Sirp ja Vasar, nr. 10, 7 märts 1975
Pärast rasket haigust lahkus 26 . veebruaril meie hulgast Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee juhatuse esimehe asetäitja Ralf Raudberg .
R . Raudberg sündis 2 . novembril 1921 "‘ Tallinnas töölisperekonnas . Lõpetanud 1942 . aastal sõjakooli , võttis ta ohvitse
28 . veebruaril suri 54 . eluaastal ootamatult arhitekt Ottomar Alas .
Lahkunu sündis 16 . veebruaril 1922 . a . Tallinnas töölisperekonnas . Isamaasõja puhkedes algas tal teenistus Nõukogude armees , kust ta juba sõjapäevil suunati teiste spordimeistrite hulgas Moskva kehakultuuriinstituuti . Pärast Tallinna vabastamist jätkas Ottomar Alas õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis , mille lõpetas 1954 . a . arhitektina , pühendudes maaehitusele . Algul arhitektina , hiljem projekti peainsenerina töötas ta lõpuni « Eesti Maaehitusprojektis », andes oma parima meie kaasaegsete maa-asulate kujundamisel , maaelamute ja ühiskondlike hoonete tüüpprojektide loomisel .
O . Alas oli tuntud ka hea tennisistina : ta tuli mitmekordseks NSV Liidu tsempioniks .
Oma pingerikka ja küllaltki sündmusrohke elu jooksul oli Ottomar Alas
rina osa Suurest Isamaasõjast . Alates 1944 . aastast oli R . Raudberg Kommunistliku Partei liige .
Pärast demobiliseerimist 1946 . aastal oli R . Raudberg palju aastaid seotud vabariigi ajakirjandusega . Ta oli kirjanduslik kaastööline « Noorte Hääle » toimetuses ja hiljem , olles lõpetanud Vabariikliku Parteikooli , « Noorte Hääle » osakonnajuhataja ja toim etaja asetäitja . 1951 . aastal edutati R . Raudberg EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna sektorijuhatajaks . Seejärel töötas ta « Rahva Hääle » toimetaja asetäitjana ning toimetas ühtlasi ka ajakirja « Pilt ja Sõna ». Hea sulemehe ja organisaatorina , ajakirjanike noore põlvkonna kasvatajana ja aktiivse ühiskondlasena pälvis ta kolleegide siira lugupidamise .
1968 . aastal valiti R . Raudberg Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee juhatuse esimehe asetäit-
jaks . Ta tegi suurt ja tänuväärset tööd Nõukogude Eesti majanduse ja kultuuri saavutuste tutvustamiseks väliseestlastele .
R . Raudbergi oli autasustatud Punatähe ordeniga ja mitme medaliga ning
AUTASUSTAMISI
£ Kauaaegse kohusetruu töö eest ja seoses pensioniikka jõudmisega autasustas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi nimel Tööveterani medaliga pensionäre Elmar Eisenit , Artur F 1 i n k i , Frants Ilvest , Natalia Kangrut , Herbert Kulmu , Boris K u 1 m a n i t , Heljo M i i 1 e n i t , Salomon Pevsnerit , Aino Ripust , Valter Rootsi , Voldemar Sauli , Taimi Seljamaad , Herman T a 1 mret , Robert Tavast , Tõnu T e t r e , Rosalia Toomi ja Kaarel Vihermäed Eesti NSV Riiklikust Televisiooni ja Raadio Komiteest , Marie-Ottilie Ehalat , Erik L u i t vat , Oskar Tammsaar t , Eri-ka-Marianne T a m r e t ja Alvine Tkatšenkot RPI « Eesti Tööstusprojektist » ning Alfred Aduskit , Hilda Hlramat , Hans Kaunmat , Anna Lehte , Zlnaida Liivat , Herta L i nd u , Mahvalda N o g o t , Kristjan P ed e m a n n i , Elfride R a i d 1 a t , Ingeri Raudveed , Veera Rämma 1 it , Valter Sibulat , Alfred T ä 11 e t , Heinrich U m e 1 a s t , Eleonore V a r m a t ja
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega .
Helge mälestus R . Raudbergist jääb meie südameisse .
GRUPP SELTSIMEHI
Hermide V e 1 a t trükikojast « Punane Täht ».
# Kauaaegse viljaka lavategevuse eest ja seoses viiekümnenda sünnipäevaga autasustati RAT « Vanemuise » so-
listi Eesti NSV teenelist kunstnikku Aino Seep-Breedet NSV Liidu Kultuuriministeeriumi ja Kultuuritöötajate Ametiühingu Keskkomitee aukirjaga .
