Meie Maa (1919-1944), 1 detsember 1937
Väga lugupeetud „Mele Maa“ kuuluta|alle •Meie Maa * kuulutuste hinnad on püsinud juba ligi 10 aastat muutuseta. Vaheajal on aga paberihind kallinenud ja trükkimise ning muud ajalehe väljaandmisega seoses olevad kulud tunduvalt suurenenud. Nende ja muude asjaolude tõttu on kuulutuste avaldamine seniste hindadega muutunud majanduslikult kahjulikuks. Suurenenud kulude katmiseks on Eesti ajalehtede väljaandjad ühiselt, otsustanud ajalehtede hinda tõsta 1. detsembrist alates ja kuulutuste hinnad ühtlustada. m Meie Maa u tellimishind jääb endisek*, kuid kuulutuste hinnad alates /. detsembrist s. a. on: kuulutuste küljel 5 senti veeru m/m, esimesel küljel ja tekstis 10 senti veeru mjm. „Meie Maa* ärijufaatua.
Omapäraseio tänavaid Kuressaares Omapärast olukorda wõib näha Kevade tänawal. Seal, tänawa lõpuosas, läbistab tänawa 20—30 m. pikkuselt umbes I m. jügawune lahtine veejooksu kraam, kraawi lähedal ou weel suur kiwide hunnik keset tänawat. Samal tänawal Tomsoni platsi kohal jällegi läbistab tänawa umbe20 m. pikkuselt lahtiae veejooksu kraav. Wahe tänava lähedal Tomsoni platsi ko. hal on 2 suurt sügavat vana sawiauku, millised täidetud veega. Minkowi platsi kohal on samal tänawal suured kivid. Vana Roomassaare tänawa lõpuosas on tänawa serval lahtine weekraaw, mille sügavus kohati üle l meetri. Kraawi puhastamise! sellest väljavõetud praht ja tiwid on asetatud kraawi kesktänava poolsele kaldale. Kuuldavasti ülalkirjeldatud puuduste kõrvaldamine, s. o. kiwide koristamine, aukude täitmine ja kraavide korrashoid, kuulub linnavalitsuse korralduSse. Kuna need takistavad praegu liiklemist uing võivad põhjustada suuremaid õnnetusi, oleks soovitav nende puuduste kõrvaldamine. Worstiwalmistamise kursus Kaalis Kõljala Maanaiste Seltsi poolt korraldatud kolmepäevane worstivalmistamise kursus lõppes lõbusa õhtuga Kaali seltsimajas. Osavõtt kursusest oli elav. Kursust juhatas prl. L. Sander. Salme W. T. T. Tiirimetsa Kogu uus juhatus Kohtust Tungis naabrile kallale Torgu vallas Tammuna külas tungis August Wool kallale sama küla elanikule Theodor Anspöldile ja lõr talle mingi kõva asjaga mitu hoopi pähe, millest tekkisid haavad. Saaremaa l jaoskonnakohtnnik karistaAug Wool i- löömise eest 3-kuise vangistusega. Alaealine varastas käekella ja jalgratta dünamo Salme vallas, elutsev 17-aastane noormees Friedrich Üts varastas samas vallas Imara külas kalur Joh. Pilkast käekella ja Beruhard Ottidelt jalgratta dünamo ühes juhtmega. Nende süütegude eest mõistis Saaremaa 1 jaoSkounakohtuuik Friedrich litsi kummagis asjas ema vastutava valve alla. Mardipidu Jlplas õnnestus 28. nov. korraldäs Jlpla kooli hoolekogu mardipeo, mida kõigiti kordaläinuks wõib lugeda. ÕpilaSte jõulupuu jaoks jääb sissetulekust üle üheksa krooni. Tiirimetfas katkestati maamõõdu tööd Sügisese suurvee tõttu katkestati TiirimetsaS maamõõdu tõõd kgai kevadeni. Tiirimetsa maakorralduspiirkounas teostab maamõõdu tõid maamõõtja Lepmaa. Tänavu suvel töötas ta TiirimetsaS kahe abilisega.
