Raplamaa Sõnumid, nr. 35, 29 august 2018

Kunstnik Janika Solmann loob taimede abil erilisi kangaid

Raplast peaaegu kolme tunni autosõidu kaugusel, lähinaabritest eraldatud metsaäärsel krundil pesitseb muinasjutulises väikeses punases majakeses üks isemoodi naine, kes tegeleb väga erilise, loodusest ja loomulikkusest inspireeritud loominguga.

Stina Andok

Aedniku haridusega Janika Solmanni huvi ja armastus taimede vastu on väljendunud väga mitmel moel. Kuigi naine enam teiste aedasid ei kujunda ega nende eest ei hoolitse, kujundab ta seda kirglikumalt oma värskelt soetatud kodu ümbrust. Lisaks väga otseselt taimi tundma õppides, neid uurides ja kasvatades armastab Janika taimi tuua ka oma loomingusse. Nii nagu paljud teisedki loomingulised inimesed, on Janikagi proovinud kätt erinevates kunstivaldkondades. Ta on osav nii värvi, pintsli ja lõuendi kui ka pliiatsiga ning oskab suurepäraselt pildistada. Külla sõitsime talle aga hoopis millegi erisuguse pärast, mida keegi teine Eestis, vähemasti avalikult, veel ei tee. Nimelt tegeleb Janika taimetrüki ehk taimemustrite kangastele ja paberile trükkimisega. Kuigi taimedega paberi ja kangaste kaunistamine ei tundu ilmselt kellelegi midagi ulmelist või väga võõrast,

ei leia naljalt inimesi, kes seda kunsti valdaksid. Kui siidimaalijaid, kes kasutavad tavapäraseid poest ostetud kunstivärve, veel leidub, kuigi neidki just jalaga segada ei ole, siis täielikult looduslike vahenditega siidile ja puuvillasele kangale mustreid loovaid ning seda tehnikat õpetavaid kunstnikke on vaid üks. Seesama Võru metsade vahel elav Janika. Vanaema kardinad Esimest korda innustasid Janikat taimetrükki proovima vanaema kardinad. Ta lipsab korra tahatuppa ja toob sealt ühed kardinad, mis ta on ise kokku õmmelnud. Ühe osa moodustab vanaemast alles jäänud kardinajupp heledates pruunikates toonides taimemustriga. „See kardin rippus mu vanaema akna ees. Ma magasin selles toas,” meenutab Janika. Naine kandis sooje mälestusi ja helgeid emotsioone seoses vanaema kardinatega kaasas, kuni leidis õige väljundi. Nimelt tekkis tal mõte kardinal olevat mustrit taimedega

jäljendada. Esialgu proovis ta tavaliste poest ostetud kangavärvidega, aga ei jäänud tulemusega rahule ning poevärvide tundmatu sisu ja päritolu tegid teda ettevaatlikuks. Nüüdseks juba umbkaudu viis aastat tagasi otsustas

ta, et proovib hoopis maast nopitud taimedega kangale trükkimist. Esimene katse puuvillase kangaga osutus aga samuti pettumuseks, oskusest jäi veel puudu. Toona ja ka praegu on Janika peamiseks infoallikaks internet. Seal uurib ta

nii jagatavat materjali kui ka koolitab end veebi vahendusel maailma taimetrüki professionaalide käe all. Pärast aastatepikkust omaette, vaikselt ja kellegi teise teadmata taimetrüki kallal nokitsemist sattus Janika Tartu Loomemajanduskes-

