Pärnu Postimees, nr. 110, 8 juuni 2018

Sander Rebane: Venemaal käik oli minu rähklemise tipp

Anu Jürisson

Äsja Endlas “Vedelvorsti”­ esietendusega­hakkama saanud­näitleja­ Sander­Rebane­on­Pärnu­ fee­Lev­Erenburg­ta­kümme­minutit­nägu­pesema­ja­andis­kätte­ tee,­mida­pidi­üksinda­edasi­käia. lejale­kapaga­uusi­põnevaid­katsumusi­ja­andis­õppetunde,­ent­ pani­armsat­Eestit­ning­koduse­ Mõisaküla­rahu­ja­vaikust­taga­igatsema.­Tagasi­tuligi­ta­märksa­ varem,­kui­võib-olla­algul­ise­eel-danuks. “See­otsus­oli­natuke­pea­ja­südame­vaheline­dilemma.­Pea­ütles,­ et­ole­seal,­see­on­sulle­tuleviku­mõttes­väga­hea.­Aga­süda­ütles­ midagi­täiesti­muud,­tahtis­kuidagi­rahuneda,”­mõtiskleb­Rebane.­ “Olin­harjunud­kogu­aeg­ütlema:­ “Jaa,­lähme­sinna,­teeme­seda.”­Ja­olen­siis­alati­tahtnud­kõik­need­ asjad­korralikult­lõpuni­teha.­Üks­ suuremaid­õppetunde­oligi­see,­et­ ma­ütlesin­esimest­korda­päriselt­ enda­mõistusele­“ei”.” Näitleja­möönab,­et­Peter­buri­õppejõud­olid­väga­lahedad­ja­ tugevad­ning­kui­ta­tahtnuks,­et­ õpetatu­oleks­talle­üdini­omaseks­ saanud,­pidanuks­veetma­seal­ kõik­ettenähtud­kolm–neli­aastat.­ simeetod,­mida­nad­seal­kasutavad,­on­hoopis­teistsugune­ja­ mingil­ajal­õnnestub­tal­seda­tulevastes­töödes­ehk­ära­kasutada. “See­teater,­mida­nad­seal­teevad,­on­väga­selgelt­tahete­ põrkumise­ja­konflikti­peale­üles­ ehitatud.­Üks­tegelane­tahab­üht­ ja­teine­tegelane­teist,­ja­kuidas­ need­tahtmised­siis­kokku­saavad.­Selleks,­et­publik­saaks­aru,­ kuhu­mu­tegelane­jõuda­tahab,­

peab­tal­olema­meeletult­palju­­ partner.­Ja­jutustab­ühest­esimestest­tundidest. jõudsin­koju­ja­tahtsin­läätsed­silma­panna.­Võtsin­siis­koti­seljast­ burg­hüüdiski:­“Stopp!””­meenutab­Rebane.­“Võtsime­üksipulgi­ läbi,­kuidas­ma­uksest­sisse­tulen:­ kas­mul­oli­kümme­trepiastet­või­kümme­korrust,­et­ma­olen­üli-

väsinud­ja­higi­jookseb,­punnitan­ ja­punnitan,­aga­jalanõud­ei­tule­ jalast­ära.­Hommikust­näopesu­ tailini,­silmarähmani­välja.­Sealne­teater­on­hästi­detailirohke­ja­ selles­mõttes­väga­huvitav,”­selgitab­näitleja. Samal­ajal,­kui­tuttavad­noored­eestlased­muudkui­reisivad­ja­ kõige­toredam­äratundmine­vastuoksa­see,­kui­hea­on­Eestis­olla.­ aastat­Eestis­olles­lihtsalt­nii­õnnelik­olnud,­et­täitsa­lõpp.­Siin­on­ nii­palju­võimalusi,­nii­palju­toredaid­inimesi,­sind­oodatakse.­Just­ selline­juurikatunne­tekkis­mul­ hästi­tugevalt,”­tõdeb­Rebane.

“Kõik­oma­neli­esimest­aastat­ sega.­Eelmisel­suvel,­enne­Peterburi­minekut­oli­mul­pea­ideid,­ matusse­minek­ja­rööprähklemise­totaalne­tipp.­Ja­siis­ma­ühel­ hetkel­sain­aru,­et­tegelikult­nüüd­ võiks­enam­mitte­nii­palju­rähelda.­See­otsus­sealt­ära­tulla­tuli­ kuidagi­selle­tunnetuse­pealt,”­ avaldab­Rebane. mõtlesin,­et­võtan­pooleks­aastaks­aja­maha­ega­tee­midagi.­ Veetsin­esimesi­päevi­lapsepõlvekodus­Mõisakülas­ja­nii­mõnus­oli­

