iubst kodanluse kerre!" ÖHtpoott kõrgepaatosttku põhiheliga: ..KarSkuS, ulk ja iiamaa. need kutsuwad meid wõitlema!" ja moötawal: lellele ärkamisaegsele wemmalwärsils risjJ ffrri cka Praegust kriisiajastut kohe uueks ärkamisajaks ?M moobfamali ..renessaansiks". Teiseltpoott on aga ka noorsotsid trotslikutt wäljakutsumad: nad mönitawad jumalat ja isamaad, paro. de rimad koraali ja hümni, peawad klouniks pappi ja patriooti ega häbenegi! Siis muidugi on manad põrgupahased ja haawunud noorte peale nende mõtete, taktika ja wäljenduswiiside pärastOtsekoheseid sõnu on ikka kole kuulda, kui ainult silmakirjatsemisega on harjutud. Afi läheb koguni

nii kaugele, et õpilane sunnitakse Vabandust paluma sellise «kuulmatu häbematuse" eest. et ta julges awalikul koosolekul õiendada oma õpetaja ekslikke teateid. —• kuidas tohtiw at ometi õpilane õpetajat riiwata (kuigi tal sisuliselt õigus on!)! Oo jaa. roõetagu ometi eeskuju Vanade st. keS ju sugugi ei Valeta, waid ainult wassiwa d! Wõetagu eeskuju ..koolipapast", kes sama! koosolekul küll laimas ja Nikerdas, kuid sealsamas oma sõnu sõi ja salgas! Aga noored lähemad ju ikka kõige enam marru just siis. kui nende t ö e t u n g i ja eetilist meelt haawatakse: nad karjuwad Vastu, nad ei uskuwcrt Vassijaid, nad ei salgawat oma sõnu, nad ..lärmawat" ja ..räuskawat" edasi wisatagu neid kas Või koolist Välja? Ja wanad ei suuda, ei mõista neid enam oma takt'kaga taltsutada, waid on jälle häbiwäärses kohmetuses: nad ei küüni enam autoriteediks wlewiknwallutajaile, nad ei kõlba eeskujuks. Sest naeru wäärsuse -pankrotti on jõudnud otsaga see wõitlusetaktika, mis teisele seda keelab. mida endale lubab, mis Vastaselt nõuab seda. mida ise iialgi ei täida! Sellise ..taktilise Väljaõppega" häwitatakse küll Vahest Vastane, kuid häwinetakse ka ise.

Mis tuleks siis taktikas muuta? Teiste mustamise asemel puhastada iseennast! Teiste eitamise asemel ise jaatatawamaks! See tähendab lühidalt negatiiwse wõitluswoolu ülekandmift positiivsele liinile: rahwusliku renesfaansi paratamatuks eeltingimuseks on oma waimliste kus ka aineliste warade ja enne kõike inimmassi VäärtuStaseme tõus. Mis demokraatia, isamaa wõi usk see õige on, mis närwitseb tondiwiirastuste ja tühipalja mõnitamise pärast?! Arroustust, pilget ja mahategemist kardab ainult fee. kes ise sisuliselt tõesti nõrk on, iseenda sisu on Vaja parandada. Mis tähendab Vagale kristlasele halpide Pilge ajaloost teame, et see otse usuelu õitsengut on soodustanud. Aga waat see ei ole enam õ'ge kristlane, kes ei tunne põletawat häbi MaarjaMagdaleena kirikukakeluste pärast; see ei ole enam hea hingekarjane, kes jõuluewangeeliumi asemel leierdab krooni-kukutamise resolutsioone; teoloogiks ei kõlba see noorsoo ..terwendaja", kes lausa w a - letab. et ta on karsklane. Kuni kristlikud kogudused ja õpetajad ise otse teotawad jumalat ja kristlust, nii et noorsotside jõledas ja Vastikus maskis nad näewad iseenda tõelist palet, niikaua ärgu huupi loodetagu usuelu paranemist Eestis. Noorsotside ja eraakadeemiatega saab küll moe pärast suurt kella lüüa, aga see on ühtlasi hingekellaks kirikuelule endale, kuni ei minda s i s u l ise le Võ-i stlusele ja end maksma ei panda parema roaaWsega, mida enam narrida ei saa. ° Samahästi ülekohtune on sotsialistidel sõimata demokraatia Vastaseid seepärast, et need on pettunud äärmises demokraatias: kui sotsialistid ise parodeerivad ja koguni eitawad näit. usuelu selle silmnähtawate pahede pärast, mis ei Võida siis kas wõi eitada ka demokraatiat selle ilmsete puuduste suggeStisonil? Demokraatia ähwardab tõeSti laguneda, kui ei rakendati paremaid jõude tema teenistusse, sõimu asemel kohmdatagu, ja kõwendatagu parem oma ridu ja Võimeid, esitatagu omapoolseid kawasid põhiseaduse parandamiseks. parlamendi ja omawalitsuste ~kriisi" lahendamiseks jne. Ka rahwuslus WZib muutuda kergesti ainult hüppelauaks? arjeris t i d e i e, kes tahawad teha segasel aial „Znitti". Või päästerõngaks tegelasile, kes Vajumas pinna alla- Seepäraft ettewaatust, klubid: protestide asemel programmi ! Kõmu ja lärmi asemel süwendatüh kul> tuuritööd! Teiseks Veelgi tõsisem hoiatus: ainult negatiiwne maru rahwuslus on mõne üksiku partei eraomandus ja kodanlis? ilmawaate monopol, Positiivne uusi kulturwarasid loow rahwuslus. seewasw mahub ka sotsialistlukku ilmaroaat?sse. Seepärast ettewaatust ka liig kergekäelise sotsialistide hülgamisega, isegi siis, kui osa sotsialiste selleks ülearu ärritab! «Rahwa nimel" on siiski omaVoliline kõnelda seda, mida terwelt kolmandik rahVast ei poolda. Eriti kahtlane rahwuslane on see, keS tükib põletama sildu selle kolmandiku juure ja süwendab kunstlikultki lõhesid. Soome ja Saksa poliitilisest piiritusest ei tohi purju joobuda: purjus pea kumiseb küll suurusehullustusest, kuid lõhub enam kui loob. L-oow rahwuslus on mõeldaw äärmuSte lepitajana. «Kokkuhoiu ja koondamise kõrva ka ? o o S t õ ö!" see juhtmõte saagu rahwuslaste taktika ja programmi määrajaks nüüdsel kriisiajal. Koostöö eeldab aga amawahelist usaldust ja respekti isegi Vastaste wastu. Seniste VõitlusViisidega aga ei süwendata usaldust, ei ole esialgu järelikult ka weel kuigi suuri roäljawaateid koostööks.

Ometi on meid ainult üks ainukene miljon sthtsaid rühkiwaid tööinimesi, kes liidame Põhjani armaStawad oma maad, rahwast, riiki. Ja meil on terwelt sajad ja mitmed sajad juhid, kes sageli ainult teesk l e w a d seda armastust. Demokraatia! rahwuslus! koostöö! nende lippude alla mobiliseeriwad Praegu juhid wäesalku eelolewateks lahinguteks. Aga rahulolematus oma juhtide taktika wastu Paneb käärima ja kihama massid liikumiseks, mis wõib saada meile kergesti hädaohtlikuks. Seepärast palugem oma juhte: ärge häwitage usaldust enese wastu, ärge ainult simuleerige demokraatiatruudust. isamaaarmastust ja koostöö-tahet, teie peate selle ka t e o st a m a, peate hästi ja naabermaist paremini teostcuna!

Oskar Loorits

Lehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiri
Leht 4
Leht 3