0 Viiekümnenda sünnipäeva ja 25aastase lavategevuse juubeli puhul anti RAT « Vanemuise » solistile Eesti NSV teenelisele kunstnikule Aino SeepBreedele kauaaegse viljaka loomingulise töö eest teatris Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukiri .
M Seitsmekümne viienda sünnipäeva puhul ja teenete eest eesti nõukogude teatrikunsti arendamisel anti lavastajale ja teatripedagoogile Leo Kalmeti1 e Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukiri .
Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukirja sai kauaaegse laitmatu töö eest ja seoses kuuekümnenda sünnipäevaga Eesti NSV Riikliku Vene Draamateatri vanem j uurdelõikaja-modelleeri ja Anna Denissova .
A Seoses viiekümnenda sünnipäevaga pälvis kauaaegse eeskujuliku töö eest raamatukogus Fr . R . Kreutzwaldi nim . Eesti NSV Riikliku Raamatukogu rahvusbibliograafia osakonna pearaamatukoguhoidja Erna Langemets Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukirja .
Kuuldemängude võistluselt
Suures Isam aasõjas fašismi üle saavutatud võidu 30 . aastapäevale ja vabariigi 35 . aastapäevale pühendatud kuuldemängude võistlusele saabus 73 tööd . Zürii koosseisus L . Soe ( esimees ), L . Mölder , M . Liidja , E . Maremäe , T . Rinne , A . Liives , E . T re ie r ,. E . Vetemaa Ja A . Maasik otsustas esimest preemiat mitte välja anda . Selle asemel moodustati juurde veel üks kolmas preemia .
II preemia said Hans Laansalu (« Valgetest kividest laev ») ja Inge Trikkel (« Maailm eri värvides »), III preemia Ülo Mets (« Kolmekesi »), Inge Trikkel (« Ainult mina
alati rõõmsameelne ja heasüdamlik sõber ning seltsimees , noorematele heatahtlik ning abivalmis nõuandja . Sellisena püsib ta meie mälestustes jäädavalt . ^ KOLLEEGID
ja Mõmmik »), Ene Hion (« Jõhvikad õuntega ») ja Reet Okas (« Midagi Chopini muusika taolist »), ergutuspreemia aga Kalle Suuroja (« EURV-6 »), Leho Männiksoo (« Seisukord nr . 13 »), Rein Saluri (« Mul kõik vanaviisi »), Raivo Rahusoo (« Laviinide teel ») ja Silvia Luksep (« Et elada »).
Zürii otsustas m ärkida ära järgmised tööd : « Ainult üks küsimus » (« Seitseteist »), « Kõik oleneb kõigest » (« Illusioon »), « Julgus elada » (« Seiklus »), « Direktor » (« Gleb »), « Oks kuue vastu » (« Jaan »), « Vee all » (« Margus »), « Paljasjalgne mees » (« Vahindra ») ja « Juhtum heas perekonnas » (« Noa »).
Villem Gross . TALVEPUHKUS .
Ühe naise ja em a saatus- ! oo ju tu stam ise k audu k ä sitleb a u to r ro m aanis eetikaprobleem e p erek o n n as ja m eie ühiskonnas . E nesetunde , enesev äärik u se ja alanduse teem a k u jutam isel on n äid a tud veel m itm esuguseid su u rem aid või väiksem aid a rg i seid traum eerin g u id , m ida tekitab inim esele teiste hoolim atus , m õtlem atus , toorelt loobitud sõna . K ujundanud R . Koik . K irjastu s « Eesti Raalnat ». T rükitud 32 000 eks . 160 lk . Hind 57 kop .