kusesse, kus ta otsustas kangatrüki põhjal äriplaani koostada. Tänu sellele sammule on Janika tänaseks aastajagu päevi tegutsenud ametlikult kangatrüki kunstnikuna NaturalSolmann nime all. Loodusega kooskõlas Kuigi siidi peal on Janika sõnul kõige lihtsam taimetrükki praktiseerida, kuna loomsed kiud nagu vill ja siid on selleks sobivamad, kasutab ta ka puuvilla ja muid materjale, mida tal õnnestub taaskasutada. Ökonoomsus ja keskkonnateadlikkus käivad Janikaga tema kunstiloomes alati kaasas. Üks põhjus, miks ta ei soovi kasutada sünteetilisi värve, on reostus, mis nendega alati mingil moel kaasneb. „Värvin taimedega kanga ära ja võin värvivee pärast peenrasse väetiseks visata, sellest ei juhtu mitte midagi halba,” ütleb Janika. Vajaliku vee saab naine vihmavett kogudes või koduaiast tiigist võttes. Taimi kogub Janika kodu ümbert loodusest või hangib tuttavatelt taimekasvatajatelt. Naise sõnul on üllataval kombel kogu maailmas väga palju ühesuguseid taimi. Näiteks Kanadas, mis asub meiega sarnasel laiuskraadil, kasvavad põhimõtteliselt samad taimed, mis meil. Janika nendib, et taimi ning nende omadusi peab tundma, et valida õige, mis annaks parima tulemuse. Peaks ka teadma, millal mingit taime noppida ning kas seda tuleks näiteks kuivatada enne kasutamist või mitte. Sagedamini kasutab Janika vahtra-, kase-, salvei-, pojengi- ja äädikapuulehti, aga ka näiteks sibulakoori. Ka taimede õisi saab kasutada, näiteks roosi või kuldkakart. Janika looming eristub väga selgelt. Lisaks sellele, et tema kangastel on kujutatud valdavalt taimed, on värvikujundus alati looduslähedane ja toonilt mahe, võrreldes sünteetiliste värvidega. „Kõik kujundid, mis loodusest tulevad, ja need värvid, kuidas nad kokku saavad ja ühituvad - sellest tekib harmoonia,” kirjeldab Janika. Kogu maailma üldise värvikirevuse vahel tunnetab kunstnik endas soovi luua midagi rahulikumat. „Eesti on ilus kollane maa,” muigab Janika. Paljud siinsed taimed annavad kangale just kollakaid toone. Olles nüüd aastakese NaturalSolmanni nime all tegutsenud, tegeleb Janika peamiselt loomisega. Oma loomevilju müüb ta interneti vahendusel ja praegusel ajal enamasti välismaistele ostjatele. Eestlased tunnevad toodete ostmisest enam huvi tehnika õppimise vastu ning selle tarbeks viib Janika aeg-ajalt läbi koolitusi ja õpitubasid. „Nende õnnestumised ja prohmakad on oluline info minu jaoks,” ütleb Janika. Taimetrüki puhul on tulemused alati üllatuslikud, iga inimese eriline tunnetus ja puudutus annavad oma nüansi. Taimetrüki tehnikas peituvad salanipid väikestes detailides ja liigutustes, kuid päris kõike kunstnik õpilastele edasi ei anna ja hoiab mõnda ka vaid endale. Järgmisel aastal plaanib Janika lisaks taimedega kangale trükkimisele hakata taimedest värvi tegema, et sellega kangale maalida. Sel aastal tegi ta algust näiteks indigoga. Tänaseks on neljast kilogrammist jaapani indigo taimedest saadud pulber Janikal kuivamisel ning peagi saab kunstnik teha esimesed katsetused päris enda taimedest päris ise loodud värviga.

Taimetrükk. Kuidas teha metrükk. Kudas teha

Õpetus

Siidimaaliga tegelemine ja ka taimedega siidile mustrite loomine on tegevused, mida saab väga edukalt ka ise kodus ette võtta. Mõningane eeltöö ja ettevalmistus on vajalikud, kuid hea tahtmise korral ei ole selles midagi ületamatut. Proovisime kunstnik Janika Solmanniga taimetrüki tehnikas siidile pisut huvitavamat ilmet anda. Mida on vaja: taimi, kangast, maarjajääd, äädika ja vee lahust (1:1) spreipudelis, rulli, kilet või puuvillast kangast, suurt potti. Eeltööna tuleb kangast korralikult pesta ja seejärel maarjajääga töödelda ehk peitsida. Selleks tuleks kuumutada kangast 10% maarjajää lahuses (100 g kuiva kanga kohta 10 g maarjajääd) umbes tund aega. Pilt 1. Kui kangas on taimetrükiks valmis, tuleb see tasapinnale laotada ning äädika ja vee lahusega üle pritsida. Järgmine samm on peale laotada valitud taimed. Pilt 2. Kui taimed on soovikohaselt paika pandud, tuleb laotada neile peale kile või puuvillane kangas, et ei jääks kanga tagumisele küljele varje. Pilt 3. Kui kile või kangas on peale asetatud, tuleb pooleliolev kunstiteos rullida ümber pulga. Pilt 4. Kui kangas on ümber pulga, tuleb see nööriga kinni siduda. Pilt 5. Kinniseotud pulk koos kangaga tuleb asetada mõneks tunniks kuuma potti. Janika toimetab taieste kuu- mutamisel tunnetuslikult, laseb teostel pärast kuumutamist enamasti üleöö seista ja rullib alles siis lahti.

Esimest korda taimetrükki proovima innustasid Janikat vanaema kardinad, mis tal praegugi veel alles on.

Janika loomingus tekib looduse kujundatud värvide kokku sulandudes harmoonia. Fotod: siim solman

Tänu huvile ja armastusele taimede vastu teab Janika taimede omadusi ning oskab valida õige, mis annab parima tulemuse.

Fotod: SIIM SOLMAN