Sirp ja Vasar, nr. 18, 1 mai 1985
RAAMATUISSE
RAIUTUD KANGELASTEOD
Nõukogude rahva m aailm a
ajalooline võit fašismi üle k a
jastub ulatuslikult trükisõnas .
Suure võidu 40 . aastapäeva eel
tehti Eesti NSV Riikliku K irjastuste
, Polügraafia
ja R aam
atukaubanduse
Komitee
koordineerim isel tõhusat
tööd
trükiste
avaldam iseks ,
mis
m eenutaksid
rahva
ustavust
kodum aale ,
K om m unistliku
P artei tööd riigi
kaitsevõim e
organiseerim isel julm a agressoriga .
ja
võitlust
Fašistid põletasid , õhkisid ja
röövisid ühe kolm andiku meie
rahvuslikust
kogurikkusest .
Veel tagantjärelegi
vapustava
pildi sellest fašistide läbikukkunud
« välksõjast » loob Nikolai
A fanasjevi koostatud ra a
m at « Suur Isam aasõda 1941 —
1945 .
Fotoalbum
nõukogude
rahva
suurest
kangelasteost
verises
võitluses
fašistliku
Saksam aa ja tem a
satelliitide
relvajõudude
vastu »
( 1984 ).
Suure Isam aasõja käiku k a
jastab A ndres Jaaksoo koostatud
ja Illim ar P auli k u ju n d a
tud viieköiteline sõjakroonika
—
« 1941 »,
« 1942 »,
« 1943 »,
« 1944 » ja « 1945 »
( 1980 — 1985 ),
mis sisaldab Nõukogude Telegraafiagentuuri
ja
Inform -
büroo
teadaandeid ,
rindereportaaže
, fotosid
ja
k irja n
dusteoseid
S uurest Isam aasõjast
Aastail 1943 — 1944 paistis
oma võitleva hoiakuga
silma
eestikeelne alm anahh
« Sõjasarv
».
Endel Sõgeli
valikul
avaldati selle alm anahhi
iseloomulikum
osa luulet ,
proosat
, publitsistikat , kriitikat ja
artikleid
valikkogum ikuna
« Sõjasarv »
( 1984 )
eeldusega ,
« et
võitluspäevade
m inevik
toob sooja
südam esse
neile ,
kes ise olid selle heitluse kaasosalised
; jäädvustab m älestuse
neist , keda enam ei ole ; n ä i
tab pealekasvanud põlvkondadele
. m illine oli sõjaaegse k irjaniku
. kriitiku ja teadlase sõna
K irjanik Nikolai M ihhailovski viibis T allinnas juba 1940 . aastal aialehe « Pravda » korrespondendina . 1941 . a . iuunis m äärati ta sam a ajalehe rindekirjasaatjaks T allinnas baseeruva Punalipulise Balti Laevastiku juures . Tema raam at « Tallinn sõjapäevil » nP84 ) kirieldab Tallinna k aitselahinguid ja laevadel K roonlinna evakueerum ist .
Oma loomingu dokum entaalsuselt on tu n tu d 40 aastat ajakirjanikuna töötanud Ivan Paoulovski . Tem a raam at « Keeris » ( 1983 ) jutustab sõiaDäevarte kangelaslikest inim estest . Teiste hulgas leiam e loo « Palavad D ä e v a d Pärnus », mis paiatab 1941 . aasta sündm uste s t
Lääne-Eesti saarestiku k an gelaslikule kaitsm isele 1941 . aastal on oühendatud nõukogude sõjakirianiku Ju ri Vinogradova « M ürskudest küntud saarte kroonika » ( 1984 ). Dokum entaaliutustuses esinevad konkreetsed isikud , m m aprm^elased ia -laevastiklased, kohalikud partei ia nõukogude aktivistid , tänu kelle ennastsalgavale võitlusele takistati Eesti saarte kaitsm isega vpel kaua fašistlike armeede , edasiliikum ist Leningradi oooie . Neist , kangelaslikest n a e la dest üksikasjalikult pajatav
teos sai . 1981 . aastal A . Fadejevi preem ia .