Mõr Jökai . KULDAVÄÄRT MEES . lism ile kõige lähem al
Mõr Jökai ehk « U ngari Dum as ’> rom aane tu n n eb kogu E uroopa . Ka E estis oli ta tõlgitavam aid v älisauto reid , kelle teoste eestindus ! peam iselt saksa keele k audu ilm us enam kui poolesaja rin g is ( kaasa a rv a tu d « K uldaväärt m ees » E . Vilde tõlkes 1908 . ja 1926 . a .). Tema u latuslik loom ing ( um bes 120 teost ), mille põhiosa m oodustavad XIX saj . p ra n tsu se rom antism i laadis k irju ta tu d rom aanid , on pop u laarn e veel tänapäevalgi . Kõige realistlikum ja kogu Jökai loom ingus oma inim este k u ju tu selt k riitilisele re a
seisev on rom aan « K uldaväärt mees » ( 1872 ). Oma põneva sündm ustiku , e rak o rd se k u jutlusvõim e ning v ä rv ik a ja e rk sa loodusetajuga esindab ta kõiki tem a loom ingu põhikvaliteete . K õnesolevaga ilm ub ü ks Jökai peateoseid eesti keeles esm akordselt otse u n g ari keelest tõlgituna . R aam at sa rja st « Varamu ». Tõlkinud ja saatesõna k irju tan u d Edvin Hiedel . K unstiliselt k u ju n d an u d Heino Kersna . K irjastus « Eesti Raam at ». T rükitud 50 000 eks . 512 lk . Hind 99 kop . Vsevolod Ivanov . NIIDERMAAD . «« Loomingu » R aam atukogu » n r . 1 / 2 ( 893 / 894 ). sed « K õrkjad », « Sm okotinini elu », « Rotid », « Jum al Matvei », « Emiiri K uueteistküm nes Nauding », « Tark Omar » jt . Tõlkinud M aret Käbin ja Maiga konfliktidega
V arik . K oostanud ja järe lsõ
Vsevolod Ivanovi ( 1895 — 1963 ) peetakse õ igustatult üheks noore nõukogude p ro o sa ra ja ja k s . Tema v ä rv ik a t ja d ram aatiliste jutuloom ingut tunneb meie lugeja 1967 . a . «« Loomingu »
na k irju ta n u d V aleri BezzuR aam atukogus » ilm unud v alim iku « Kuidas sü n n iv ad kur-
Jaan Klõšeikolt . K irjastu s « Pe
bov . A astakäigu k u ju n d u s on
gaanid » kaudu . Nüüd lisan
rioodika ». T rükitud 23 000 duvad neile ju tu d ja jutustu-
eks . 120 lk . Hind 20 kop .
Thornton Wilder . SAN LUIS REY SILD . «« Loomingu » R aam atukogu » nr . 7 / 8 ( 899 / 900 ).
K aheküm nendad a asta d olid
ja oli k ahek ü m n en d ate a a s hea lõikuse a asta d am eerik a
tate lõpu b estsellereid . Nagu k irjanduses . L ühikese ajaga
enam ikus W ilderi rom aanides k erk is esile enneolem atult
seisab ka « San Luis Rey sillas » ladusalt , vahel isegi põ pikk rid a silm apaistv alt isik u p ä rase an d eg a p rosaiste ,
nevalt a re n d a tu d ilu k irjan nagu W illiam Faulkner , Er-
duslik süžee a rv u k ate m eisterlik u lt v äljajo o n istatu d peanest Hem ingw ay , F . Scott
Fitzgerald , John Dos Passos ,
ning k õ rv alteg elastega m itm e T hornton W ilder , Thomas
plaanilise filosoofilise idee Wolfe , John Steinbeck jt . Neist oli ain e h aard e lt kõige eran d lik u m W ilder ( sünd . 1897 ), üks esim esi , kes k ahek üm nendate a asta te algupoolel võitis endale üheaegselt nii k riitik u te kui ka lugejate tu n nustuse . « San Luis Rey sild »
tavasti I sajandil Loode-lndias m aa suutra » ( tõlk . M aret Kark ). Redigeerin u d , kom m enteerinud , täiendan u d ja eessõna « Saladusteta salad u slik Tiibet » k ir
J . Parnov . PRONKSNAERATUS .
Vaevalt võib leida teist m aad , m ida veel praeg u g i üm b ritseb nii läbitungim atu salad u sk ate , nagu seda on ligipääsm atu , H im aalaja m ägedesse v a rja tu d Tiibet . P eatü k kides « Elav jum al », « Kuru taga , teine ees ja L hasa on nii kaugel », « Tee ohte täis , um busk ent sajak o rd selt hirm sam » ning « Jum alate ja inim este saladused » k irjeld ab tu n tu d nõukogude u lm ekirjanik J . P arn o v b u rjaadi ra h v u sest m aadeu u rija Gam božab Tsõbikovi h u lljulget reisi palv e rä n d u rin a Tiibetisse XX sajandi algul . Põneva süžee k õ r val ( kohtum ised Inglise ja Jaapan i salak u u lajatega , seiklused lum einim ese ning inim sõbraliku leo p ard ig a jne .) tu t loodud « õnneliku v u statak se lu g ejat Tiibeti k u l tu u ri , ra fin e eritu d k u nsti ja sajan d itep ik k u se ajalooga . Vene keelest tõlkinud Jü ri P ärni . R aam atu lisades on
ju tanud L innart Mäll . toodud sajan d ite vältel Siseja Ida-A asia inim este elu m õ ju stan u d « T eem antsuutra » ( tõlk . L in n art Mäll ) ja arva-
INGLISE 18 . SAJANDI RAAMATUKOGU FONDIDES .