Hiljuti pidas Salme valla Vabatahtliku Tuletõrje Tiirimetsa Kogu koosoleku, kus valiti Tiirimetsa Kogule juhatus. Juhatusse valiti Jüri Kann, Aleksander Magus, Jüri Ait, ja Hindrik Kose. Ametite lõplik jaotamine sünnib pärast valla tuletõrje ühingu üldkoosolekut, mis toimub lähemal ajal. Saarlane juhib aurik „Wiri" lammutamist Tänavu kevadel ostis rühm uppunud laevade vanarauast huvitatud ärimehi viis aastat tagasi Vilsandi lähedal Laiamadalikul hukkunud aurik *2Btrt" vraki. Kogu surve on kestnud vraki lõh kumine tuuker Aleksander Põllu juhatusel. ,Wiri" vraki lammutajad, eesotsas, A. Põlluga ostsid kevadel Rootsist väikese auriku, millega nüüd teostatakse Laiamadalikul „Wiri' vraki lammutamist. Laiamadalikul asub palju teisi laevawrakke. Mõned neist on seal juba lebanud aastakümneid.
ntiookia patriarch saabas Pariisi Anttuotto, Süüria patriarch ******* vas hiljuti Pariisi, km- ta Prantsase ltmulttkare taaraSte paalt s>»rej'«aett. t vasta võ-tt. Ptlõtt karhtaattsaataviae riist. Paremal temast Vsterst õe velev, kes saaõnnaõ külalist tervitas Praaktmaa vattanlikkaõe aimel.
Elaw nõudmine kaladele Saaremaa randades Tänavu on Saaremaa kalapüüdjate rõõmuks räimehinnad tavalisest vei. dike kõrgemad. Randades on kalade järgi nõudmine elav, kuna kalasaak üldiselt on olnud kehvavõitu. Ülesostjad travsporteeriwad kalad Tallinna müügile, kus need maksavad kõrgemat hinda. EeSti kalade hinda surub tugevasti alla Soome silkude import. Meie kalurid ei suuda võistelda Soome kaluritega, sest nende püügilaewad ja püünised ou moodsamad kui meil, andes suurema saagi, mida siis ka võimalik odavamalt turustab». Noorte kotkaste Saaremaa malevas 8 meririihma Viimaste registreerimise andmete järele on Saaremaal 8 mermoorkotkaste rühma ja on loota, et nende arv veelgi mõne Võrra ka-vab. Rühmade suur arv nõuab eriröökavade väljatöötamist, millise ülesande on endale võtnud maleva instruktor. Merirühmade loomisega jäävad rühmade juure tegutsema ka kooli lõpetanud noored, kuna merealaline tegevus huvitab rannikunoori ning on nelle veresse kaswanud. Koitlas langevad viimased metsad Koikla asunduse metsas n. u. jõeäärekarjamaal, algas suurejoonelisem metsatöö. Sellega langeb viimane väärtuslikum ehitusmetsa osa Koikla ümbruskonnas. Tänuavaldus Avaldame oma kõige südamlikuma täuu kõigile neile, kes meid meie tuleõnnetuse puhul on avitanud, ainelise abi ja uõuga. Suurim tänu hra W. Paiwelile, kui asja algatajale ja organiseerijale. Samuti wenuad J. ja L. Kann'«dele, ja. kõigile ümbruskonna elanikele. Perekond Kuldsaared, TiirimetsaS. TMMMk snMri kütti» .GeSti Kaine* at.IS.Sifn: Uuel aa*» tal uuel kujul. Jumal ou armaStuS. Kodu ja emakeel. Populaarteaduslikust kirjandusest. Pulm». marfS. Sõda ja aaiue. Ühe juubeli puhul j.o.e. Praktilise» osas: Rii ühendame riideost. Rahvapärane seinavaip. HeegelpitS ümmargusele linale. Jaapani kodukultuurist. Katt kitsast äürepitst. Mee ja piparkooke. Maitsvaid magustoite. Lihatoite jõululauale. Magusad võileivad. Tõtte kaalikatest. Kaasas: Mustri ja lõikeleht ning .««keste Sõber.* .«e-ti Kaats»* nt. U.
