Rahva Hääl. A : EK(b)P Keskkomitee ja Eesti NSV Töörahva Saadikute Nõukogu häälekandja, 13 september 1944
Miiting vabastatud Võrus
KRISTJAN JALAK
Võru, 11. septembril (ETA). JVõru „Kandle” teatri a*’a& roheliste puude ja ilupõõsaste kohal lehvivad jälle punased lipud. Seintel on kunstnike poolt valmistatud nägusad loosungid ja plakatid: ,.Elagu vaba Nõukogude Eestil”, „EIagu võidukas Punaarmee!”, „Surm saksa okupantidele!” Pühapäeva, 10. septembri, õhtupoolikul kogunesid võrulased siia rõõmumiitingule. „Neli nädalat tagasi vabastas Punaarmee saksa okupantide verisest ikkest Võru linna. Kolm nädalat tagasi vabastas Punaarmee kogu Võrumaa. Varsti vabastab ta kogu Nõukogude Eesti,” ütleb EK(b)P Võrumaa komitee sekretär sm. Tamm miitingut avades. „Saksa vandaalid lootsid ka Eestis kehtima panna keskaegse orjusiiku korra,” ütleb oma kõnes EK(b)P Keskkomitee sekretär sm. Päll. „Eest: keel suruti kõrvale, Isegi tänavasiltidel oli esikohal saksa keel. Eestlane aga jäi sirgu. Ta ei paindunud. Paljud eesti rahvale truuks jäänud õpetajad, riskides koha ja isegi elu kaotusega, ei võtnud osa eesti noorsoo vaimsest vigastamisest, mida saksa okupandid just eriti kooli kaudu püüdsid teostada. Nõukogude võim aga teeb kõik, et eestlane saaks vabalt elada oma isade maal, et eesti keel võiks vabalt kõlada. Toome oma suurima tänu Punaarmeele, kes võitlustega jn vabastanud Võru linna ja Võrumaa,” ütleb kõneleja kõigi koosolijate tundeid väljendades. „Toome oma tänu seltsimees Stalinile, kes cn
juhtinud ja juhib seda vabastusvõitlust. Toome oma tänu teistele Nõukogude rahvastele ja eelkõige suurele vene rahvale, kes on aidanud eesti rahval vabaneda sakslaste ikkest ja kes abistavad teda eelseisvas ülesehitustöös. Ainult ennastsalgava tööga suudame kiiresti parandada rasked sõjahaavad, taastada õnneliku elu.” Tervitusi ütleb Võru maakonna vabastamisest osa võtnud Punaarmee väeosa võitlejate, seersantide ja ohvitseride esindaja. Ta märgib neid suuri võite, mida Toolis-Talu-poegade Punaarmee on saavutanud käesoleva suve väitluste jooksul. ..Neid võite organiseerib kõigi Nõukogude Liidu vennalike . rehvaste juht Kõrgem Ülemjuhataja Nõukogude Liidu Marssal Stalin. Hurraa seltsimees Stalnile!” Kostab võimas ..hurraa” ja siis kõlavad orkestrilt Nõukogude Ludu hümni pühalikud hel d. Kõnetooli astub kunstnik Jaan Va h t r a: „Me:l on seljataga kolm hirmu ja õuduse aastat. Möödas on ajad, mil me iga päev olime hirmul oma elu pärast. Olgu tervitatud võidukas Punaarmee. Okupatsioonivõimud püüdsid hävitada esmajoones eesti intelligentsi. Intelligents kannatas kahekordselt: füüsiliselt ja vaimselt. Kui siinne hitlerlik ajakirjandus, nii eesti- kui saksakeelne, püüdis mitmesuguste võtetega petta eesti rahvast, siis Saksamaal ilmuv ajakirjandus ütles otse, et „see maa si*in on igipõline sakslaste maat”, et „väikerahval, nagu eestlased, ei saa olla mingisugust oma kultuuri”, et „25 aasta pärast ei kõ
nele sellel maal enam keegi eesti keelt”. Nüüd vajjatakse eesti intelligentsi tööjõudu igal pool. Kutsun teid kõiki suurele loovale ülesehitustööle,” lõpetab oma kõne lugupeetud kunstnik. Tervitusi toob vabastatud Võru rahvale 3. Balti rinde võitlejate, seersantide, ohvitseride ja armeekindral Maslennikovi esindaja. Raudteetööline Saimre märgib oma sõnavõtus: „Kui saabus Nõukogude võim, siis raudteelased ei jäänud pealtvaatajaks. Ootamata käsku, hakkasid nad enda algatusel roopaid ümber seadma nõukogude raudtee laiusele. Asusid ehitama lõhutud sildade asemele uusi.” Punaarmee Eesti Rahvuskorpuse isikulise koosseisu poolt tervitab sm. Männi, kes oma sõnavõtus rõhutab, et eesti rahvas pole omanud kunagi nii võimast relvastatud jõudu kui praegu Punaarmee eesti laskurkorpuse näol oma suurtükiväe, tankikolonn: ja lennukitega. Võimsa k!idua»valdustorni:ga otsustab koosolek saata tervitustelegrammid Võru vabastamisest osa võtnud Punaarmee väeosadele, Eestimaa Kommunistliku (bolshevikkude) Partei Keskkomiteele, Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogule ja eesti rahva sõbrale ja juhileseltsimees Stalinile. Koosolekule järgnes Punaarmee laulu- ja tantsuansamblite kontsert.
