Nõukogude Õpetaja, nr. 41, 12 oktoober 1974
KÕIGI MAADE PROLETAARLASED , ÜHINEGE !
EESTI NSV HARIDUSMINISTEERIUMI NING HARIDUSALA , KÕRGEMATE KOOLIDE JA TEADUSLIKE ASUTUSTE TÖÖTAJATE AMETIÜHINGU HÄÄLEKANDJA
Nr . 41 ( 1591 )
Laupäeval , 12 . oktoobril 1974 Hind 2 kop . XXXII aastakäik
ÜLELIIDULISED AUTASUD
Saavutuste eest sirguva põlvkonna õpetamisel ja kasvatamisel autasustasid NSV Liidu Haridusministeerium ning Haridusala , Kõrgemate Koolide ja Teaduslike Asutuste Töötajate Ametiühingu Keskkomitee rinnamärgiga « NSV Liidu haridustöö eesrindlane » järgmisi Eesti NSV haridustöötajaid :
KALD , Sulev Ferdinandi p ., Tartu 5 . keskkooli õpetaja .
MAASIK , Aita Nikolai t ., M . Härma nimelise Tartu 2 . keskkooli õpetaja .
TAMMISTU , Velda Augusti t ., Misso keskkooli õpetaja .
TKATSOVA , Maria Ivani t ., Vabariikliku õpetajate Täiendusinstituudi metoodik .
Eduka töö eest sirguva põlvkonna õpetamisel ja kasvatamisel anti NSV Liidu Haridusministeeriumi ning Haridusala , Kõrgemate Koolide ja Teaduslike Asutuste Töötajate Ametiühingu Keskkomitee ühine aukiri järgmistele Eesti NSV haridustöötajatele :
ILVES , Vaike Andrei t ., Lihula keskkooli õpetaja .
JAANIMETS , Helve Nikolai t .,
Harju rajooni haridusosakonna köolide inspektor .
KAISMA , Elvi Kusta t ., Vabariikliku õpetajate Täiendusinstituudi kabinetijuhataja .
KUSMA , Eduard Davidi p ., Haapsalu sanatoorse internaatkooli õpetaja .
MÄLGI , Heldin Kusta t ., Kohila keskkooli direktori asetäitja õppealal .
•••••••••
| Leningradi oblastinõukogu istungjärgul arutati üldisele keskharidusele ülemineku kulgu oblasti koolides . Märkimisväärsed on olnud edusammud õppe- ja kasvatusprotsessi tähistamisel . Möödunud õppeaastal saavutas 287 kooli täieliku õppeedukuse . 9 õpilast 10-st , kes alustavad õpinguid 1 . klassis , lõpetavad kaheksaklassilise kooli . Kolme aastaga on õpilaste arv , kes jätkavad õpinguid keskkoolides või keskeriõppeasutustes , suurenenud 64 protsendilt 94 protsendile . Käesoleval viisaastakul on ehitatud 40 ja rekonstrueeritud 16 koolimaja . 12 koolimaja ehitati šeffettevötete ja kohalike nõukogude summadega . Erilist tähelepanu on pööratud maakoolide töötingimuste parandamisele .
g | Rohkem kui 150 kõrgemat kooli meie maal kasutab õppe-
protsessis televisiooni . Televiisorist kuulavad loenguid kaugõppe teel õppijad . On plaanis luua üleliiduline üldhariduslik programm , mida hakatakse levitama sidesputnikute vahendusel . Hiljuti olid 11 liiduvabariigi koolitelevisiooni metoodikud koos Donetskls , kus sealses Polütehnilises Instituudis tutvuti televisiooni rakendamisega õppetöös . Juba viis aastat tegutseb instituudis kaks stuudiot , millest saab korraga loengut pidada 400 üliõpilasele . On hoolitsetud ka tagasiside eest : lektor näeb loengu ajal auditooriumi .
H Mogiljovi * avati õpilaste toitlustuskombinaat , mille jõudlus on 19 tonni kondiitri- ja kulinaartooteid ööpäevas . Kombinaat on sisustatud nüüdisaegsete vahenditega , kogu transport on mehhaniseeritud . Järgmisel aastal antakse
ekspluatatsiooni veel mitmed tsehhid . Siis suudetakse iga päev toitlustada üle 25 000 õpilase . Marokos algas uus õppeaasta kuumade Ilmade tõttu alles 1 . oktoobril . Tänavune kooliaasta on eelmistest erinev selle poolest , et hakatakse rakendama laiendatud õppeprogrammi . Välismaiste imperialistide võimutsemise aastatel oli enamik marokolastest kirjaoskamatu . 1956 . aastal , kui Maroko sai sõltumatuse , õppis alg- ja keskkoolides vähem kui 300 000 õpilast . Praegu on õppijaid üle 1,5 miljoni . Ametlikuks õppekeeleks kuulutati araabia keel , riigikoolides on õpetus tasuta . Haridusele eraldatakse 26,8 prots . riigieelarve kulutustest .
Käesoleval viisaastakul avatakse Rabatis , Casablancas , Tangeris ja teistes linnades 8 uut kooli , hulk koole moderniseeritakse .
Möödunud pühapäeval tähistati meie maal õpetajate päeva . ELKNO Keskkomitee ja Eesti NSV Haridusministeerium
kutsusid pedagoogide pidupäeva puhul Tallinna õpetajate noorema põlvkonna esindajad kõigist rajoonidest ja linnadest
. S . oktoobril korraldati neile vastuvõtt Haridusministeeriumis , õpetajaid tervitas haridusminister Ferdinand Eisen ,
kes kõneles õpetajaskonna suurtest ülesannetest üldisele keskharidusele
ülemineku
lõpuleviimisel .
Noored õpetajad olid samal päeval vastuvõtul ka ELKNO Keskkomitees .
Pildil :
Vastuvõtul Haridusministeeriumis andis haridusminister Ferdinand Eisen noortele õpetajatele üle kingitused .
Näeme kingitusraamatut
vastu võtmas Oktoobri rajooni noorte õpetajate nõukogu esimeest Piret Saldret .
MARGUS VIIKMAA foto
NOOR ÕPETAJA ASUS TÖÖLE
Viljandi linna " ja rajooni koolidesse suunati käesoleval õppeaastal kuusteist noort kõrgema haridusega pedagoogi , kes , üks välja arvatud , ka kohale tulid . Enamasti asusid nad tööle keskkoolidesse ( kaks Mustlas , neli Abjas , kolm Mõisakülas , üks Viljandi 5 . keskkoolis ).
Kui kohtusime , hakkas neil viies nädal tegelikku koolitööd seljataha jääma . See on
ga lühike aeg kaugeleulatu- > ate järelduste tegemiseks nii uustulnukatele enestele kui ka nende tööd jälginud kooli juhtkonnale . Esimesi muljeid jagada , esimesi hinnanguid anda peaaegu viis nädalat siiski võimaldavad .
Abja keskkooli staažikate pedagoogide hinnang oma noortele kolleegidele näis olevat valdavalt positiivne .
« Küll on meile tänavu kenad noored inimesed sattunud . Kohe rõõm vaadata , kui tõsi-
selt
nad töösse suhtuvad ,» lausus kooli- ja klassivälise töö organisaator Milvi Pihla .
Direktor , vastne teeneline õpetaja Heino Einer , pidas neid hästi töötahtelisteks , püüdlikeks ja hakkajaiks . Samas aga küsis : « Kui kaua neis see säde säilib ?» Küsimuse põhjuse — erilist vaeva nõudev töö keskastme poistega , järele vastamine , määratu hulk lisaülesandeid võimalikult kõrgema õppeedukuse näitaja saavutamiseks , mis kõik on õpetajale ikka äärmiselt pingutav , lisas ta siinsamas . Et aga kõigist neljast on loota häid õpetajaid ja häid kolleege , eks ole siis loomulik koolijuhi soov : küll tahaks , et nad vastu peaksid .
Ettevalmistuses on ilmsiks tulnud vana puudus — pioneeri- ja komsomolitöö vähene tundmine . Muuseas viitasid sellelesamale vajakajäämisele veel Mustla keskkooli direk-
tor
V . Vissor ja parteialgorganisatsiooni sekretär M . Mäepalu .
« Kui kõrgemasse kooli minnakse , ei saa kommunistlikud noored enam aru , kas nad oma organisatsiooni sisuliselt kuuluvad või mitte . Meie kooli lõpetanud , kes siin olid komsomolikomitee liikmed või klasside aktivistid , on ka kurtnud , et neid kõrgema kooli komsomolitöös üldse ei rakendata . Eks mõni jääb eemale mugavusest , aga enamik ikka sellepärast , et ei söandata endale ise ülesandeid küsida .
Pioneeri- ja komsomolitöö praktika sõltub koolist ja veel rohkem sellest , kui palju inimene kolme kuu jooksul ise suudab süveneda . Kohustuslik on ette valmistada rühmakoondus , komsomolikoosolek , klassiõhtu . Missugusest kogemuste hulgast saab üheainsa katsetuse puhul kõnelda ? Koolis aga on nii palju vaja osata ,» arutles H . Einer .
Ta rõhutas sedagi , et palju tuleb tänavu tulnud noortel pedagoogidel algusest peale endal teha . Ainult geograaf sai valmiskabineti . Matemaatik sai eeskuju ühe Abja keskkooli parema kabineti näol . Sai ruumi , tehnilised vahendid , pimenduse . Ent see on tühine osa vajalikust . Ülejäänu , tähtsam , jääb õpetaja enda teha . Muusikaõpetaja hakkab ka tükkhaaval kabinetti kokku kandma . Tal on sellevõrra raskem , et pole ka eeskuju . Vastava spetsialisti puudumise tõttu oldi sunnitud tükk aega muusikatundideta läbi saama .
« Meeldiv on see , et Elvi Tamme tuli ja küsis endale klassi . Ka Maie Ehatäht oli klassist huvitatud . Soovitatakse ju esimesel aastal algajale klassi mitte anda . Oma kogemustest aga võin öelda , et kes klassi ei taha ja sellele kangesti vastu sõdib , sellest ei saa head õpetajat .
Ta jääb lastele kaugeks , elab kooli üritustele vähe kaasa .
Klass on suures osas õpetaja töö baromeeter . Kui klassiga kõik hästi laabub , läheb ka muu töö hästi ,» oli H . Einer veendunud .
Elvi Tammel on 24 matemaatikatundi ja 6 . klass juhatada . Maie Ehatähel 22 tundi geograafiat . Tema on 4 . klassi juhataja .
Tundidega nad saavat toime , aga pioneeri- ja komsomolitööga on muret küll . Selles on ettevalmistus vähene . Nad rääkisid oma klassist , kus olevat väga tublid ja iseseisvad lapsed . Nad ütlesid , et on kollektiivi sisse elanud .
Rein Piir õpetab ajalugu 10 ., 6 . ja 4 . klassis . Kaheksa tundi on tal sõjalist algõpetust .
« 10 . ja 4 . klassis läheb hästi . 6 . klassiga on raskem — nendega
annab vehkida . Praktikat keskmises vanuseastmes pole olnud , eks see annab ko-
he
tunda . Sõjaline õpetus poisse tõmbab , — seal on töö tõsine ja distsipliin tugev ,» rääkis ta .
Ka elamistingimuste üle ei kurdetud . Peeti loomulikuks , et esialgu on kõik kahe peale kasutada . (« Olime viis aastat
ühiselamus olnud , me ei oskakski päris üksinda elada .») Aasta lõpuks valmib Abjas õpetajate maja . Seal hakkavad elama ka noored õpetajad .
Nende töö algus on rõõmus ja paljutõotav .
Optimistlikult rääkisid oma tööst ka Mõisaküla keskkooli noored õpetajad .
Rein Toomla : « Halb on see , et õpetajakutset meie teaduskonnas üldse ei propageerita .
On loetletud terve hulk süsteeme , kellele ülikooli ajalooteaduskond kaadrit ette valmistab . Kooli selles loetelus ei ole .
Korter mul on ( õigemini tuba kolmetoalisest korterist ), tunnid on . Et meil on väike
kool , tuleb anda ebaloomulikult palju aineid , õpetan ajalugu , ühiskonnaõpetust , vene keelt , pedagoogikat , riigi ja õiguse aluseid , olen 11 . klassi juhataja . Nagu vikerkaar , kus kõik spektri värvid esindatud .»
Ta oli sellele veendumusele jõudnud , et tema 17-liikmeli-ne abituurium on tunduvalt tugevam praktikaaegade klassidest . Ta tunneb heameelt , et klassis , kus arvuline ülekaal on tüdrukute käes , valitseb ka tüdrukute arukus .
« Mulle on mitmeid ameteid antud : kutseorientatsioonikomisjoni esimees , ametiühingukomitee liige . Aega jääb ometi üle . Kultuurimajas käisin vaatamas . Seal on vaikne . Otsustasin , et hakkan loenguid pidama . On vaja tegevust , muidu kujuneb tühi olek .»
Ainete rohkust nimetas ka Rea Lehtsalu . Ta õpetab joonistamist , joonestamist , tööõpetust ja kunstiajalugu . Ega
muud , lihtsalt tundide ettevalmistustööd on palju .
Väike tüdruk tuli õpetajate tuppa : « Palun 3 . klassi päevikut .» — « Võta keskmisest kapist ,» sai ta juhatust . Rein Toomla tõusis ja ulatas tüdrukule otsitud klassipäeviku . Kui uks tüdruku järel kinni läks , ütles ta kolleegile : « Nii väike ei ulata ju ise päevikut võtma .» Mis kena tähelepanelikkus !
Noored spetsialistid moodustavad 21,2 % NSV Liidu õpetajate üldarvust . Suurem osa neist asub tööle maakoolidesse . Kuidas neil läheb , kuidas nad kohanevad oma töö- ja elamistingimustega ? Kas nad jäävad pedagoogilisele tööle ? Me ei küsinud seda viimast , aga nagu kuulsime , koolides tasapisi sellest mõeldakse . On tulnud väärt inimesed , kellega tahetakse kaua ühist tööd teha .
ELLEN KÜNNAPAS
30 AASTAT EESTI NSV VABASTAMISEST
LAHINGUD MUHU- JA SAAREMAAL
Septembrikuu lõpuks 1944 . a . olid Eesti Laskurkorpuse väed jõudnud vabastada Eesti NSV mandriosa . Vabastamist ootasid saared — Muhu- , Saare- ja Hiiumaa . Nii algasid neil viimastel septembripäevadel lahingud Eesti NSV lõplikuks vabastamiseks .
Vaenlane oli klammerdunud Lä & ne-Eesti saarte külge ega kavatsenud neist kergesti loobuda . Kuni need saared olid tema valduses , võis ta julge olla oma Kuramaa-väe-grupi seljataguse pärast ja kaista teda Balti laevastiku rünnakute vastu .
Meil tuli valmis olla uuteks veristeks lahinguteks . Seda enam , et saartele oli pagenud ka osa mandril purustatud vaenlase Vägede riismeid . Pealegi raskendas saarte vabastamist 8 — 9 km laiune väin mandri ja saarte vahel .
27 . septembril algasid ettevalmistused Suure väina forsseerimiseks . Kaatrid vägede üleviimiseks jõudsid kohale 29 . septembri õhtupoolikul . Hitlerlased , kes Muhu rannalt nägid kaatrite saabumist Virtsu , ootasid meie vägede üleviimise algust mitte enne 30 . septembri hommikut . Kuid me otsustasime vaenlast üllatada ja alustasime forsseerimist kohe 29 . septembri õhtul .
Võitlejate võitlus- ja võidutahe olid tugevad . « Saaks aga rutem pihta hakata !» ütles Kuressaarest pärit automaatur Paas . — « Oleme valmis . Ootame ainult käsku
võitluseks kodusaare pärast ,» rääkisid saarlased jefreitor Oeselg , võitlejad Oblik ja Tõnn . Ka allakirjutanule olid saabuvad lahingud lahinguteks kodusaare , sünnikodu pärast , kus ootasid isa , õed ja teised lähedased . Seetõttu — ainult rutem alata !
Ületanud ööpimeduses väina , tungisid dessantlased Kuivastu sadamasillale ja selle ümbruse randa . Ägedas lahingus vabastati Kuivastu
sadamahooned ja liiguti põgeneva vaenlase kannul laial rindel edasi Orissaare poole . Umbes kella üheksaks 30 .
septembri hommikul jõudsid meie dessantlased Muhu läänekaldale . Likvideerinud veel paar üksikut põgenevat vaenlase rühma , vabastasid nad Muhu lõplikult 30 . septembri keskpäevaks .
Suure väina forsseerimisel ülesnäidatud vapruse eest andis Nõukogude valitsus kangelase kõrge nimetuse
nooremseersant Nikolai Matjašinile ja leitnant Albert Repsonile .
Forsseerimise ja Muhu vabastuslahingute edu aluseks oli kõigi dessantlaste ennastsalgav ja mehine võitlus . Kangelastegusid sündis iga sekund , igal sammul , kõiki
neid ei suudetud jäädvustada . Iga dessantlane väärib sügavaimat lugupidamist .
Korpuse põhijõud saabusid Muhusse 3 . oktoobriks . Nüüd seisis ees edasitung üle Väikese väina . Vaatamata väina kitsusele ( Suure väinaga võrreldes ) ei olnud selle forssee-
rimine
kuigi lihtne ülesanne . Ees oli ikkagi 2 — 3 km laiune veekogu , mille võrdlemisi madalas vees ei saanud kasutada sügavalt istuvaid ujuvvahendeid . Väilt tuli ületada paatide , lootsikute , pontoonidega . 4 . oktoobril sai korpus 8 . armee juhatajalt käsu forsseerida 5 . oktoobril Väike väin ja Saaremaa kiires korras vaenlastest puhastada .
Tusasel sügisööl vastu 5 . oktoobrit nihutati dessantüksused merekaldale . Juba õhtust peale tibas aeg-ajalt peenikest vihma . Alates Emajõest oli võitlejatel Ja komandöridel seljataga palju pingelisi päevi ja - öid , kus puhkusele sai mõelda harva . Sellest hoolimata oli meeste meeleolu reibas .
Väikese väina forsseerimisel läksid esimestena lahingusse major B . Ploomi pataljon 921 . laskurpolgust ning kapten V . Klassmanni võitlejad 917 . laskurpolgust . Sama polgu võitlejad major G . Karaulnõi juhtimisel ületasid tammi ja kinnitasid kanna Saaremaa rannale . 7 . laskurdiviisist ületas esimesena Väikese väina 300 . laskurpolgu major E . Ströhmi pataljon . Algasid lahingud Saaremaa vabastamiseks .
Lahingud Saaremaal kestsid neli päeva . Vaen ' ane osutas meeleheitlikku va : tupanu . Esimese lahingupäeva — 5 . oktoobri — jooksul vabastati saare idaosas platsdarm suurusega kuni 40 km rinnet pidi ja kuni 25 km sügavuti .
Okupantide võimu alt vabastati rohkem kui 80 küla ja asulat . Meie edu jätkus ka järgmisel päeval . 7 . oktoobriks sai 7 . laskurdiviis ülesande vabastada Kuressaare . Keskpäeval läksid rünnakule 27 . laskurpolgu kaks pataljoni , keda pool tundi hiljem toetasid 354 . laskurpolgu allüksused .