Itaaa praega aa kõikide riikide ja palittlkate piigad suunatud Jaapaui viina konfliktile, ei ale huvituseta teada, et Jaapaai keiserritk oa oma saadiku hra SMn Saknma kanda esitatud ta 8e»ti». Kaigi keiserliku saadiku alaliseks asukohaks ou Riia, ou ka Tallinna elanikel võimalus olnud uõtza tzra Shiu Sakumat. Nimelt tztt sarnane wSttualu» siid, kui ketserlik saadik esitas oma volitused Nttgihotdiale. Sek sündmus äratas täiemates hulkades tähelepanu, kuna Jaapani, kui keiserriigi saadikud oma riietuse toreduselt «Umevõrru erinevad vadariiktde saadikutest. Pildil näeme Jaapani saadikut GeStiS Stziu Sakumat sammumas Nitgihoidja juure Kadrioru lossi oma volitusi esitama.
Rosrkotlaid wääristati tvmrustvswäljenditega Noorte Kotkaste 8. tegntsemiSaastapäewal anti noorkotkaste hoolsuspaela tunnistused üle pideva hoole ja tublidusega tegutsenud uoorkotkaStele Kuressaare .Loanepoegade" pere haukale kp. Adolf Hiiopile ja Kuressaare I rühma kotka abi kp. Hugo Niitsile. Noorhauka hoolsuspaela vääriliseks tunnistati .Laanepoegade" pere sigualist uh. Wäinö Wäli. Kõik tunnustuSväljendid auti üle .Viikingi' rühma ,Ahto* salga aastapäeval. Kaarma pastor Noorkotkaste Saaremaa Malewa pealiku abiks Noorte Kotkaste Peawanem oma viimases käskkirjas kinnitas Nt. Saaremaa Malewa pealiku abiks Kaarma pastori, kotkajuht Elmar Tõldsepp'a l. okt. s. a. arvates. Tagavere orgauisatfioonid ühinemas Hiljuti pidasid Tagavere h.-s. .Külvaja' ja maanoorte ring Tagavere koolimajas ühise koosoleku. Selgituskõnega esine» kohalik koolijuhataja A. Rauk. Kuna Tagavere Maanoorte Ringi liikmed on enamuses mammad — üle 20 a. isikuid ja ring tegutseb väljaspool kooli, otsustati ring viia koolile lähemale... Ka otsustati ring nimetada .Noorte Ühinguks'. Liikmeiks otsustati võtta noori ainult alla 20 aaSta. Kohaliku suurema ja vanema seltsi.Külvaja" liikmeiks otsustati võtta vanemaid maanoori. Töökavasse võeti maanoorte ringis näitetegelaste ettevalmistamine; aiaviljade võistluSkaSvatuse rühmade moodustamine; spordirühma asutamine kooS haridusseltsiga. H.-s. .Külvaja' töökavasse võeti mitmesuguseid seltskondlikke koosolekuid, rese-raat-Shtuid, nagu: käitumine, vaimne areng, kirjanduse tähsius j. t, ning raamatukogu korraldamine. Seega otsustati .Roortrühiugu' noori ettevalmistava seltskonvatööks, et kohalikul üldhariduslikul seltsil olek- rohkem agaramaid tegelasi. Naistuletörje tegevusest Meedias Meedla-Maleva tuletõrje naisosakond pühitses hiljuti oma aastapäeva, mis kujunes suurejooneliseks. Naisosakond, mis on asutatud L.W T.