Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 3 juuli 1982
Laupäeval, 3. juulil 1982 7
Soome ajaleht: Eestlus vaid Eestis Oulu ülikooli soome keele insti- võistlus Marie ünderi luuletölki- küll Rootsist, ”aga nüüd on s tuut ia ajaleht ”Kaleva” korral- mise kohta* Kui võistluse tulemus ainult veel Eestis, mitte mujal dasid tõlkevõistluse Debora Vaa- avaldati, sõitis Debora Vaarandi Oulus pole vist midagi kuuldud randi luuletustest. Varem oli kor- ise Oulusse, ajaleht ”Kaleva” oli 1980 a. suvel Stockholmis peetud raidatud suure eduga lõppen ud täis ”kultuuripropaganda^’. ESTO-st. Vastaval aktusel pidas teadus- Kogu lugu on tüüpiline nõukogu Uku ettekande prof. Karl Muru Eelikule "kultuuripropaganeesti luulest, jätkates hiljem De- dale ” : Annad väikese sõrme, s.t. bora Vaarandi luule iseloomusta- tõlgid Underit, siis tuleb käsi jämisega. Vaarandi oli sõja järel reie, s.t. tuleb hakata tõlkima partüüpiline stalinistlik luuletaja, teltr u*d luuletajaid. Kas järgmikelle luules uued noodid tuli ilmsiks alles 1959. Tölkimisauhinnad said Johanna Laakso Helsingist, Veikko Salminen (soome keele lektor Tamperes), Anneli Lempinen Tamperes, peale selle märgiti eraldi ära veel seitse luuletölget. Parematest luuletölgetest kavatsetakse anda välja luulekogu. Aktusele järgneval koosviibimisel ütles ”Kaleva” toimetaja Aaro Korkeakivi oma kõnes, et eestlust olevat ainult Nõukogude Eestis ja sealt hakkavat ”Kaleva” seda tulevikus otsima, "Meie oleme ju realistid.” Umbes sama ütles ka võistluste auhinnakomisjoni esimees Lähteenkorva, kes tunnistas, et 50ndail aastail on eestlust otsitud
Oma auliiget Professor Peeter Arumaa’d mälestab leinas
t
Meie armas e
aja vanaema
Alide Ever
Mälestavad leinas
ADU ja INGA BRITT TOOMAS ja KERSTIN TEA ja ROLF LASTELAPSED Matusetalitus toimub vaikselt.
Alide Ever’it
DORIS STRÜBE perekonnaga
t
Meie armas tädi Liidi
Alide Ever
CARINA ja HELMUT ANNE, JAAK ja MATTI perekondadega
Armast kauaaegset söp?'
Alide Ever’il
ERIKA NfCOI. HEDDOVOORE perekonnaga
t
Kauaaegset armast sõpra
Aiide Ever’it
EIJ.1 ij.m.iäkv
t
Aino Kaart’i leinavad VIOLA ja VIKTOR JALLAI lastega
t
Meie unustamatu
Evald Mikiver
Mälestavad ALEX HEINAKROON perekonnaga JOOSEP ja MARTA ARTUR ja HILDA MIINE EINAR ja SONJA HELMI ANNE ja HANS LEIDA SAI J,STE perekonnaga ÖED Ja VENNAD kodumaal Matusetalitus toimub neljapäeval, 15. juulil kell 18.15 Matteuse kabelis Norrköpingis.
Head sõpra ja kolleegi Doktor August Moks’i mälestavad leinas
I.VIHA jn VALENTIN GUTFELDT MAIMU ja HERBERT (JUSTALO
t
Lahkunud relvavenda Ingomar Nct!ev’it
SOOME POISID
Inglased vallutasid uue saare
Inglased vallutasid saaregrupi nimega Lõtma-Sandwichi saared, mis asub 200 meremiili Falklanöist kagusse. Argentiina protesteeris ägedasti selle aktsiooni vastu. Argentiina on deklareerinud, et rahutegemine ei saa tulla kõne alla, nii kaua kui inglased asuvad Flaklandi saartel.
Eraarstid kaovad Eraarstide arv Rootsis väheneb kiiresti. Praegu on u. 60» Rootsis tõotavast eraarstist pooled üle 50 aasta, nende asemele ei tule kedagi. Samal ajal suureneb arstide arv, kel on erapraktika töö kõrval, neid on praegu 1580. Üldiselt haigete külastused privaatselt töötavate arstide juures tunduvalt vähenenud. Rootsis oli 1.1.1980 18 335 arsti. Arstid kardavad, et üleproduktsiooni tõttu võib tekkida töpuudus arstide hulgas aastaks 2000.
Suurlaagri rootsi juhtkond tutvumas Metsakodus eestlust tutvustada kirjandusega (Foto Ilves).
Rootsi skautluse
750 ROOTSI NOORT Metsakodu 82 oli suurlaagri ametlikuks nimeks, mille korraldas Rootsi Skautliiku Skaraborgi piirkond. Ja laagrimärgiks Metsakodu märk, täiendatud numbriga 82. Suurlaagrist võtsid osa 19 lipkonda, 50 liikmeline saksa skautide esindusüksus Kielist, 2 gaidi Norrast ja 10-st eesti skaudist koosnev esindus Stockholmi Kalevi lipkonnast nskm Olavi ”Olli” Lepa juhtimisel. Kalevid viisid jälle eesti lipu lehvima välislaagrisse, olgugi et see toimus Eesti omal territooriumil. Kui Olli Lepp laagri löpulökkel tänas laagri eest ja ütles ta poisid on siin endid hästi tundnud kui välismaalased omal maal — lisas ta ka laagriperele küsimuse: ”Kas nüüd kõik teavad, kes eestlased on?”, kö-
Koitjärve suvepidu
Tuul ulub ja vihma sajab .
Alg. Ik.l keerdkäikudest nii vabal kodu-
hirmutada külm ega eelsuvine tetöö jätkamisel. Silmaga nähtaäge vihm. Auto auto järele veeres vad ja kaega katsutavad tulemualla tuttavat teed. Üle paarisaja sed: Metsakodu, Koitjärve ja Vekülalise jätsid toetuse kassameeste laekasse pääsme lunastamise näol. Juba varahommikul nud. Olgugi, et skaudiseadus olid kohale ilmunud spordi ja pai- ütleb, et skaut viib alustatud töö limängu meeskonnad. Göteborgi lõpule”. Tabavad sõnad noore koEesti Nais- ja Meeskoor ilmusid genud juhi poolt, kes ise teab kui kohale arvukas koosseisus ja vajalik on toetus ja tunnustus kaskahe juhatajaga. Kavatsetud peo- vatatele põlvedele võõrastel maa-, kava täielik äbiviimine osutus del ja mitmepelgelistes ühiskonvöimatuks. Pallimängud ja muud dades. spordialad jäid tuleviku peale. Mängijad ei riskinud libedal murul luude-kontidega. Juhtus veel Meeskooride segakoorina esinemuidki ettenägemata äpardusi, mine. Lauljaid ei olnud suutnud Hea tahe on aga pool võitu. Esi- peletada vihm ega tuuled. Vahelmest korda tuli kautusele võtta dumisi juhtisid kindlakäeliselt
pere ja ruumi jätkus veel vabalt all. Pikk ja sisukas esinemine tunlaulukooridele. dus tulevat südamest ja läks ka Peo avasõnas tänas KJ Sihtasu- kuulajaskonnale südameisse, tüse Juhatuse esimees Aksel Oja- Löpusönas Tallinna lpk juht kõiki töötegijaid, osatähtede Aino Miks tänas peokülalisi ja esilunastajaid ja rahaliselt kui ka cej&icL Patrick Rodehn ja Meeri ehitusmaterjaliga uusehituse toe- Lepik ulatasid tänutäheks ilusa tajaid. Peavari on juba olemas, laulu eest lillekimbud koorijuhtiKüllap kaovad ka varsti tellingud dele. andes aset siseseintele ja muule Kavakohaselt oleks pidanud jätvajalikule. Kui samasuguse kuma spordivõistlused ja pallihooga edasi jõuab kui siiani, siis mängud aga . . . Jäi palju aega
vast järgmiseks suvepeoks saavad ka perenaised sisse kolida. Head peotuju soovides palus esimees veel seekord vana kohvikuga leppida. Peokõne pidas Tallinna lpk. abijuht Andres Merelaid.
söögiks ja kohvitamiseks. Ruttu kahanesid kookide hulgad ja tühjendati loterii laud. Rahvatants. Teretulnud külalisteks oli Valida rühm, üks LääneRootsi parimaid. Isegi Ilmataat, oli armuline pärismaalaste vastu.