Rohkesti ilm us juubelipidustuste
eel Nõukogude
Eesti
vabastam islahingutest
ju tu s
tavaid raam atuid , millele Reginald
Kallase
m älestused
« Pikk , oli öine teekond » ( 1984 )
võitlustest Eduard A a rte e p a r-
tisanisalga
koosseisus
1943 —
1944 on
otsekui
sissejuhatuseks
.
V abastam islahingute käiku kajastab Jevgeni K rivošejevi ja N ikolai K ostini raam at « Võitlus N arva pärast . 1944 . aasta veebruar-septem ber » ( v . k .) ( 1984 ),
A ugust P ähklim ägi on koostanud Eesti NSV kaitse- ja vabastam islahingutes Suure Isam aasõja aastail osalenud ja ilm utatud kangelaslikkuse eest Nõukogude Liidu kangelase n i m etusega autasustatud rindemeeste kohta teatm eteose « Sõjasangarid » ( e . k . 1978 , v . k . 1984 ). R aam at jutustab 245 sõjam ehe — lenduri , m erem e he , suurtüki- , tan k i- ja ja laväelase võitlusteest .
Vello Pildi koostatud ra a m at « Kolmteist kangelast » ( 1984 ) jutustab Eestim aalt pärit Nõukogude Liidu kangelastest . Teost täiendavad kangelaste endi m eenutused . R aam atus pajatatakse A rnold Merist , Endel Puusepast . Joosep Laarist . A rnold Pappelist . H einrich H indreusest , A lbert Repsonist . Nikolai M atjašinist , A ugust A llikust , Ludvig K uristist , Aleksandri V iljam sonist , Jakob K underist , Ivan Bašm anovist ja Leen K ullm anist .
Eesti NSV teenelise k u ltu u ritegelase Ivan Legostajevi raam at « Sööst surem atusse » ( 1983 ) jutustab Nõukogude L iidu kangelase , kaardi väe reamees A leksandr M atrossovi elust ja kangelasteost .
Punalipulise Balti Laevastiku laevade ja väeosade isikkoosseisu on igaveseks k irju tatu d üheksa kangelase nimed : Jevgeni Ossipov , Jevgeni Nikonov . Leonid M ihhailov , Vagan Akonov , Ivan Zaviruhha , M ihhail Korm itš . Vassili K uznetsov . Ivan Tam bassov ia Ivan Tšistov . kes kogu oma elu ia kangelasliku surm aga on teeninud õiguse jääda alatiseks rivisse elavate kõrvale . Nende kangelastegudele on pühendatud Igor Sokolovi rppm at « Alati rivis » ( v . k .) ( 1985 ).
K om m unistliku P artei ia Nõukogude V alitsuse ooliitikast . lõpliku võidu saavutam i se tervest , räägib DÕhialikult P unaarm ee kindralstaabi ülem 1 . veebruarist . 1941 . neiiakordne Nõukogude Liidu kangelane . Nõukogude Liidu m arssal Georgi Zukov ( 1896 — 1974 ) oma raam atus « Meenutusi ja m õ tisklusi » ( 1984 ). Eesti keeles ilm us raam atu S u u rt Isam aasõda käsitlev osa .
Eesti laskurkorpuse vaprale kom andörile Lem bit P ärnale on niihendat . ud K arl Aru ia Paidm ani teos « Meie kindral » ( 1984 ).
K onstantin Simonovi ( 1915 — 1979 ) sõiateem alised teosed on alati eesti lugeja , tähelepanu köitnud . Nüüd on võim alik tem a rom aanide kõrval tu t vuda ka nuhtdokum entaalse teosega « Sõja eripalgelised päevad . K irjaniku päevik . 1941 . aasta » ( 1985 ). Nõukogude p a t riotism i kasvatam isel on olulised nüsugused teosed nagu Ludvig K uristi « Kui ründasid tankistid » ( 1984 ) ja K onstan-
tin K azakovi « Kanonaad » ( 1982 ), m is vestab m ehest , kelle lahingutee algas H ispaania kodusõjas ja kes 2 . löögiarm ee suurtükiväe ju h atajan a võttis osa Eesti NSV vabastamisest .