Ü. Meedla-Maleva kogu juure, oa Looval esimene. Naisjaoskoud ou korraldanud aaSta jooksul palju tantsuõhtuid ja omavahelisi koosviibimisi. Käsitöid tehakse näitemüügikS igal talvel, milleks Makse nädalas ükS kord kooS. Uudist Tagaverelt Neil päevil korraldati Tagavere kooliruume- maskeraadõhtu. Vanu traditsioone peetakse siin au serS. Nii võiks nimetada mardi- ja kadripäeva traditsioone. Seoses mardipäeva annetekorjamisega, kogusid kohalikud noormehed koduõlle jaoks ka liunaksevilja. WnmaSte põlluharimiStöSdena käib siin kandis kivide lõhkumine. Tagaverel ou loota jõulupühadeks kohast ajaviidet, kuna kohalik algkool ou agaralt ameti» laulude ja näidendi õppimisega. Kukkus läbi lae Mõni päev tagasi kuttuS Pihtla wallas Jlpla küla- 60 aaStaue naisterahvas Leena Liiv läbi lae tuppa. Kukkumisel sai ta ainult põrutada. Liiv läks pööningult loomadele heinu tooma, kusjuures kõduueuud laelauad murdusid naise jalgade all.
Raadio maal wifa levima - Nüüd, kus õhtud pikad ja igavad, sõidavad maal ringi agendid, pakkudes müüa raadioaparaate, kuid ostjaid leidub vähe. Esiteks on raadio maamehele natuke kallis lõbu, ja teiseks ou raadio saatekava maamehe meelest liiga kuiv. Kui külas kusagil seatakse üles uus raadio, siis on esimesel õhtul uudishimulikku kuulajaid tuba täis, teisel õhtul tuleb veel mõni üksik inimene, ja hiljem ei tule enam keegi. Ei meeldi, öeldakse. Maal soovitakse, et saatekava oleks mõnes osas kohandatud maainimese maitsele ja huvidele. Praegu aga saatekava arvestab peamiselt linnaga.' Lümandas tuleb lõbus pidu Pikema vaheaja järgi avaneb Lümanda noortel ja vanadel võimalus veidi lõbutseda. Nimelt korraldab Lümanda skautrühm 12. dets. rahvamaja- rikkaliku segaeeskawaga peo, millest saadav puhastulu läheb poistele .julla* muretsemiseks. Ettekannete headuse tagab juba fee, et ettevalmistustega alatt varakult ja ettekanded oa töötatud läbi põhjalikult. Pealegi esineb rida häid jõude. Kahtlematult ei jäta ükski, kes tahab lõbusalt õhtut mõõda saata, pidu külastamata. KawaS ou palju omapäraseid naljanumbreid ja meeleolupilte. Ümbruskonna noorsugu tunneb kahtlematult sellest suurimat rõõmu, et kord jälle saab «Suusalt tantsu lüüa orkestrimuusika murdumisel, sest paljud on juba .lõõtsapillist" tüdinenud! .Kultuur" tegutseb Lümanda selts , Kultuur':" näitlejaskond õpib praegu hoolega Talliuua.Töölisteatris" suure menuga mängitavat agulikomõödiat .Häda õnnega'. Nimetatud näidend kavatsetakse lavale tuua Kolmekuniugapäewal, milline on harilikult olnud rahvarohkemaks peopäevaks varemail aastail. Ühtlasi töötab praegu hoogsalt orkester, mis vahepeal mõned aastad vajas järelkasvu uooremate «Lugijate näol. Orkestri .värske veri' on innukalt tegevuses ja loodetavasti annab see häid tulemusi. ItitoUUi JU jwyrf aa *j —-uitu IfL*
