Kultuurileht, nr. 13, 6 mai 1994
• 1МГТ1Г1
KUNST ',
мамммр !
mmm
6 . mai 1994
Kaks sõpra , kaks kunstnikku , kuid üks näitus ja üks stiilisuund
Nii võib iseloomustada kuni 22 . maini avatud väljapanekut Adamson-Ericu muuseumis . Seekordsed esinejad on Roman Haavamäe ( 1937 . ani R . Espenberg ) ja Aleksander Krims ( 1938 . a-st A . Radava ), autorid , kelle puhul ei leidu ühendavat mitte ainult loomingus , vaid ka eluloos .
Eakaaslastena kuuluvad nad põlvkonda , kes sai oma kunstiõpinguteks innustust Ants Laikmaalt , kelle mõju Kunsttööstuskoolis Nikolai Triigi juures õppinud Haavamäele oli kaudsem kui ta enda joonistuskursusi külastanud Krimsile . Siiski saavad neist mõlemist eelkõige Laikmaa õpilasi ühendava noorte kunstnike ühingu " Vikerla " liikmed ( 1917 ). Hiljem astutakse üheskoos ka Kunstnike Lüdu eelkäija Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu ( 1922 ) ja modernistlike taotlustega Eesti Kunstnike Rühma liikmeks ( 1930 ) ning täidetakse seal kord koos , kord vaheldumisi mitmeid vastutusrikkaid ülesandeid . Samuti seovad mõlemad , kuigi sünnilt tallinlased , oma elu Läänemaaga ( Haavamäe asub Haapsallu elama 1920 ., Krims Ellamaale 1935 . a .). Mõlemad saavad esialgu nii stipendiume ( Haavamäe Sihtkapitali Valitsuselt ( KKSVlt ), teine Kunstiühingult " Vaba Maa " 1922 . a .). Hiljem , " Pallase " realismi tõusuajal , jäädakse aga muutunud kultuurisituatsioonis aktiivsest kunstielust kõrvale . ( Haavamäe ei esine näitustel 1930 . a-st , Krims 1935 .— 1942 . a .) Kindlasti on selle põhjusi truuks jäämine moodsaid voole sünteesivale kunstnikukäekirjale , mis eriti Krimsil , kujuneb välja üsna vara . Nii seostuvad juba ühe ta varaseima säilinud teose " Kevade õunapuud " ( u . 1919 — 1920 ) kontrastsed toonid ja puude rahutud rütmid nii kubismi , ekspressionismi kui ka fovismiga .
1920 . aastail , kui kriitika suhtub Krimsi püüdlustesse veel suhteliselt mõistvalt , tõstetakse esile ta järjekindlust tasakaalukuse , maitsekuse ja stiilsuse taotlemisel — seega art decole omaste põhimõtete järgimisel . Eriti iseloomulik ajastule on ta unenäolikke maastikke (" Park ", 1925 ; " Maastik " (" Majad "), 1925 ) pingestav roosa ja rohelise konfliktsus , mida mahendavad vormide kubistlik lihtsus ja konstruktiivsus . Maalis " Talu " ( 1923 ) lisandub maastike elutusele ja kummalisele vaikusele veel ekspressionismi ja uusasjalikkuse sugemetena
mingi seletamatu , justkui äike-se-eelne pinge ja ärev meeleolu , mida süvendab nii naise kui loomade ebaloomulik tardumus . Tunduvalt enam on art decolikku mänglevust ja elegantsete kontuurjoonte rõhutamist märgata koloreeritud joonistuses " Noormehe pea " ( 1925 ), mis kujutab endast samanimelise , 1922 . a . pärineva õlimaali põhikujundi edasiarendust . Kubismist mõjutatud stilisatsiooni ühendamine range pruuni-musta-valge värvigammaga muudab viimati mainitud teose üheks huvitavamaks Krimsi loomingus .
Roman Haavamägi . ". Autoportree " ( süsi , 1919 ).
Veelgi selgemalt ilmneb Krimsi kainel analüüsil rajaneva loomestüli omapära 1920 . aastate lõpul ja 1930-ndate algul loodud teostes , mille lihtsustatud , veidi geometriseeritud vormid mõjuvad rtii klassitsistlikult rangelt kui ka rafineeritult . Minimaalsuseni taandatud pastelne värviskaala ja teatav naiivsusetaotius lisavad sellele mingi teise , sisulisema aspekti , justkui " olemise talumatu kerguse " tunnetuse (" Kohvikus ", 1930 ; " Daam punases ", 1933jt .). Samas võib kord nõrgemini , kord tugevamini aimata lähenemist metafüüsilisele maalile , milles steriilselt tühjad ja kõledad , kuid mingil seletamatul kombel igavikulisusega seotud ruumid väljendavad alateadvuslikke änge ja pingeid . (" Majad ja tornid ", 1930 ). Veelgi metafüüsilisemalt mõjub pannookavand " Suvi " ( 1930-ndate teine pool ) rõhutatult plastiliste ja nukulike poisifiguuridega lõpmatusse avaneval väljakul . Krimsini jõudsid need kaasaegsest itaalia maalikunstist ( Chirico , Carra ) laenatud vormid nähtavasti sellest mõjutatud saksa uusasjalikkuse vahendusel .