A leksander Lipu m älestused « Miljon kilom eetrit õhus . L enduri m eenutusi » ( 1982 ) hõlm a vad ligikaudu paariküm neaastast perioodi , mille hulka k u u lub ka lendurite väljaõpetam i ne sõjapäevil ja m uud h uvitavad seigad .
S uure Isam aasõja ream ehena läbi teinud Johannes Vend kirjeldab sõjajärgsel preioodil T artu ja Jõgeva m aakonna
valdades toim unud
sündm usi
raam atus
« Rahutu
rahuaeg .
Sõjakeerisest
koduradadele »
( 1983 ). N im etatu on järg tem a
sõjam älestuste raam atule « Koduradadel
ja
rindeteedel »
( 1979 ).
Eesti laskurkorpuse väeosade
sõjateed ja meie vabariigi
Nõukogude Liidu S uur Isam
aasõda lõppes
kangelasliku
nõukogude
rahva
võiduga .
R ahva kangelasm eel on innustanud
ja innustab
edaspidigi
kirjanikke
sõjateem at
käsitlema
.
M eenutagem , et ju b a
sõjapäevil
oli kirjasõna võitlejate
lahutam atu kaaslane . O odatud
olid kunstielam usi
pakkuvad
rindebrigaadid ,
viljeldi ta id
lust ja hoiti
hoolega
sõduripluusi
taskus lem m ikluuletaja
värsivihikut .
Eesti luulet S uure Isam aasõja päevilt on kogunud L inda R uud p ealkirja alla « Tervitus teile , võidukad väed !» ( 1984 ). R aam atu on kaunilt kujundanud H elm ut Polberg ja illustratsioonideks kasutatu d Evald Okase rindejoonistusi .
Võimsa panoraam i meie võiduteest loob A leksandr Tšakovski poliitilises rom aanis « Võit », m ille kõik kolm osa on nüüdseks ka eesti keeles ilm unud , 1983 . aastal sai autor teose eest NSV Liidu riikliku preem ia .
Taas avaldati Eesti NSV rah v ak irjan ik u A ugust Jakobsoni ( 1904 — 1963 ) « Hiiglaste tee . Kolm jutustust » ( 1984 ). Teem aks on sõjapäevade k a t sum used vahetute m uljete põhjal .
Suure Isam aasõja aineliste jutustuste poolest on rikas Eesti NSV teenelise kirjaniku Eduard M änniku ( 1906 — 1966 ) looming . V alim ik « Terasvaier » ( 1984 ) sisaldab 12 lugu , milles ühinevad sõja karm us ning inim lik soojus ja lürism . . M ahuka ja esindusliku v a lim iku eesti nõukogude k irja nike loomingust ., mis jutustab võitlusest rindel ia tagalas . Saksa fašistliku okupatsiooni raskustest ja usust võidusse , on koostanud Linda R uud ja Elvi Pillesaar . « Sõjaga silm it- . si » ( v . k .) ( 1984 ) sisaldab ju tu s tusi 24 autorilt .
V ennasrahvaste k irja n d u sest , mis seotud S uure Isam aasõia teem aga , on ilm unud iuubeli eel rohkesti teoseid . Nimetagem valgevene k irja n i ku , NSV Liidu riikliku preem ia laureaadi Vassil Bõkavi kogum ikku « Obelisk . M inna ia jääda tulem ata . Tema pataljon » ( 1984 ).