Uus Saarlaste Kalender 1038 . Sisuks.' kalendaarium ilmade ettekuulutustega, pühad ja puhkepäevad, turupäewad, laadad, Kuressaare linna. Saare- ja Muhumaa juht, põllumajandusliku nõuande korraldus, ümarguste metsamaterjalide arvestamine kantjalgadeks ja tihumeetriteks, tähtsamaid nõudeid lttklemtsel, Raatsi vürviga vürvivine, 2 juttu, kuulutused jne. 100 01., hind 10 senti Saadaval kauplusist ja lehemüttjailt ILllemüüjaile kõrged protsendid. Peaiadn „Meie Maa" trükikojas. Loomade- ja lihahinuad Esmaspäeval, 2S. novembrit Põllutõökoja Tallinna alatisel elustapaloomade ja lihaturul veiste pakkumine keskmine. Nõudmine elaw eksportkaubale, s. o. wäiksemaile pullidele ja mullikatele, kuna kolmapäeval l. dets. algab veiseliha eksport Soome. EkSportpullidest ja mullikaist makseti täna 60 s. piires tapakaalu ja 28—30 s. eluskaalu kilo. Rammusad siseturu pullid maksavad $0—63 s., tapakaalu 30—32 f. kilo. Lehmade hinnad samad, mis läinud nädalalgi. Rammusad lehmad 56—60 s., keskmised 52—55 s. ja lahjemad 46—50 s. tapakaalu ja 17—22—30 s. eluskaalu kilo. Wafttaid turul väga vähi. Tapetud kaup ühes nahaga 50-75 s. kilo. Eluswasikate hinnad 30—35 - 40 s. piires kilo. Lammaste pakkumine keskmine. Nõudmine samuti keskmine ning hinnad endised. Tapetud lambad ilma nahata ja pudemeteta maksavad tavaliselt 45—50 s. ning ainult.väga lahjad 40— 45 f. Ao. EluSlambad 26-30 -35 f. kilo. Tendents kindel. Sigade pakkumine suur. Nõudmine rahuldav. Tapetud sigadest ühes pea-jalgadega maksti samu hindu, mis möödunud nädalal, s. o. valdavas enamuse- noored tapakaaluga 100 kilo piires lihasead maksid 72—75 s. kilo. Kõikumised nimetatud hinnast üleS- ja allapoole 2—3. s. ptireS, olenevalt sordist. Nahkade hinnad Rahaturul valitseb viimasel ajal üldiselt nõrk tendents nõrga nõudmise mõjul. Toored veisenahad nõrgenesid 5 s. wõrra kilolt. Toored weisenahad maksavad seega 85 s., möödunud nädala 90 s. vastu kilolt. Wasikanahad, mis eelmisel kuul maksid 6 kr. piires tükk — maksavad praegu 3,50—4 kr. tükk. Lambanahad 2 —i kr. tükk, kuid tendents kaldub ka nõrgenemisele. Toodud hinnad on arvatud Tallinnas.