Kahjuks ei tea me , missuguseks kujunes Krimsi edasine loometee , sest ta hilisemate eluaastate looming on jäänud uurijatele tundmatuks . Võimalik , et selles süveneb tendents käsitleda olemuslikke probleeme , või ka hoopis art deco salonglik , rafineeritud elegantsi rõhutav suundumus . Viimasele võimalusele vihjab ta 1930 . a . valminud " Natüürmort viiulig
a "
Ka Haavamäe alustas oma kunstnikuteed maalijana . Tema varastele teostele — peamiselt akvarellidele — on iseloomulik kaldumine stilisatsiooni ning püüd rõhutada vormide ja joonte ekspressiivsust (" Männid " 1920-ndad , " Haapsalu sadam " 1920 ). Huvipakkuvaimad , kuid samas veel tugevalt oma õpetaja Nikolai Triigi mõjulised on söejoonistus " Autoportree " ( 1919 ) ja värviskaala dekoratiivset üldmõju taotlev " Daam lehvikuga ". 1920 . aastate algul illustreeris ta ka laste-ja noorsooraamatuid , alustades aga juba 1923 . a . tegelemist skulptuuriga , milles ta leiabki oma tõelise kutsumuse .
Vabaplasülisi teoseid on Haavamägi loonud siiski suhteliselt vähe . Enamiku neist moodustavad art decolikud vähem või rohkem stiliseeritud rangevormilised pead , eriti lastest , (" lvi ", " Lapsepea " ( liivakivi ) 1925 ; " Poisu " ( värvitud kips ), 1924 ). Üldiselt vaoshoitud ja kargest tundeskaalast erinevad
Aleksander Krims . ' Talu " ( õli , 1923 ).
armsust ja südamlikkust rõhutav " Unerahu " ( kunstkivi , 1928 ) ja Haavamäe loomingus erandlikuks jääv ekspressiivsete joontega " Maria " ( värvitud kips , 1927 ). Samal ajal katsetab ta ka keraamikaga ning uute materjalide ( dolomiidisegust kunstkivi jt .) kasutuselevõtmisega — tegevus , milles , nagu ka ta teemaderingis , võib leida teatud paralleele Jaan Koorti otsingute ja loominguga .
Veelgi selgemalt ilmneb art deco stiilisuund , mis otsib kompromisse modernistlike kunstivoolude ja vanadele kultuuridele ( egiptus , antiik ) iseloomulikke joonte vahel — Haavamäe monumentaal- ja dekoratiivskulptuuris . Neis märkame stiili klassitseerivale harule omaseid jooni — tasakaalustatust , stiliseerivust ja staatilisust — mida elustavad kaar- ja sirgjoonte vastuolust pingestatud kontuurid . Samas on ajastu vaimust kantud ka idee püstitada Haapsallu arvukalt pargi- ja dekoratiivplastikat — oli ju art deco eesmärke luua terviklikke sise- ja välisruumi kujundusi . Haapsallu paigaldatakse nii dekoratiivseid postamente , barjääriposte , lillealuseid ja trepistikke ( 1924 — 1932 ) kui ka bareljeefidega päikesekell ( 1924 — 1925 ) ja maskidega kaunistatud ilmateatetulp ( 1928 ), peale selle mitmeid monumente . Peaaegu kõikidele neist on tunnuslik küllaltki traditsiooniline aluse lahendus , samas ka läbimõeldult valitud asukoht ja sobivalt kujundatud ümbrus .
Mälestusmärkide skulptuurse osa lahendab Haavamägi portreebüsti abil , mis rõhutab kõige iseloomulikumaid jooni , nagu Ernst Enno enesessesüvenenud nukrust , Bernhard Laipmanni uhkust ja mudaravila rajaja Cail Abraham Hunniuse asjalikkust . Erandeiks on siiski Rudolf Tobiase ausammas ( 1929 ) büstiga astmeliselt tõusval taustal , mis nagu viitaks tema heliloomingu suurejoonelisusele ja jõulisusele , samuti aja jooksul kuurordi sümboliks kujunenud Tšaikovski pink ( 1940 ).