Käesolev aasta on skautluse juu- Pidas just nii kaua saju vaheaega,
beliaasta: rahvusvaheline 75. a. t eesti skaultus 70. a. Kõneleja idis lühikese, kuid sisuka üle-
Südamlik tänu kõigile sugulastele ja sõpradele, kes meie armsa Endel Bangus’e matusetalitusest osa võtsid ja tema kalmu ilusate lillede ning pärgadega kaunistasid. Eriline tänu Koidu Ventserile ja õpet. Vilundile. ABIKAASA lastega VEND abikaasaga .' VENNATÜTAR perekonnaga
et jõuti nautida külalisetendusi ja koostöö vilja Veskimäega. Veskimäe esinemise ajal tuiskas vesi
ja käisid oskusi proovimas emtsas tarkuserajal. Kahekümnest võimalikust punktist saavutasid kaheksateist Eevi Kaar ja Laine Laks. Lõkketule ümber kogunemisest ei saanud olla juttugi. Tantsumuusika eest hoolitsejad Aarne Ojasoo ja ihomas Ericsson pidasid vahvasti vastu paar tundi. Tantsijad olid aga vahepeal kindlasti koju sooja jõudnud. Viimased vapramad tühjendasid veel angerjaloosi rõngad ja hävitasid pajapõhjast hapuvõitu kapsad. Perenaistel ja korraldajatel jäi imelikul kombel palju aega rahalugemiseks ja koristamiseks. Tänu ja kiitus kõigile, kes kurja ilma trotsisid ja jälle suure toetuse jätkuvaks ülesehituseks Koitjärvele jätsid.
las rõkkav vastus 750-st kõrist: ”Jaaaa . . .” Vaevalt leidub ka enam Skaraborgi maakonnas ühtegi peret — kes ei tea mis eesti skautide Metsakodu on. Laagri kestel avaldasid kõik maakonna ajalehed sõnumeid ja pilte, kirjutatud ja tehtud rajurite gruppide poolt, kellede ülesandeks oli pidevat informatsiooni saata suurtaagrist Metsakodu 82. ”BACK TO SCOUTING” Suurlaagris ringi käies oli rõõm tähele panna, kuidas kõikidel Metsakodu laagriplatsidel, väljakutel ja metsasoppides käis vilgas tegevus. See oli päris õige skaudilaager, kus elati metsaelu, kasutati metsamaterjali ja köidiseid metsaelu mugavamaks muutmiseks, tehti ise süüa ja nauditi. Näis, et rootsi skautlus on pärast mitmesuguseid uuendusi ja otsinguid leidnud tee tagasi metsaskautluse juurde. Võis tähele panna ka seda, et lipkondadel oli küllaldaselt mitmes vanuses juhte, kes aitasid nõu ja jõuga nooremate elu kergemaks teha. Ka lipkondade laagrivarustus oli korralik ja otstarbekohane. Kui sageli tehakse etteheiteid rootsi noorusele, siis selles laagris jäi see arusaamatuks. Pöördudes suurelt teelt alla Metsakodu poole ei võinud aimata, et Metsakodu alal toimub suurlaager. Ei mingeid laagripolitseid ega vahtisid, ei kisa ega kära. Kõikjal noored — elurõõmsad ja aktiivsed — tegevuses, ei mingit logelemist ega korrarikkumist. Nende töövili on silmaga nähtav juba teisel laagripäeval — praktilised laagriehitused, mõned koguni imponeeriva formaadiga ja konstruktsiooniga. Nii oli kerkinud nn. Hundulaagri platsile kahek-