olla:­täiesti­ilma­mingisuguste­ taheteta,­lihtsalt­oled.­Ja­siis­oli­ mul­üks­rähn­seal­puu­otsas,”­ muheleb­näitleja.­“Päike­paistis­ja­ma­otsisin­kuurist­puuprusse,­­ ehitasin­mingit­kappi­ja­järsku­nägin,­et­see­rähn­on­seal.­Ja­siis­ ma­lihtsalt­vaatasin.­Mitte­nii,­et­ oi­kui­ilus­rähn!­Vaid­ma­ei­sõnastanudki­endale­seda.­Ja­just­see­ oli­midagi­nii­toredat.” ta­osutus­Rebasele­ometi­liiga­pikaks.­Esiotsa­võttis­ta­nõuks­kõik­ Endla­teatri­repertuaaris­lavastused,­mida­ta­veel­näinud­ei­olnud,­ ära­vaadata. “Olin­paar­kuud­juba­puhanud,­töllerdasin­teatrimajas,­käed­ sügelesid­ja­tundsin,­et­tahaks­ju-

ba­nii­väga­mängida,”­ütleb­näitleja.­“Lavastuses­“DreamWorks”­ on­selline­massistseen,­mis­lubab­konkreetse­tegelaskujuta­lavale­ minna,­ja­siis­ma­läksingi.­Nägin­ mingil­hetkel­juhtumisi­Inksi­ (Endla­teatri­loomingulist­juhti­ Ingomar­Vihmarit,­toim)­ja­eks­ma­talle­seda­siis­öelnud.­Midagi­ ta­mulle­justkui­hiljem­vihjas,­ kuni­teatri­töökavast­ootamatult­“Vedelvorsti”­kohta­lugesin.” Just­sedasama­–­lihtsalt­olemise­rõõmu­–­väärtustab­omal­ kombel­Rebase­“Vedelvorstis”­ mängitav­peategelane­maamees­ kusattumus­pannud­näitlejat­mõtisklema,­ega­kolleeg­sellist­rolli­ talle­äkki­meelega­teha­andnud. Täismeheeas­poeg­Kustav­paneb­lehmale­talvevaru­niitmiseks­ paslikul­päikeselisel­päeval­oma­ näruda­talu­vanaperenaise­sügavalt­ohkama.­Ema­tahaks,­et­aiad­ ega­hooned­laguneks­ja­umbrohi­ ei­kasvaks­rinnuni. ti­talle­meeltmööda­evangeeliumi­ja­avaldab­teatripublikule­oma­ põgusa­elufilosoofia:­jäta­maailma­sipelgapesa­kus­seda­ja­teist­ ja­aina­põõna­Kristuse­ armus,­ miks­ei­peaks­selle­paradiisiga­juba­maa­peal­algust­tehtama? “Olen­praegu­elus­samas­­ kohas,­kus­vedelvorst­Kustavgi­mingis­mõttes­on:­ta­tahab­leida­ mingisuguse­vaikusemomendi,”­ arvab­Rebane. tulekut­Inksi­käest­ka,­mis­ta­arvab,­mida­ma­peaksin­tegema.­ Seega­ta­teadis,­milles­mu­küsimus­seisnes:­et­tahtmisi­on­nii­ le­seada.­Ja­nii­huvitav,­et­ta­andis­mulle­siis­sellise­rolli.­Kas­ta­ me?­Aga­see­on­nagu­rusikas­silmaauku,”­kõneleb­noor­näitleja. Vihmar­on­“Vedelvorsti”­tutvustades­öelnud,­et­Rebaseta­ olnuks­lugu­keeruline­lavastada:­ sugune­isepäisus­ja­mässumeelsus,­neis­mõlemas­on­enese­ja­ üleüldse­inimese­tundmaõppimise­mootor­sees. “Võib­ju­mõelda,­et­õppida­saab­vaid­koolis.­Naljakas,­kuidas­ tegelikult­on­kolleegidelt­võimalik­õppida­meeletult­palju,­kui­sul­ on­ümber­nii­tugev­trupp,­nagu­ meil­Endlas­praegu­on.­Inks­on­ kõigile­mõnusa­tunde­tekitanud,”­ kiidab­Rebane.­“Hullult­imetlesin­kooliajal­Steni­(Karpovit,­toim):­ ta­on­nii­toetav,­lahtise­pea­ja­­ ülipikalt­igatsesin,­oleksin­tahtnud­temaga­koos­mängida.­Nii­ tore,­et­nüüd­see­võimalus­tuli.”

See otsus oli natuke pea ja südame vaheline dilemma. Pea ütles, et ole seal. Aga süda tahtis kuidagi rahu­neda. Sander Rebane

Ma olen kogu see viimased pool aastat Eestis olles lihtsalt nii õnnelik olnud, et täitsa lõpp. Sander Rebane

“Olen praegu elus samas kohas, kus vedelvorst Kustavgi mingis mõttes on: ta tahab leida mingisuguse vaikusemomendi,” arvab Sander Rebane. Gabriela Liivamägi / Endla teater