Fašistlikule ideoloogiale r a jatu d m etsikustest räägib Aless Adam ovitši teos « Karistajad » ( 1985 ). J u tt on Valgevene territoorium il tegutsenud fašistlike okupantide ia nende käsilaste hirm utegudest k a ristusaktsioonide korraldam i sel . Vene nõukogude kirjaniku A natoli Rõbakovi rom aan « Raske liiv » ( 1983 ) kujutab ühe perekonna traagilist h u k ku fašistliku okupatsiooni aial . Eelloetletu on vaid osa ( näiteks jäid käesolevast vaatlusest välja rahu säilitam ise aktuaalDrobleeme käsitlevad a r vukad raam atud , m itm ed võiduteem alised lauluvalim ikud jm .) kirjastuse « Eesti Raam at » panusest Suures Isam aasõias saavutatud võidu 40 . aastapäevaks . ENDEL PILLAU
SU *> 4SAKSAOKUPAKTIDtU !
S I R P « V A S A R
KIRJANDUSE JA KUNSTI NÄDALALEHT
14 . aprilli SV teatas , et Eestis käisid NSV Liidu A rhitekt tuuriakadeem ia liige prof . A rkin ja A rhitektide Liidu sekretä r M arkelov . Külalised said ülevaate sõjapurustuste ulatusest ja juba alustatud taastam istöödest .
Edasi annab , SV ( teada , et külalised võtsid osa Eesti NSV A rhitektide Liidu asu tamise koosolekust , kus esinesid ka ettekannetega , ja e t uue loomingulise liidu loomisele kogunes 35 arhitekti . P ikem alt sellest sündm usest aja leht ei räägi , m ärgib ainult , et
' Voldem ar Tippel mäletab , et
1945 . a . I kvartalis tutvusta- ' sid H . A nnan , O . Keppe ja A ., Soans täitevkom itees Tallinnal esialgset generaalplaani . Hil- | jem on seda korduvalt kõrri-1 geeritud , kuid m itm ed põhim õtted on jäänud paika . Näi- | teks leidsid juba siis oma koha olulised liiklusm agistraalid — I M ere puiestee , Lomonossovi jal Kingissepa tänav ning Leninil puiestee . Algas ka rajoonide detailplaneerim ine . Praegusel EKP Keskkom itee hoone kohale kavandati ka tookord adm inistratiivhoone . Tähelepanul äratas Estonia ja Lenini puiesprof . A rkin tegi ettepaneku arendada M oskva ja Eesti arhitektide koostööd m itte ainult praktilises projekteerim i ses , vaid aru tad a koos ' ka teoreetilisi probleeme , vahetada erialast kirjandust ja näitusi , tu tv u stad a Eesti arhitektide loom ingut Nõukogude Liidu arhitektuuriväljaannetes ning Eestis vene ehituskunsti .
Sõjaeelsetel aastatel
kandis
Eesti arhitektide loominguline
ühendus
Eesti
A rhitektide
Ü hingu nime . See asutati 1922 .
aastal ja valis om a esim eheks
Eugen H aberm anni . 1932 . aasta
l
oli EAÜ-1 46 liiget . 1934 .
aastal
likvideeriti EAÜ , jäi
Inseneride Koda , m ille
ühe
sektsiooni m oodustasid
arh i
tektid . S õja-aastad
pillutasid
laiali ka arhitektide pere . L ääne
poole lahkus eriti välism aal
kutsehariduse saanud ehituskunstnikke . Nõukogude ta g a
las hakkasid arhitektid koondum
a Jegorjevskisse , ikus koolitati
meie partei- , nõukogude-
ja m ajanduskaadrit . Teiste
hulgas jõudis sinna ka Voldem
ar Tippel , kellel palusin neid
aegu
m eenutada .
Voldem ar
Tippel m äletab , et
arh itek tidele
an ti
juba siis tüüppro
jektide koostam ise ülesandeid ,
kõigepealt koolide , lasteaedade
ja elam ute omi . Tookordseid
ideid kasu tati hiljem ka
kodus .