Kõnesoleva kataloogiga alu stab TRÜ T eaduslik Raam atukogu nende k u n stiv ä ä r tu ste tu tvustam ist , m is on talletatud tem a graafik ak o g u sse 170 aasta jooksul . Esimene kataloog sisaldab XVIII sajan d i täh tsam ate inglise m eistrite g ravüüre . Illu streeritu d 20 repro d u k tsio o n ig a . Resüm eed vene ja inglise keeles . K oostanud T . Nurk . K ujundanud K . Põllu . T rükitud 1000 eks . 60 lk . Hind 39 kop .
teenistuses , kõigis vaetak se k ord m uiates , k o rd pilades inim eseks olem ise m õistatust . Inglise k eelest tõlkinud ja jä relsõna k irju ta n u d Enn Soosaar . K irjastus « Perioodika ». T rükitud 24 000 eks . 96 lk . Hind 20 kop .
sai Pulitzeri k irjandusp reem ia Jaan Kaplinski , Tiia Toomet . KUHU NEED VÄRVID JÄÄVAD .
Valik m udilastele ettelu g e
ha tindiplekid , jne . Pildid joonistan u d E dgar V alter . K ir m iseks m õeldud v ab av ärsilisi luuletusi sellest , kuidas
jastu s « Eesti Raam at ». T rü k i u n eru llist villast ja nailonist
tud 40 000 eks . 40 lk . Hind und lõigatakse , m iks Meeli
20 kop . tindipotis ei ole tint . vaid puOtfried Preussler . V Ä IK E NÕID . Nimeka Saksa FV laste k irj a n i k u m u in asju tt v äikesest
G ebhardt-G ayler . Kaane k u
m an . Illu streerin u d W innie
nõiast , kes alati head nõidus
ju n d an u d J . N ikkarinen . K irjastus « Eesti Raam at ». T rüki ning lõpuks su u rte lt ja p a h a
delt nõidadelt nõiavõim ed
tud 60 000 eks . 88 lk . Hind 19 üldse ä ra nõidus . Saksa k eelest tõlkinud V ladim ir Beek-
kop .
ANNA KÄSI ,
SÕSARAKE .
Valim ikus on toodud üm
joonistanud Ede Peebo . K irjastus « Eesti Raam at ». T rüki m arg u selt sada Nõukogude
Liidu rah v aste rahvalau lu tud 30 000 eks . 104 lk . Hind väikelastele . K oostanud ja 67 kop . tõlkinud Heljo Mänd . Pildid
Kaane k u ju n d an u d Ants Säde . Kirjastus « Valgus ». T rükitud 15 000 eks . 272 lk . Hind 66 kop . GRAAFIKA TRO TEADUSLIKU
L . Brežnev . LEN IN LIKU L KU RSIL . IV köide .
Neljas köide sisaldab NLKP K eskkom itee peasek retäri L . B režnevi kõnesid , ettekandeid ja esinem isi aastatel 1972 — 1974 . Need iseloom u stavad meie p artei ja ra h va loova töö tulem usi üheksandal viisaastakul , selle kolm andal , o tsustaval aastal , n endes esitatak se põhim õttelised seisukohad rah v am ajan duse , k u ltu u ri , töötajate heaolu k asvu edasise aren d am i se teedest ja m eetoditest . K unstiliselt kuju n d an u d Heino K ersna . K irjastus « Eesti Raam at ». T rükitud 4000 eks . 504 lk . Hind 97 kop . -
L . Kanne . MAJANDUSTE G EVU SE ANALÜÜSI SÕLM PUNKTE . Kaas : L . K ruusm aa . K irjastu s « Eesti Raamat ». T rü k itu d 2500 eks . 80 lk . Hind 13 kop .
TEHNIKA PROGRESS JA LEIUNDUS .
L eiunduse probleem e paljuasp ek tiliselt käsitleva a r tiklikogum iku on koostanud õigusteaduse kand . H . Köitel . A utorid : H . Köitel , G . Melits , A . Jaansoo , A . Salum äe , J . O strat , L . Tivas . Kaane k u ju n d an u d R . M ägar . Venekeelse resüm eega . K irjastus « Eesti Raam at ». T rükitud 2000 eks . 192 lk . Hind 54 kop .
