Uus Eesti Pärnu Uudised, nr. 102, 9 mai 1940
NIKOLAI KIRIK LEEKIDES
https://dea.digar.ee/article/uepu/1940/05/09/16
NIKOLAI KIRIK LEEKIDES
E. BLIEBEBNICBT IX
Tulemuseks oli see, et Petermann sunniti lahkuma majast ja vangistatud õpipoiss vabastati viivitamatult
Meister Stein oli juba mitu korda palunud kubernerilt vabastada tema raha keelu alt vajas ta ju seda oma äri jätkamiseks. Peale kindralkuberneri sellekohast otsust pakkus meister Stein raele kindlustuseks oma 800 rubla eest ostetud maja rüütli tänaval. Torni katmine oli eelmine kord maksma läinud 326 rubla ja otsuse kohaselt oli ta kohustatud maksma ainult pool, s. t. 163 rubla. Ent raad lükkas selle ettepaneku tagasi. Tülpinud aastatepikkusest protsessimisest, samuti ka teistest ebamugavustest, suuremalt osalt aga halvenenud materjaalsest seisukorrast, nõustus meister Stein kompromissiks: 31. «ugustil 1776. a. kirjutas ta alla lepingule, millega ta nõustus torni enda kulul kuni 1777. a. suveni katta laskma. Selle lubaduse kindlustas ta oma Rüütli tänaval asuva majaga. Veel andis ta raele pandiks kastitäie hõbedat ja 500 rubla sularahas. Seevastu raad omakorda vabastas 2675 rubla suuruse ostuhinna keelu alt, arvates ülaltähendatud summast 500 rubla maha. Meister Stein lasi nüüd Stokholmist tuua tubli tornikatja. See aga viibis saabumisega ja 13. nov. 1778. a. kirjutas firma Schön & Co, kes oli enesele võtnud vahelttalituse, meister Steinile järgmist: nad olevat küil pärast pikka otsimist leidnud tubli tornikatja, kuid kuna Rootsis pidi sündima kuninglik prints või printsess, siis tsunft polevat tahtnud teda tõörohkuse tõttu ära lasta. Sellepärast ei saavat ta ka enne tuleva aasta kevadet tulla. Edasi avaldab Stokholmi firma lootust, et «linna raad saab olema niivõrd diskreetne ja ei nõua võimatut ega karista Steini viivituse eest. Ühe kombetu rahva juures võivat see ju küll juhtuda, mitte aga hästikasvatatud linna magistraadi juures, kes omavat