1944 . a . aprillis said M oskvas NSV Liidu A rhitektide Liidus liikm epileti kolm m eest •— H arald A rm an , A lbert K õuts ja Voldem ar Tippel . Nendega tehti ka juttu , e t koju jõudes tuleks Eestis asutada om a A rhitektide Liit . N iisugune on eellugu .
40 aasta t tagasi olid arh itek tid tõenäoliselt ühed kõige enam hõivatud inimesed : polnud kiirem at ülesannet kui purustatud linnade ja asulate taasehitam ine . Ridam isi k u u lu tati v älja arhitektuurikonkursse , nende hulgas esinduslike ühiskondlike ja k u ltu u riasutuste projektide saamiseks . H oolim ata eriti terav ast elam ispinna puudusest , iseloomustab neid aastaid püüd püstitada linnasüdam eisse esindushooneid . Juba 1945 . aasta veebruaris selgusid « Estonia » projekti konkursi võitjad — A lar K otli ja Edgar Kuusik . E hitam ist alustati A . Kotli ökonoomsema projekti järgi . Uue rahvusraam atukogu p ro jekti võistluse võitsid a r hitektid Volberg ja Tarvas .
tee vahele kavandatud kultuu-1
riasutuste kvartal . Nüüd , jkus
uue ooperi
asupaik on taas
kindlaks m ääratud , pakub ehk
huvi teada , e t juba siis
kavandati
ooperiteatri
asupaik
Lenini puiestee
teljele , selle
pikendusele P ärn u m nt . suunas
.
P alju oli m onum entide
konkursse . Nii saadi Tallinna
V abastajate
m onum endi
ja
K alinini
m älestussam ba
ka-1
vandid .
Elam uehituseks
planeeriti
m aa-alad Lasnam äel ja I
õism äel ( H arku järve ja m ere
vahele ). M ustam äed tookord ei j
arvestatud .
Tööd ja probleem e oli tohutult , arh itek tu u rig a tegelesid I aga k illustatult m itm ed asutused . Tekkis vajadus ' kõiki arh i tekte ühendava loomingulise keskuse järele , kus saaks läbi aru ta d a suurem aid projekte ja ehituskavasid . A prillis 1944 tu ligi kokku A rhitektide Liidu asutav koosolek . Eesti NSV A r- I hitektide L iidu esimeseks esim eheks valiti A lar Kotli , tem a asetäitjaks H arald Arm an , vastutavaks sekretäriks Tallan- j na peaarhitekt Voldem ar Tippel . Voldem ar Tippel peabki I vastloodud liidu paljude üles- [ annete seast kõige tähtsam aks suurem ate võistlusprojektide ja planeerlm iskavade ühisarutam ist . D iskuteeriti p a lju ja tem peram entselt . A rhitektide Liit korraldas tih ti ka loenguid ja ettekandekoosolekuid erialastes küsim ustes , te h ti j väljasõite ja ekskursioone . Tookordne väike arhitektide j pere koondus tihedaks sõpruskonnaks . kus vaidlused olid | m õeldavad ainult arh itek tu u r
sete põhim õtete nimel . Loom ulikuks peeti arhitekti ak- . varellim isoskust , see kuulus am eti juurde . K äidi paari-kol-m ekesi vanalinnas ja m ujal j töötam as . Ikka olid väljas Kuusik , Ederberg , Tarvas , j Kotli , Volberg . Voldem ar Tip- j pelile m eenuvad need ajad väga ipingeliste tööaastatena . Aga entusiasm i oli palju ja loomingulised ülesanded huvitavad . Inim estele , kes rohkem ] kui kolm aastat polnud saanud oma kutsekohast tööd , pakuti nüüd suurejoonelisi j projekteerim isvõim alusi . Selle j nimel jõuti ja taheti teha palju .
Niisiis tegutsesid 1944 . a . aprillis meie kirjanike , kunstnike , heliloojate ja arhitektide loomingulised liidud ning oli loodud ka Teatriühing .
ELLE ANUPÕLD
# 4 . lk . # nr . 18 ( 2126 ) # 1 . mai 1985 . a .
