Postimees (1886-1944), nr. 188, 17 juuli 1939
Tartu kroonikat
https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/07/17/47
Tartu kroonikat
Tartu karwurid on läinud omawabel karwupidi kokku. Wist tuleb see sellest, et suwe aegu on wähe tööd, sa kui tööd ei ole, siis lähewad inimesed üksteise wastu õelaks. Sellest siis osalt ehk ka suaenebki. et need, kes seni on pidanud end karwurite seisuse nurgakiwiks, on leitud kõlbmatud olewat ja üldse karwurite seisusest wälja peidetud. Olewat nimelt selgunud, et üks nurgakiwi, kes on karwurite koolis koolmeistri koõpetawat siis 3 aastat kressi tegemist, mida muidu wõib 3 tunniga selgeks Vvetada.
Awinurme asjad ei kuulu küll Tartu kroonikasse, kuid et Tartusse on toodud sealt isa-isade ajast veale anumaid, siis olid ka tartlased üpris mures, kui hakkasid lewima kuuldused, et nüüd Awinurme meestel keelatakse anumategemine ja pannakse nad eksameid tegema.
Nüüd kõraemäd wõimud on siiski löönud korra majja wanal ausal põhimõttel et kingsepp jäägu oma liistude juurde, s. o. Awinurme mehed tehku anumaid ja eksamitegijad eksameid. Ja kuna nad üksteise alasid ei tunne, siis ei tohi nad ka üksteist segada. *
Emajõe luhapealne on saanud nüüd uue nimetuse Wabau i n l a. Ta on saarmd ka mitmesuguseid muid uusi asju. nagu riietehoiuruumi, palkidega piiratud ujumisbasseinid, meeste-, naiste- ja segarajoonid, korrapidaja, päästepaadi, päästerõngad, stardisillad jne. Õhku ja awarust, tuult ning Päikest seda oli seal ennegi. Nüüd siis see lubapealne ebk uue ni-
ntega wabaujula on hakanud tegema kõwa > Zonkurentsi päriZujulale. Ei tea. kas on j rahwa meelitanud ära pärisujulast too wa b a ujula nimetus wõi muud muaawused. Wõiks ju proowida ja nimetada teda korraks jälle wana nimega luhapealseks. kuidas see mõjuks rahwarohkusele nii ühes kui teises Paigas.
Kuhugi juuksuri juurde ilmub mustkastüdruk. umbes paarikümne aastane. Tahab lasta lõigata wenna juukseid mitte raba eest, waid lubab panna kaarte wõi selle eest, et Poiss wõib laulda. luukselõikajad noored naised ajawad esialgu wastu. et nob, kuidas siis ilma rahata, ainult laulu ja kaardikatsumisega. kuid saadakse siiski kaubale ilma rahata. Wahepeal tuleb uusi kundesid juurde. luukselõikajad pügawad juba mustlaspoisi pead ja poissi saatew tüdruk istub ootajatelauas. Tuleb teisigi kundesid järge ootama. Mustlastüdruk kohe kauplema, et kas tema wõib kaarti panna ja tulewikku ennustada. ..Kust sa kaardipanemist õppisid: kas ema wõi wanaema õpetas?", uurib asja keegi noormees, kes ei näi wõtwat mustlastüdruku ennustamisoskust wäga tõsiselt, ..Raamatust õppisin." ..Miskeelsest raamatust?" ..Eestikeelsest raamatust." ~Kas sa lugeda oskad?" ..Oskan küll." ..Noh näita, kas oskad." Noormees annab mustlastüdrukute laualt mingi ajakirja ja paneb tüdruku lugema mingit pildi allkirja. Mustlastüdruk weerib ja puurib, kuid sõna ei tule kuidagi wälja. Mõned tähed ta siiski näib tundwat. Suure waewaga saadakse siiski sõna kokku ja kõigil on hea meel: mustlastüdrukut. et sai sõna kokku, ja teistel selle üle. et mustlastüdruk ikka lugeda ei oska. „Miks sa ka kooli pole läinud?" ~Kcs see mustlast enne kooli on Pannud." ..Aga nüüd ju üldine koolisundus." ..Kes see mustlast saab sundida." naerab tüdruk lõbusalt. „Waat. warsti keelatakse mustlastele hobusekauplemine ära. siis mustlased veaload tööle hakkama ja lapsed kooli vanema." „Ei mustlast saa muuta," naerab tüdruk weenwalt. ..Rakweres on mustlasi, kelledel on suured ja toredad majad ning ilusad korterid. Aga kui tuleb suwi, siis jätab at oma ilusa korteri sinna Paika, laob oma kolud wankrile ja läheb kõige naise-lastega metsa laagrisse." ..Aga kui ci anta enam laagrilubagi." „Ei mustlast saa keelata keegi, mustlane elab ikka oma moodi. Eks ole küllaltki
juba igasuguseid keelde, aga mustlase veale waadatakse ikka läbi sõrmede." arwas tüdruk. Kuidas jutt ia asjaajamine edasi läks. seda ma ei tea, sest minu habe sai aetud ia ma tulin ära. Et aga mustlaste kohta ei maksa koolisundus ega muud määrused, ei kerjamise ja kaardivanemise keelud, sellest sain jälle ühe uue weenwa elamuse wõrra rikkamaks.