Vorust
Võru „Kandle” teatrimaja saalis leidis aset rahvakoosolek, kus kõnega esines Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissar Sm. G. A b e l s. Sm. G. Abels omal sõnavõtus käsitas küsimusi, mis j nõukogude võimu taas maksmai hakkamisega _ Eesti , vabastatud^ ^atätfei nõuavaä~šelgitärnist. Nõukogude võim on rahva' i võim. Nõukogude võim ehitab i üles; meie kolme okupatsiooniaas- ; ta kestel palju kannatanud maa. 1 Selleks on vaja inimesi. Nõukogu- ! de võim vajab kõiki, kes tahavad | pühendada oma tööjõu uue elu ; ülesehitamisele. Eesti rahval ei | ble* fashistlikust vägivallast pääsemise järel enam midagi karta. Külb agai ei pääse teenitud ^palgast viletsad rahvareeturid ja kodumaa äraandjad, kelle tabamisele ja hävitamisele aitab kaasa iga aus Eesti kodanik. v Eesti rahvas kuulub oma maa
juurde. Nõukogude võim ei võta kelleltki: maad ära, vaid vastu pidi — a»nnab maad igaühele, kes seda vajab. Samuti ei saa keegi sundida eesti põllumehi üle minema kolhoosisüsteemile, kui nad selleks ise soovi ei avalda. ^ Koosolekule'** kogunenud^Võru 1 rahvas ^võttis selle autoriteetse seletuse^ nõukogude võimu poliitika) kohta Eesti NSV vabastatud territooriumil vastu üksmeelse ja sooja poolehoiuga. Veel toimus Võrus selgituskoosolek Võrus töötavatele käsitöölistele töönduslike kooperatiivide süsteemi tutvustamiseks. On oodata juba lähemal ajal mitme käsitööstusliku artelli tööle asumist Võrus. Algas haigete vastuvõtmine Võru ambulatooriumis. Töötab Võru emade-laste nõuandla. Registreeritakse tervishoiutöölisL
Kominumstid esirinnas Narva taastamistöödel
Narva ajlgavas ülesehitustöös sammuvad kommunistid esireas. Nii on partei liikmed seltsimehed Gnetov ja Gubin oma töökollektiivi jõul seadnud korda Narva sidekontorile eraldatud ruumid ning 1 seal on saadud tööga a gust teha. Kommunistid seltsimehed Kuuse ja Arula asusid samuti oma- kollektiivile ette nähtud ruumide kordaseadmisele omal jõul, ootamata selleks kõrvalist abi.
Energilise algatusvõimega ja leidlikkusega saadakse üle kõikidest raskustest ning tullakse toime alustatud tööga. Seesugusest kiiduväärsest agarusest ja initsiatiivist peaksid võtma eeskuju kõikide asutuste juhid ja vastutavad töölised. Niisuguse töömeetodiga kiirendame oma paljukannatanud kodulinna ülesehitamist. V. JOVLEV.