PÕLLUM EHE TEATMIK 1975 . K oostanud E . Mets . K unstiliselt k u ju n d an u d D . Paalam äe . K irjastus « Valgus ». T rükitud 18 000 eks . 608 lk . Hind 1.37 rbl .
L . Tamm . EHITUSJOONIS .
R aam atus on esitatud kasu tatavam ad riiklikud stand ard id ehitusjooniste vorm istam iseks ning selgitusi ja näiteid nende kohta . Kaane kuju n d an u d M . Niin . K irjastus « Valgus ». T rükitud 5000 eks . 100 lk . Hind 53 kop .
ÕPILASTE KODU-UURI M ISLIKKE TOID II .
Teine kogum ik on koosta tud 1972 . ja 1973 . aastal k o r ra ld a tu d vabariik lik u õpilastest k o d u -uurijate konve rentsi ettekan n etest . Kogumikus toodud 16 ettekan n et ja konveren tsid e ettekannete üldloend an n ab ülevaate konv eren tsid el k äsitletu d teem a dest . Eesti NSV Laste E k sk u r siooni ja Turism i Keskm aja v äljaan n e T rükitud 2000 eks . 154 lk . Hind 23 kop .
« MEIE REPERTUAAR » nr . 2 .
A valdab näiterin g id ele M . Šatrovi 3-vaatuselise üliõpilaskom öödia ehitusm alevlastest « Prževalski hobune » ( tõlk . Rein Saluri ), ra h v a ta n t sijatele aga Kai Leete loodud eesti m assitantsu « Laul rõõm ust » ( Veljo Torm ise m uusi ka ). L auluveergudel on antud ansam blitele S . Požlakovi « Laul h east inim esest », n aisansam blitele G . Dimini « Riimid », J . Frenkeli « Kõik saab korda » ja V . G am aleja « Kõik m uutub parem aks », m eesansam blitele P . A jedonitski « Rukkililled » ja . H . Otsa « Vaat sedasi » ( VI laul tsüklist « Hiiu külapoiste laulud », sõnad U . Kreen ) ning in stru m entaalansam blitele F . Mandre « Suuskadele ». Eesti NSV R ahvaloom ingu Maja v ä lja an ne . 64 lk . Hind 40 kop .
« KÜSIMUSED JA VASTU SED » nr . 4 ( 187 ).
A vam aterjalid on pühenda tud rahvusvahelisele naiste aastale . Edasi leiam e v a stu sed küsim ustele « Kes on lum- : penproletariaat ?», « Milline on VMN-i rahvusv ah elin e täh t sus ?», « Mis on anneksioon ?», « Kas geneetika edusam m ud ohustavad inim konda ?» ja « Mis on enam soodustusrežiim ?», ajalookand . H . P alam etsa kõneluse teem al « Kuidas võita auditoorium i täh e
lepanu ?», v eeru d « Sõna on arstil » jm . 48 lk . Hind 12 kop .
« POLÜGRAFIST »
nr .
4 ,
1974 .
A valdab v eerg e Eesti NSV
R aam atusõprade Ühingu tööm
ailt , 1973 . a . k aunim atest raam atu test , Tallinna Bibkollektori tegevusest , m eie ra a m atute trü k k im isest n aab rite
« A RTIKLITE JA RETSEN SIOONIDE KROONIKA » nr . 114 N ovem ber 1974 . 192 lk . Hind 67 kop .
« ÜHISKONNATEADUSED » IV . O ktoober-detsem ber 1974.1 Fr . R . K reutzw aldi nim . Eesti NSV Riikliku R aam atukogu v äljaanne . 36 lk . Tasuta .
« PIK KER * nr . 4 . V e eb ru a ri 1975 . 16 lk . Hind 20 kop .
« KINO » nr . 3 . T utvustab A . Dovženko nim . stuudio m ängufilm i « Häirekell », m is k u ju tab en- : d ast esim est osa triloogiast « L egendaarne Kovpak », Tšehhoslovakkia filmi sõjapäevadest « Ja terv itag e pääsukesi » ning e k raaniteost « Bororoo hõim u saladus », g angsterifilmi ja m elodraam a vahepeaU set k aheseerialist India linäteost « K avalus ahnuse v a s tu » jm . 16 lk . Hind 7 kop .
ф « Sirp ja Vasar » nr . 10 ( 1630 ) $ 7 . märts 1975 . а . ф 15 . lk . ф