Kui samal põhimõttel on Haavamäe loonud eesti kultuuritegelaste monumente teisteski Eesti linnades ( näit . Jakobsoni ausammas Tormas , 1940 , püstitati 1957 ), siis Vabadussõja mälestusmärke luues kasutab ta ka täisfiguure ( Hirve monument Viljandis , 1933 ; langenute mälestussammas Petseris , 1940 ). Kahjuks ootavad aga viimatinimetatud — nagu ka paljud Punaarmee hävituskire ohvriks langenud Haapsalu rannakaunistused — alles oma taastajaid . Jääb vaid loota , et ehk saab keegi veidi innustust kahe kunstnikust sõbra mälestusnäituselt , mis on sündinud Eesti Kunstimuuseumi ja Läänemaa muuseumi ühistööna .
ANU ALL1KVEE
Maastikuarhitekt Nora Tammojal on 80 a . juubel
Maastikuarhitektuur , mille ülesandeks on arhitektuuri seostamine loodusega , maastiku kujundamine inimesele sobivaks elukeskkonnaks , jääb arhitektuuri kõrval tihti teenimatult varju . Ometi on meil sellel alal kunagi heatasemelise erialase hariduse saanud ja seda viljakalt kasutanud spetsialiste .
Eesti teenekamaid maastikuarhitekte Nora Tammoja saab 7 . mail 80-aasta-seks . Enda sõnul pooljuhuslikult sellele erialale sattunud , on Nora Tammoja saanud oma ala tunnustatud meistriks , käinud läbi pika ja sisuka loometee .
Nora Tammoja on õppinud Pärnu Linna Tütarlaste Gümnaasiumis , Polli Aiamajanduskoolis , jätkanud Riigi Kõrgema Kunstikooli juures aiaarhitektuuri kursustel ja Koorti-nim . Tallinna Rakenduskunstikoolis . Aiaarhitekti kutse sai Nora Tammoja 1942 . a . Tallinna Kujutava ja Rakenduskurtstikoolist . Ta on olnud õppejõud Riiklikus Tarbekunstiinstituudis 1944 — 1950 ( ja juhendanud 1970-ndatel diplomitöid ERKI-s ja Räpina sohvoostehnikumis ) ning pikka aega ( 1954 — 1969 ) töötanud arhitektina PI " Kommunaalprojektis ".
Nora Tammoja loomingu loetelu on pikk . Tema planeerimis- ja haljastusprojektid hõlmavad parke , kalmistuid , laste mänguväljakuid , individuaalaedu , ühiskondlikke asutusi Eesti eri paigus . Tihedad on olnud Nora Tammoja sidemed Kadrioru pargiga . 1937 . a . alustas ta seal aianduspraktikandina ja jätkas tööd järgnevatelgi aastatel . 1952 . a . valmis tal Kadrioru pargi Kirde tiigi ümbruse haljastusprojekt ja 1961 . a . samas Hundikuristiku kujundusprojekt . Südamelähedane on Nora Tammojale olnud kalmistute kujundamine . Ta on kavandanud Tallinna Pärnamäe kalmistu , Haapsalu ja Viljandi metsakalmistu , kui nimetada vaid mõned . Omaette töölõik on olnud koduaedade kujundamine , paljud neist asuvad Tal-linn-Nõmmel . Nora Tammoja on südamega teinud tänuväärset haridus- ja valgustustööd : tema artikleid on ilmunud ajakirjades " Nõukogude Naine ", " Sotsialistlik Põllumajandus ", " Ehitus ja Arhitektuur ", " Kommunaalmajandus ja Elukondlik Teenindamine ". Ta on pidanud rohkesti erialaseid loenguid , juhtinud Aianduse ja Mesinduse Seltsi aianduse ajaloo ringi , koostanud EAMS-i kroonika ja teinud muid uurimusi . Nora Tammoja on põhjalikult tegelnud Eesti aianduse ja maastikuarhitektuuri ajalooga . Seda tööd on ta jätkanud pensionipõlvesid , tema kogutud materjale on tänuga vastu võtnud Eesti Rahva Muuseum , Põllumajandusmuuseum ja Arhitektuurimuuseum .
Eesti Arhitektutirimuuseumil on heameel hoida tulevastele arhitektuurihuvilistele Nora Tammoja projekte , hoolikalt valmistatud õpilastöid ning konspekte õpinguaegadest , käsikirju jm ., mis moodustavad ühe praeguse kümnest isikufondist .
EAM soovib austatud sünnipäevalapsele tervist ja elurõõmu ning loodab meeldiva koostöö jätkumist .
EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM
