Sakala (1878-1940), nr. 66, 11 juuni 1925

NB! Tekst võib sisaldada vigu. Loe lähemalt...

Paranda seda teksti. Logi sisse raamatukogu kasutajatunnuse, ID-kaardi või Mobiil-ID-ga

Sakalamaa elu.

Wiljandist.

Sekeldused postisaamlsega.

5 juunist Pandi maksma uus sõiduplaan. Tähendatvd ajast hakkaS käima üks lisarong, miS pidi Tallinna poSti tooma WiljandiSse senise kella asemel p. l. kell 9 hommikul. Sellega taheti kiirustada peaasjalikult päälinna lehtdde kohalejõudmist. Tegelikult on aga pääüuna lehed oma wäj-tnleku aja muutnud nii, et järgmise päewa lehed juba eelmise päewa õhtapoolikul välja tulevad ning selle tõttu hommikuse sõidurongiga üksiknumbrid bogaashiS WiljandiSse jõuavad. Tähendatud lisarong, miS kella 9 homw. WiliondiSse peab jõudma, ei sõida otsekohe Tallmnast Mõisakülani. vaid ainult Türini ja säält uaS rong edast kani Mõisakülani. ÜkS rong pead PoSti Türil teisele edast andma. , Senini on afi niimoodi kujunenud, et rong, m!« Türilt Mõisakülani lähed, kunagi pole saatnud PoSt, kaasa tuua, pääle ühe juhtumise, sest Tallinnast Türini sõitev kaubarong pole seni, pääle tähendatud ühe juhtumise, õige! aja! kohale jõudnud. Selle tagajärjeks on see, et post Türile seiSma jääb kuni õhtupoolikul Tallinnast tulev reistjate rong ta kaasa toov. Tähendab. Post jõuab kohale samuti nagu ennegi, taid osa kirjadest jääb endisest hiljemaks. Enne saadeti Tallinnast need kirjad, mis päeval, enne õhtuse reistjate rongi äratulekut PoSti pandud, õhtul rongile ja jõudsid hommikuks WiljandiSse ning kanti juba kell 9 hommikul laiali, nüüd jõuavad niisugused kirjad alleS õhtupoolikul kohale ja kantakse loomulikult alles järgmisel päeval laiali, seega terve ööpäev endisest hiljem. Pääle selle on kohalik postkontor pandad raSkevse seisukorda. Ta peab inimese kella 9 jaama poSti järele saatma, kuid senini on pidanud ametnik ja auto tühjalt tagasi pöörama. Ühte õnnelikku juhtumist ei maksa orveSse võtta. Tuleb välja, et soovitud paremuse asemel on afi booviS halvemaks muutunud. Kohaliku postkontori W telegroseeriS tekkinud olukorrast PoSti pääwalit-

susele, kust on lubatud omakorda kitsaröõpalife wakitsusele telegrafeerida, et säisit rongide korrapärase liikumise suhtes midagi ette wõetak». Lähemad päewad selgitavad, kas suudetakse sellel alal midagi ära teha wõi tuleb evdle korra juure tagasi pöörata. Sarnane juhuslik hommikupoolne poStisaamiue ei rahulda käll kedagi.

suwikursusev.

Läinud teisipäev olgafid teater .Ugala" suvised kursused. Osavõtt esimesest loengust oli võrdlemist elav. Silmapaistvam osa päältkuulajatest olid kohalikkude keskkoolide õpilased. Kursuse ava» -.Ugala' teatri juhatuse liige hra Murakin. Lektorina efineS haridusministeeriumi kunsti- ja wuwsuSaSjade juhataja hra Rasmus Kangro-Pool loenguga: .Mood ja iln*, käsitades moe esteetilist tähtsust tegelikus eluS. Loeng, miS lektori poolt väga huvitavalt ette kanti, suutis päältkaalajaid üle kahe tauni kütkeStado. Lõpuks avaldas lektor nõusolekut teiseks loenguks lühemate päemode jooksul. Wahepääl esinevad lektoritena hrad Orik ja Raadel.

ÜhiSH»kge?«Sf« „Abi" revideerimine.

Neil pLewil toimetasid töö-hoolekandeminiStee-riuwi pääraamatupidaja A. Türver. kinnituSavjade jaoSk. juhataja E. Nerep ja VII jaoSk. töökaitse komissar Weidenbaum Wiljaudi ühishaigekassa .Abi"' revideerimist. Revideerimisel selgus, et kaSsa seis raamatute järele 9. juuniks s. a. Mrk. 132 27643, sellest kaSsaS sularahana ette näidatud Mrk. 87 277. ja raudkapis (Vabriku) Mrk. 45.000. EeStt Panga Wiljaudi osakonnas Mrk. 92928. ja Sakala Pangas Mrk 405.733.49. Arvete selS oli 1. juuniks Mrk. 944.194 40. Tagavara kapitali ott 1. jaanuariks 1925 a. 592 644.90 mk , missugune summa kuni 9. juunini veel puutumata. Raamatud on korralikult peetud. Tulud ja kulud on dokumentidega tõestatud.

NckOWMtUpwMmUe kttrfttsed.

15. juunil s. a. algavad kontar.Bilouia'S* tuutvd toubanduSteodlane hra Jostoff'i juhatusel raamatupidamise ja kontori ametnikkttde kursused. Hra JoStvff ou meil laialt tuutud õpetaja ja kooliraamatute autor, kelle sulest on ilmunud mitmed õpderaawatud. wiS ka meie keskkooles tarvitusel. Tuleks soovida kursustele rohket osavõttu, iseäranis peatsid kooli lõpetajad kursusest osavõtmiseks oma savist vaheaega kasutama.

A. Kit«K'e ja Jt. Grü«w<lb't kovtsert.

MgaStotud SBjameeLte Ähwga Viljandi osak. korraldab 13. skp. .Ugala" saalis ooperi laulja A. Kikas'e (tenor) ja Ä. Grünwald'i (klaver) kontserdi. Tenorilauljaid soliste on EeStis vähe, ja harva saame kunlda vaStavat kontserti. A. SikaS on üks parematest EeSti tenoritest, keS leidnud üksmeelset kiitust nii EeSti kui ka välisilma akjatundjäte poolt Eriti kiidetakse tema hääle suurt ulatust ja selle juures fiiSki kindlalt püstvat toonipuhtust. Oma ilmeka ettekandega on ta .EStoonia* ooperis alati kuulajate südamed võitnud. Klaveril saadab ja esineb iseseisvate kontsertnvmdritega lugupeetud muusikamees K. Grünwaldt Kuna loodetav puhaSkalu W. S. Ü. Viljandi osakonna kehva kaSsa toetusekS läheb, MS ei jäta vist keegi kellel vähegi võimalik, kontserdil käimata.

N«am«t«kogUhotvjM h«ige r«»m»t«kog» kißUi.

Läinud nädalal ilmus ühe kohaliku ajalehe veergudel sõnum: «Rabwaülikooliraamatukoguson raamatute väljaandmine ajutiselt kuni 1. juulini katkestatud koguhoidia haiguse tõttu. Raamatuid äratoomiseks võetakse igaväew. väitle esmasväewade wastu." Otse üllatav, et Rahvaülikooli seltsi raamatukogu juhatus raamatute väljaandmise lõpetanud koguhoidja haiguse tõttu! Aui näiteks koguhoidja ära sureb mille eest jumal hoidku kaS sii» raamatukogu üldse likvideeritakse? Kust teab Rahvaülikooli seltsi raamatukogu tahetus, et koguhoidja tervis 1. juuliks korras on? MiS tähendad väljendi» .Raamatuid äratoomiseks võetakse igapäev, pääle esmaspäevade vasta?'

Lte»d«S.

Meie lehe eelmises numbris ilmas sõnum Ml. kirjaga: .Üleilmlise postiliidu esitajad EeStist lahkunud,' missuguse sõnumi sisus samuti oli öeldud .postiliidu', peab aga selle aseme! olema igal pool »politseiliidu' esitajad.

Wiljandimaalt

Sttlekahju Taeweres.

talu ?*rj*lattt j« *it **s* PSle««v.

freeile õhtul umbeS kella zio paiks märgati Taewere wallaS tulekuma. Suure.Jaani alevist ratati pritsidega kohale. Tules seisid Jaanuse talu karjalaut ja ait. Et talu õues tiik osub, siis suudest veagi tulele piiri panna. Karjalaudast jäid järele seinad ja aidast seinad ja lagi, kuna muu osa tuleroakS langes. Tulle jä! ka kaks lammast. Tuli on alguse saanud karjalauda seina äärest, missugusel teel, on selgumata, mida juurdluse teel selgitatakse.

G««r,-ASsm VSll««ehe elust.

Külwitõö lõppeS siin läinud nädalal, mõned lõpetasid selle juba ligi paar nädalat enne pühi. Rukki kasv on suuremalt rahuldav ja mõneS kohaS kevadise vee läbi rikutud. Öökülmad on paiguti üleStõusnud lina ja jnureviljale kahju teiuvd ja karta, et ta rukki õisi rikub, kai külmad weel edaspidi korduwod. Üleüldse on viimased vilud päevad tõuvilja kui ka rukki kasvu vääle halvaiti mõjuvad. Heinakasv on rahuloldav ja iseäranis vanadel söötidel armastab ta tänavu hästi kasvada. Läinud kehvad aaSiad ou siinset põllumeest suudinud juhtima rohkem tähelvanu aluSpõhu turbale, mispärast fiin elav nõudmine on wilnud turdatõöliSte järele. Hoolsad turba!S?kajad teenivad 500—750 marka päevas Siin awb küll kaks tnrbaühisust. oga ühiselt turvast üles töötada ei armastata, vaid uähtawaSti teeb siinsetele turbatorwitajatele lõbu, kai uad kõige kõrgemat hinda makSta saavad.

ASpu kaitse«»lewu el«st

Pühapäeval 7. juunil oli Kõpu malevkonna kaitseliitlaste wannutamine koguduse õpetaja hra Kiviste kõnega endise? härraste pargis. Viljandist olid kohale sõitnud Sakala maleva ülem hra Oidermann ja hra Osche, ke? sinine must valge lipu ja muusika helide all kaitsewalevlafi tervitasid ja õnne soovisid noorele Kõpu malevkonnale. Jaani päeval paned malewkond Kõpu kirikus vaimuliku kontserdi ja õhtul haridusseltsi s«MS pidu toime, kus mitmed paremad muusikalised j kiud esinevad