Pärast paaritunnist ägedat lahingut löödi vaenlane Kuressaarest välja . Vabastatud linna esimeseks sõjaväekomandandiks määrati allakirjutanu . Komandantuuri õlgadele langes esimestel päevadel kogu linna elu korraldamine . Peagi ilmus komandantuuri hulgaliselt linnaelanikke , pakkudes oma abi normaalse elu taastamiseks . Linnaelanike abiga kustutasime kiiresti hulgalised tulekahjud , taastasime korra ja elanike julgeoleku , võtsime valve alla vaenlase poolt mahajäetud sõjavarustuse . Juba järgmisel päeval sai linn kohalike tööliste energilisel tegevusel elektrivalgustuse . Purust , ltu . t elektrijaama as-mel pandi tööle Kahu villavaoriku jõujaam , mille töölised olid suutnud õhkulaskmisest päästa . Igal pool lõid elanikud käed külge , et luua linnas kiiremini normaalne elu .
Vaenlane taganes Sõrve säärele . Eesti Laskurkorpuse 249 . diviis sai ülesandeks hävitada hitlerlaste viimased väed Sõrves ja vabastada viimane maa-ala Eesti NSV territooriumist .
8 . oktoobril moodustati tu-
gev
eelsalk , mis pidi löögirusikana läbi tungima rindejoonest , jõudma Salme küla piirkonda ja läbi lõikama vaenlase taanduvate gruppide te ? poolsaarele . Eelsalka kuulus pisut vähem kui 400 võitlejat , 20 tanki ja iseliikuvat suurtükki ning 8 tankitõrjesuurtükki . Salga komandöriks määrati tankitõrjedivisjoni komandör major V . Miller .
õhtu eel läbis salk rindejoone ja sööstis sihikindlalt eesmärgile .
Umbes kell 8 õhtul . Teerist Tehumardi küla piirkonnas . Siit kulgeb poolsaarele madalate kraavidega ääristatud tee . Tüüpiline Saaremaa maastik — kadakane ja kivine . Ilm pimenes , ajuti sadas hoovihma .
Äkki tõusid lähedalt valgustusraketid ja eelsalga pihta avati äge tuli . Puhkes tulevahetus . Vaenlase automaaturite rünnak löödi tagasi . Siis tuli vaibus ja luurajad tegid kindlaks , et hitlerlased on kiiruga taandunud .
Ent just siis , kui eelsalk kavatses taanduva vaenlase kannul edasi liikuda , algas uus äge tulevahetus Tehumardi teeristil . Siis kostus lähenevate
diiselmootorite undamist ja roomikute raginat . Kas omad või vaenlane ? Lõpuks tõusis läheneva müra kohalt valgustusrakette . Niisugust raketti meie ei kasutanud . Tähendab , vaenlane tuleb .
Kiiruga püüti luua ringkaitset
. Suurtükid asetati ümber vastassuunda , kergetankid ja
iseliikuvad suurtükid tiibadele . Lendasid üles meie valgustusraketid . Vaenlasest lahutas meid vaid sadakond sammu . Ründav tankikolonn lähenes ja puhkes põrgulik kanonaad . Vaenlane püüdis meie positsioonidest läbi tungida .
Rivist löödi välja vaenlase juhttank . See pöördus risti teele ja süttis . Leegitseva tanki otsa kihutasid transpordimasinad ja tee ummistus . Meie eelsalga raskerelvade peatähelepanu oli suunatud vaenlase tankidele ja iseliikuvatele suurtükkidele . Üksteise järel purustati vaenlase soomusmasinad , transportöörid ja
iseliikuvad õhukaitsesuurtükid . Vaenlase tulejõud nõrgenes , paanikas sõdurid rabelesid siia-sinna varjupaika otsides . Lõpuks hääbus põlevate masinate kuma ja lahing vaibus . Lahinguvälja haaras pimedus .