Alg. lk. 1 ordne torn, kaunistatud kolme rootsi lipuga. Torni minnes tuli ennast käte abil üles vinnata kõissõidikul. KALEVID ESINDASID Kalevite laagri leiame väljaspool Metsakodu pärispiirkonda — renditud maa-alal toredal kõrgendikul. Laagrivärav on dekoratiivne: uus skautide Rootsi-Eesti lipp, Kalevi mööik ja kilp, pöördvärav ja paljud väiksed üksikasjad räägivad selget keelt, et Olli Lepp on korralikku ja pikaajalist eeltööd teinud laagrisse tuleOn tunda seda tuttavat Kalevite vaimu — mida lipkond on traditsioonina andnud edasi aasta aastalt uutele liikmetele. Ühe telgi all paistavad kalevite rivitrummid, milledega käiakse lõketel ja muudel tseremoniidel. Laagris lehvib Kalevite lopp. ”Kalev är bäst” nagu üks poiss selgitab eesti skautlust oma uuele rootsi sõbrale. Kalevid on aktiivsed — käivad külas kõikidel lipkondadel, kutsuvad partyle lipkondade esindajad ja suurlaagri juhtkonna, pakuvad neile eesti mini-vöileibu ja muud maitsvat, koos selgitustega eesti skautlusest. Olli on kaasa toonud oma 30 aastase skautlemise nii läbi kantud skaudivormides kui ka muudes mälestusesemetes. Kalevid paistavad silma ka suurlöketel — küll Pulgatantsuga, küll akrobaatide tsirkusnumbriga. Kalevid õpetavad ka kuidas raudnaelaga puu pääle pöietuskirjasid teha. Kalevid on tuntud terves laagris — olgugi et olliga kokku on neid ii. Loodame, et Kalevid annavad ka teistele eesti lipkondadele inspiratsiooni — jatkata eesti skautluse saadikuülesannete täitmist teiste rahvuste suurlaagrites! (EPL/TT).
Laoni ... Alg.Ik.1 Kava algas kodumaise meeskoori poolt plaati lauldud heatasemelise palaga ”Lindude laul*’, milles esines mitmeid lindude häälitsusi ja lõi jaanipäevalise meeleolu. Seejärele Intervjueeriti Aurand Roosi, ”silmapiiri” senist toimetuse liiget, kellele nüüd uu langenud vastutusrikas ülesanne Eesti Vabariigi konsulina IJSA-s. Intervjueeritav kinnitas oma usku kodumaa ja eesti rahva tulevikku. Vahepalana esitati naiskoori ettekanda* ”Kiigelaul” ja siis mängis Käbi I.aretei Eduard Tubina klaveripala ”Kandle polka”. Kuna saade tuli Lünnaliootsist, siis läks mikrofon edasi LÕunu-ltootsi suvipiiovale Helsiiigborgi, kust anti edasi Eesti Päevalehe peatoimetaja Juhan Kokia piduköne kokkuvõte. Kõne, mille sisu võis huvi pakkuda ka kodu* maistele kuulajatele, kellele rootsi raadio teatavasti on kuuldav. Saate lõpuosas mindi roportuaztii tegema Göteborgi eesti kooli, kus noored esinesid julgelt ja kolavas eest koelec. ”Silmapiir” oli ka seekord hästi koostatud ja muutub ikka professionaalsemaks - mai-mölased-lundlased, kes seda teevad, teevad oma tööd armastusega ja kohusetundega. (EPL/K)
Soome - iV. Liidu Alg. lk. 1
Koostöökomisjoni ülesandeks Tallinna nõupidamisel on soome andmetel olnud uute teede leidmine kaubavahetuseks, mis väldiks tekkinud ebatasakaalu. Lahendust on aga raske leida, kuna Soome ei taha N. Liidu võlgade liiga suureks paisumist. N. Liit jälle ei taha loobuda kaupadega tasumise viisist. (EPL/K)
• Sili & sealt
® Väino Kaldma valiti Kanadas Sudbury eesti ev. luteri koguduse õpetajaks. Valimistel viibis ka piiskop Karl Raudsepp. Hääletajad andsid eranditult kõik oma hääled kandidaadile.
South Australian Institute of Technalogy lõpetas rohuteaduse alal HELGI ANN NIITO JA.
r Korter 1 j Aiingsösi tsentrumis 2 tuba j ■ ja köök väjja üürida l, au- ■ •gustist eestlasele, kes ai * I tab kaasa aiatöös. Vast. I | "Villa i Centrum", Alingsås I ^Tidning, 441 00 Alingsås, j