Raudvere Reiu Wü M SM ««kail mg liin tijifejl Mo Laam oStiS iljaku KaStenalt .Meie Maa". Nüüd teine juba mitu pääwa mo otsas kinni, et telligu ma itta .Meie Maa* ning telligu. Seal olnd. Kaali, üks va moekas jutt seheS, mis mo eidele kangest meeidind. Ma põle suur lehesõber eluaeg olnd, vahest arva ole teisi liidi ala osnd. Aga mo eide kauguse vastu map' saa. Sool, Kaali, keib vist juba leht? See jutt oli nõnda antud mehe jutu moodi. Päris kahu, et sõuksed mihed, uagut me, üksteist äi tunne. Kust kandist sa sealt Kärlalt oled? Testid seal ju nõnda mitud wädu — itta lõuna ja põhja mihed. Map küsi seda sandi pärast — kui ma Piduta veSkise lähe, ehk ma pääse fiiS teitele jalga ingama. Meitel sii pifikSte poistega äda. Ma oli omagid Ärdertiga püsti ristis Korjavad teised vanad rauda kogu ja vidavad aga mõisa. Roonul olevat tarist. Ma esiti keeltst ka poissi, et kui roonu tahab, fiiS saadab käsu. Teisepere Seiu tuli ka mestele ning ütles omast poolt, et kui see raud rommle nõnda tarbime on, ja see siis omale ka tasub fida. Korjand teine omal kõik koli kogu, nagu vanad raaudad ja leki tükid ning pand paase lüki taha. Mette Ärbett aga (ta nüüd juba teiselassis) seleta- moole selle asja kenast äü ja ma lõi juba nüüd obusele taliranad ala, et klnnd ranad stmtt kaoiimaja L Viia. Tahame oort iga inna eest oma elu seinale seitest au märki lüüa, kut koolimaja- mestele näidati. Õues on nüüd ka oopis laarim keia, põle rauarisu enam ku-kil ridevil vedelemas. Nüüd iljaku, ühe pühabe, olid teised koolimajas ariduse seltsile inge sisse aand. Moole oli ka papper koose järge saadetud, aga mas läiud. Mõtlesi, et kus see äbi, kui nad mind äkist eestseisuse äi vali. Ja kui äkist valivad, fimma ole jälle ristis. Pärast kuuli, et olid luband seal seltsimamaja teha ja seltsi liigendele ilma rahata raamatuid lugeda anda. Me mõtlesime Laaniga ka liikmeks akata. Ennem kut ma Laam ää võist, (sest oma kolmkümmend aaStat tagasi) lugesime itta üksteisele raamatutest lugusid ede. Raamatulood ariwad ju mõistust ja mõned südant ka — uagut see Jrlanda lugu. Nojah, Kungla selts tehje kevade oma 10-aastasekS saamisel peo ja Wõidutuli olla sui jälle PaadeaukuS. Sõda ma kuulisi Mk Üieelu Roosi kääst. Päris kahu, et ma selle pühabe ise mõisa äi läind. Ma tahaks sooga. Kaali, mõndagid juttu aada. Sa ju nagut antud mees ja ähk tead uõu anda. Tule ka keSsiku linna turule. Sa lewad mo seal kergesti üles. Mool ou valge obu, ja kaapsad on rattal. Ma olek» juba ammu selle reisi linna teind, aga see Kellama ragatki tee (sealt posti alt, kus kiri on, et nüüd on linn) künni Slupi nutti, oli itta nii põrguline ull põrutama, et ma kartsi oma latorni laasi eest. Ilma latornita äi pääse jälle ommga vara linna, see peab ju rattal olema. Kui sool piip pimedas nina all ungib, sõst vist on vähe, auru ramp aab so veel ala ka! Siis mool on lõugas üks aige ambatüügas ka veel, mis põlud selle ragatki teega rahul. Ta pagan attas seal ikka irpsaStt valutama. Rüüd aga olla tee rihmaga pehmeks tehtud, mo oma vanem poeg Liu tutt laupa linnast ning põlla seal rattaga sõita saand. Saunas ma küflst Liu kääst, et miks ta põle maskipallile läind. Lehtes oli ju laupaks sõuke rall jälle lubatud. Poiss ütles, et ta olla see sügise korra juba käind. Siis olnd lehtes kuulutus, et iga mehe jäukS olla üllatus. Põlla aga olnd. Ma arvasi jo röõstiti poissi, et ju see see üllatus oligi, et põlnd. Poiss teenib nüüd kenad rahad aigemaja juures. Tahab omale uied vatid selga osta. Kui ma kessiku linna lähe, simma aita teda poodis tingida. Nagut sii sammas lehtes oli iljaku, et vanad poed olla tuntud ja uied tundmata, peame fiis vist neid uusi tundmatuid vaatama minema. Ma sai sest nõuandest nõnda aru. Nojah Kaali, ähk siis rehvame turul? Mo Laam poolt soole ja so eidele tervifid. Randvere Rein.