Siis aga kuuldus otse eelsalga lahingukordades võõrkeelseid käsklusi . Vaenlane muutis taktikat ja püüdis pimedust kasutades üksikult ning gruppidena meie lahingukordadest läbi roomata . Puhkes käsitsivõitlus , käiku läksid püssilaed , kangid , labidad ... Eelsalk ei vankunud , vaenlane taandus .
Kui valgenes , avanes öise lahingu pilt . Kõikjal vedelesid lahingutehnika jäänused . Tee ja selle ümbrus oli vaenlase laipu nii tihedalt täis , et silm ei eraldanud enam teekraave . Eelsalk tegi kahjutuks rohkem hitlerlasi , kui salgas endas mehi . Tõsised
olid ka eelsalga kaotused , kuid nende kangelaslik võitlus andis neile -võidu. Nimetada selle lahingu " kangelasi — peaksime nimetama kõiki eelsalklasi , -nii langenuid kui ka neid , kes jätkasid võitlust järgmisel päeval .
Algas Sõrve sääre vabastamine .
Fašistlik väejuhatus oli Sõrve sääre meie pealetungivate vägede vastu eriti võimsalt kindlustanud , et kaitsta oma Kuramaa arineegrupi tagalat . Sõrve oli loodud tugev kaitsesüsteem rohkem kui 6000 mehega , arvuka suurtükiväega , sõjalaevastikuga ja lennuväega . Terve oktoobrikuu kestsid rasked lahingud . Edasi tungida õnnestus vaid 15 km . Järgnes paarinädalane paus aktiivses lahingutegevuses . Uued lahingud algasid novembri keskel .
18 . novembril algasid lahingud Sõrve sääre kitsaimal kohal — Lõpe — Kaimri joonel , kus kõigest 4 km pikkune positsioon toetus mõlema tiivaga vastu merd . Seda positsiooni kaitsesid 10 — 12 pataljoni vaenlase jalaväge ning ligi 130 suurtükki ja miinipildujat . Sõrve läänekalda läheduses ristles vaenlase sõjalaevastik .
Rasketes lahingutes murti hitlerlaste vastupanu ja meie väed tungisid hoogsalt edasi . Ka teised vaenlase positsioonid vallutati järgmiste päevade jooksul ning 24 . novembriks jõuti Sääreni . Majaka piirkonnas püüdis vaenlane
veel kord vastupanu organiseerida , kuid need katsed olid asjatud . 249 . laskurdiviisi mehed paiskasid vaenlase viimased riismed — ligi 1000 meest — sõna otseses mõttes merre . Veel meres sumades tulistasid mõned neist vastu . Aga kui padrunid lõppesid , ronisid nad veest välja ja andsid end vangi .
24 . novembri ' hommikul kell 8.30 heiskasid 249 . diviisi luureroodu mehed Sõrve sääres tuletorni katusel punase võidulipu .
Sõrve lahinguis kerkis esile palju tõelisi kangelasi . Lahinguis Eesti NSV vabastamisel ilmutatud vapruse eest teenisid korpuse väeosad teist korda Nõukogude armee kõrgema ülemjuhataja tänuavalduse . 249 . diviisi 921 . laskurpolku autasustati Punalipu ordeniga , 779 . suurtükiväepolku Kutuzovi 3 . järgu ordeniga , 917 . laskurpolku ja 925 laskurpolku Punatähe ordeniga , 307 . üksikut tankitõrjedivisjoni Aleksander Nevski ordeniga . Tuhandeile võitlejaile anti ordeneid ja medaleid .
Sõrve vabastamisega lõppes Eesti Laskurkorpuse ajaloo üks tähelepanuväärsemaid lehekülgi . Sünnimaa oli vabastatud . Ja kuigi ees ootasid
veel lahingud Kuramaal , oli kõigile selge , et lõplik võit on juba üsna lähedal .
VASSILI KÜLAOTS , kaardiväe erupolkovnik