Ülesehitustöö Põlvas
Võru „Töörahva Elu” kirjutab ülesehitustööst Põlvas: — Fashistide hävitustöö ja raskete lahingute tagajärjel said rängalt kannatada Põlva alev ja Tännasilma küla. Põlva ahvi keskus on sakslaste poolt peaaegu täielikult maha põletatud. Nüüd on igal pool asutud sõjahaavade parandamisele ja uuele ülesehitustööle. Kõikjal käib viljakoristamine. Selleks kasutatakse allesjäänud viijnpeksumnsinaid, mis kiiresti korda seatakse. Kähr s alustas tööd võimas iseliikuv viijapeksumasin. Nägu Kähri viljapeksumrsina juht kinnitab, võivat
Kähri võimas masin kõik ümb ruskonna viljad ära peksta, kui aga kü11ev~ 1 i jätkub. Valla täitevkomitee peab hoolitsema, et vajalik kütteõli õigel ajal kohal oleks. Fashistliku okupatsiooni painajast vabastatud inimesed ei suuda küllalt siunata sakslaste käsilasi, l es levitasid hirmu- ja õudusejutte Punaarmee kohta, kes tulevat ja tapvat kõik inimesed. Nüüd, mil nähakse, et see oli kõige häbematum vale, on inimesed muutunud julgeks ja rõõmsaks ning asunud tööle kahekordse energiaga.
Sõjategevus Lääne-Euroopas Liitlaste edukas pealetung Lää-ne-Euroopa sõjatandrit jätkub. Liikudes Moseli jõe suunan vabastasid liitlaste väed Luksemburgi. G e-n t i s on vaenlase vastupanu murtud ja liitlaste väed va-bastasid^linnar^LHlkiate^väeü-vallu-* tasid ka L i e g e’i linna,, mis- asub 34, km ;ka.ugusel Saksamaa piirist. Kanada- väed, möödudes Calais* ja Dunkerque’i sadamast ja neid sisse piirates, vallutas, d t-‘. septembril O s t e n d c sadama; Oodates sama ägedat vastupanu nagu Le Havre*i ja Boulougne i mures, liikusid kanadalased ettevaatlikult linna suunas, kuid ei leid lud seal üldse vastupanu. Sakslased olid selle* suure sadamalinna maha jätnud taganedes otse paanikas. Belgias ei olnud sakslastel ei toiduainete tagavarasid ega relvastust. Liitlaste tankide voolule võisid hitlerlased vastu seada ainult oma tankitõrjekahureid, kuid ka. neid ei jätkunud küllaldaselt. Liitlaste tankikolonnid liiguvad Belgia. laiu maanteid mööda Hollandi ja Saksamaa piiride poole, leides vastupanu ainult mõnes üks:kus kohas. Ida-Prantsusmaal kitsendasid liitlaste 7. armee väeosad veel rohkem koridori, mille kaudu vaenlase väed võiks : d taanduda. Prantsuse armee eelväed jõudsid Diion*i linnani, kohates vaenlase nõrka vastupanu. Tugevamat vastupanu osutavad sakslased prantsuse vägedele, kes tegutsevad lõuna pool BfelfortM linna. MARSSAL TITO KÄSKKIRI Nagu teatab „Vaba lugaslaavia” raadiojaam, on marssal Tito pööranud Jugoslaavia rah/avafoastusliku armee isikulise koosseisu poole käskkirjaga, milles öelJakse: „On saabunud see suur rõõmupäev, mida teie ja tuhanded hukkunud kangelased on oodanud kolme ja* poole aasta rangeimate kannatuste kestel. Me : e suur liitlane — kuulus Punaarmee — jõudis Jugoslaavia piirile.” Käskkiri lõpeb sõnadega: ,.Kuulsa Punaarmee jõudmine meie piirile äratagu te-s uut meeleolutõusu ja karastag,u teie tahet, et anda saksa okupantidele ja kodumaa reetjatele veel tugevamaid hoope: Näidake neis viimseis lahinguis, et te olete võitmatu Punaarmee väärikad liitlased.”
Ta* oli. müürsepp. Kivi aseta* kabineti-Iinnapea, nagu tema öeldes. kivile ehitas tal oma eluea käijad kodanlisest leerist Tal ott kestel palju hooneid Eesti linna*, raekotta tulnud mehena* töötava des ja külades. rahva hulgast ja ta jäi kolge ti-j Kuna ta*, oli võrsunud töölise hedamasse kontakti töötajatega. Ta perekonnast kujunes ta ka sees- liikus alati seal, kus kees loov miselt tõeliseks klassiteadlikuks töö, kus olid töötavad rahvahulki tööliseks. Ja. klassiteadiik tööline gad. Ei möödunud nädalat, kus. kodanlises riigis ei piirdu ainult sm. Jalak poleks käinud tehastes oma kutsetööga. Ta asub lammu- töölistele kõnelemas. Nõukogude tarna vana. korda* ja ette valmis- Eesti, eriti meie kaasvõitleja kotama uut ja ilusamat. dulinna Tartu töötav rahvas ar-; Jalaka vanemad orjasid Kastre mastas sügava seltsimehelikkusega mõisa parurrit. Jalakas kasvas aru- Kristjan Jalaikat. Temas polnud saamine, et Töötajad peavad ise aset inimlikele pisiintriigidele, kõ-. võitlema oma olukorra paranda- veratele käikudele, ebaaususele, mise eest. See viis. ta .töölisliiku- Kristjan Jalak astus vastu kõikidemise ridadesse. Aastate vältel are- le raskustele rahulikult ja kindlalt, nes temast bolshevik — kodan- täie rinnaga, luse leppimatu vaenlane. Pikk ja Kui saksa fashistlikud vä^d vaevarikas oli ta teekond. 1941. a. juulis tungisid Tartusse, Kodanlise diktatuuri kõige mus- tõmbus sm. JaJak koos Tartu aktematel aastatel, kui Eesti reakt- tiiviga Mustvee ümbruskonda. Ja siooniline klikk tegi katseid täis- siin tuligi sm. Jalakal üle elada likult lämmatada eesti töölisliiku- tema tervisele saatuslik silmapilk mist, hoidis sm. Jalak Tartu Töö- — ta sattus autoga miinile ja sai lisühingute Keskliidu esimehena raiskesti põrutada. Olid sisemised kõrgel punast võitluslippu. verejooksud. See andis parandaTa võttis kogu oma jõuga matu hoobi tema tervisele. Ta osa Tartu Töölisteatri organisee- jäi põduraks, ei paranenud enam. rimisest ja selle tööst. Kui polit- Kogu südamega nõukogude sei poolt suleti Tartu Töölistea- korrale andunud sm. Kristjan Jater, siis oli sm. Jalak esimestest, lak on üks paljudest ohvritest, kes aitas otsida uut kaitteorgani- mis Eesti rahvas on pidanud andsatsiooni vormi, kuhu koondada ma fashistliku Saksamaa kallaleTartu pahempoolne tööliskond ja tungi tõttu _ meie väiksele koduintelügents. Asutati Tartu Alko- maale — Nõukogude Eest.le. holivastane Kultuuriühing. Aga vaatamata kaotustele, mis Kui 1937. a. teostati oarla- võitlus sakslaste vastu saiandije mendivalimisi isikuvaJimise alusel, kestel meilt on nõudnud, on nüüd oli sm. Jalak see, kelle Tartu lõplik võit ometi käeulatuse kauprogressiivsed valijad seadsid kan- gusel. didaadiks Karlova linnaosas. Seal Sm. Jalaka kodulinn Tartu on oli tema vastaseks suurte rahade- jälle vaba! Peagi vabaneb kogu ga varustatud vaps. Võitjaks tuli Nõukogude Eesti. Jalak ja läks riigikogusse, kus ta Meid lohutab teadmine, et kõikumatu järjekindlusega kaitses Nõukogude Tartu vanem töömees Eesti töötava rahva huve. oma elutee lõpul siiski sai. kuulda Kui saabus eesti rahva, ajaloo- oma armastatud kodulinna vabasline päev — 21. juuni 1940. a., tamisest, et ta võis kaasa anda siis sammus Kristjan Jalaka laia- oma parimad soovid ja tervitused õlgne kogu kindlalt Tartu rahva nendele seltsimeestele, kes sõitsid rongkäigu eesotsas. Nüüd sai ?m. Tartu korraldama _ ja, rajama Jalak uued ülesanded, uue. töö- uut elu sakslaste hävitustöö asekoorma. meie. Ta valiti Eesti NSV Ülem- Puhka rahus, armastatud sõber jiouk
Aug. Prink, M. Laosson, E. Tõnurist, ,V. Hlon, M; Raud, H. Kruus, J. Kärner, K. Ird, O. Urgart, H. Johani, VI Haldre, E. Hiir, A. Kaal.
tn linna täitevkomitee moodustamine, oli nagu endastmõistetav, et Kristjan* Jalak sai esimeseks; Tartu Enna; täitevkomitee esimeheks. Sellel kohal sai ta oma tööga väga populaarseks. Ta* ei olnud ★ ★ Tartu linna täitevkomitee esi- mann, A. Reimann ja A. mees ja Eesti NSV Ülemnõukogu Prink ning mitmete asutuste saadik KRISTJAN JALAK maeti ja organisatsioonide juhatajad ja 10. septembril 1944. a. Leningradis esindajad. Suur-Ohta kalmistule. Matusetalituse avas sm. A. Reimann. Suurt töömeest oli tema viim- Hauakõne p*das ja asetas pärsele puhkepaigale saatmas arvu- ja Eesti NSV Ülemnõukogu Prekas hulk rahvast, eesotsas Eesti siidiumi ja Eesti NSV RaHva-; NSV Valitsuse liikmed sm-d komissaride Nõukogu nimel sm. A. A. K r e s s, J. N u u t, A. B o r k- P r i n k. Bulgaaria sümfimusfest
Nagu teatab NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadi Informatsioonibüroo. teatasid Bulgaaria Valitsuse esindajad pärast Nõukogude Liidu avaldust sõjarvahekorra väljakuulutamise kohta Bulgaariaga ööl vastu 6. septembrit Sofias asuva Nõukogude charge d*affaires*i D. G. Jakovlevi kaudu Nõukogude Valitsusele, et Bulgaaria katkestas suhted Saksamaaga ja et Bulgaaria Valitsus palub Nõukogude Valitsuselt vaherahu. Vaatamata sellele avaldusele, teatas Bulgaaria Valitsus 6. septembril avalikkusele ainult, sellest, et ta pöördus Nõukogude Valitsuse pooie palvega vaherahu asjus, ega teatanud suhete katkestamisest Saksamaaga. Selline vastuolu Bulgaaria Valitsuse avaldustes äratas loomulikult Nõukogude Valitsuses umbusaldust Bulgaaria Valitsuse positsiooni suhtes. Seetõttu ei võmud Nõukogude Valitsus asuda Bulgaaria Valitsuse vaherahupalve läbivaatamises. Alles E septembril avaldas Bulgaaria Valitsus, et ta on katkestanud suhted* Saksamaaga ja 8. septembril kuulutas ta* Saksamaale sõja. Pärast seda lõpetasid Nõukogude väed 9. septembril kell 10 õhtul sõjategevuse Bulgaarias ja
asusid ühes Suur-Britannia Valitsuse ja Põhja-Ameerika Ühendriikide Valitsusega Bulgaariaga sõlmitava vaherahu tingimuste väljatöötamisele. - Bulgaarias on loodud uus valitsus Kimon Georgijeviga* eesotsas. Endine sõjaminister kindralmajor Ivan* Marinov nimetati Saksamaa vastu* tegutsevate Bulgaaria vägede ülemjuhatajaks. Uue Bulgaaria valitsuse propagandaminister Dimo Kazasov esines raadiokõnega», milles ta teatas uue valitsuse esimestest Rammudest. On vabastatud ametist endised Bulgaaria regendid. Kõik need ministrid ja rahvasaadikud, kes on süüdi selles, et maa sattus katastroofi äärele, vangistatakse ja nende varandus konfiskeeritakse. Taastatakse kõik poliitilised vabadused ja õigused, nagu sõnaja koosolekuvabadus ja organiseerumise õigus* Kaotatakse ühtlasi ära ^kõtk erakorralised ja rahvad vaenulikud seadused. «PAXBA OpraH UK Kfl(6V Bctohhh h Cooctob aenvT3T08 Tpyafliuuxcfl SctohckoA CCP /leHiinroaa. loDroauA neP; 3 Toimetuse kolleegium-
MB 7368
jn ya i
3*k>3 3823
