Teataja : poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 31 mai 1986
TEATAJA Nr. 11. 31.5.1986
STOKHOLMån Neeme Järvi juhatab ' Stokholmis siinse Filharmooniaorkestri sümfooniakontserti kolmap., 4. juunil kell 19.30 Kontsertmaja suures saalis. Kavas: Malmlöf-Forssling „Flowings” (tellimistöö, esiettekandes) W.A. Mozart — Sinfonia concertante viiulile, vioolale ja orkestrile, solistid Kjell Lysell (viiul) ja Karin Ahnlund (vioola), ning N. Rimski-Korsakov — sümfooniline süit ,,Seherezade”.
Elmar Hugo Vrager 70-aastane Elmar Vrager on meile tuntud eelkõige Hiiumaa-aineliste kirjutustega. Mulle on ta tuntud koolipõlvest Kärdlas, kus kaks aastat istusime ühes pingis. E.H. Vrager sündis 31. mail 1916. Haapsalus meremehe Hugo Leonhard Jakob Jakobi poeg Wrageri (sünd. 1885 Kärdlas, sum. 1969 Borgholmis) ja Marie Sõeri (sünd. 1887 Kärdlas, sum. 1919 Kärdlas) abielu esimese lapsena. Elmar õppis Kärdla kõrgemas algkoolis 1924—31, Laanemaa Ühisgümnaasiumis Haapsalus 1931—32, Kärdla 2-klassilises üldhariduslikus Täienduskoolis 1932-34, Eesti Haridussõprade Seltsi Kodukeskkoolis 1934—37, Kärdla Keskkoolis 2. Reaalkoolis) 1937—38, millise kooli lõpetas. Võttis osa algkooliõpetajate suvistest pedagoogilistest kursustest Haapsalus 1942, ja 1943. Ta töötas ajakirjanikuna Kärdlas 1938—40. kantseleiametnikuna Kärdla linnavalitsuse kantseleis 1940—41, Kärdla haiglas 1941. Kärdla kalevivabriku koiuoriametnikuna 1941. Kõrgessaare valla Puski algkooli õpetajana 1942. jaanuarist 1943.a. kevadeni ja Kullamaa valla Leevre algkooli õpetajana 1943—44. Põgenes 1944.a. oktoobri algul Rootsi. Viibis Södertälje. Gränna ja Ribbengelundi eesti põgenikelaagreis 1944—45. töötas Gränna eesti põgenikelaagri algkooli õpetajana 1945.a. talvel ja Höaanäsi eesti täienduskooli õpetajana 1949—51. töölisena Älghulti Iukuvab rikus 1945. muinsiiskaitsetöödel Ismanstorpis ja Graborgis Ölandil 1946^f 7 . Flygsforsi klaasivabrikus 1947—49 ja 1951-59. Höganäs-Biilesholm AB töölisena Högattäsis 1949—51. BoiinderMunktelli tehastes Eskilstunas 1951— 52. Stålpress AB. hiljem Alfa-Lava! töölisena Eskilstunas 1952— 66. Sobivamale arhiivi- ja kontoritööle sai ta 1966.a. Eskilstuna Linna Kunstimuuseumi, hilisema nimetusega Eskilstuna Linna Kultuurivalitsu s. 1981.a. läks ta pensionile. On abielus 21. novembrist 1953 Mädesjös Vieno Johanna Viktori tütre Kimuineniga. kes on sündinud Soomes, Kokkolos 26.5.1922 ehitusmeistri tütrena. Sellest abielust on neil sündinud kaks last: Peeter Jaan ja Hann» Luule, kes on juba abielus. Elmar Vrager on olnud aktiivne seltskonnategelane juba Eestis. Oma sõbraliku iseloomuga sai ta väga populaarseks juba koolis. Rootsi Ametiühingute Keskliidu uus sisserännupoliitiiine programm Sügisel kokkuastuval Rootsi Ametiühingute Keskliidu (LO) kongre c 0 tuleb vastuvõtmisele ka uus sisserännupoliitiline tööprogramm. Selleks on kolm põhjust: 1. Praegu kehtiv töökava on oluliselt teostatud. 2. Tööjõudude sisseränd on lõppenud, praegu domineerib jälle põgenike sisseränd. 3. Sisserändajate vaenulikkus koos rassistlike tendentsidega on suurenenud. Paljusid sisserändajaid koheldakse diskrimineerivalt ja eelarvamistega. See nõuab LO-lt tugevaid vastuaktsioone. 1976.a. kongressi ajal oli LO-1 180.000 sisse rändajast liiget. 1986.a. on LO-1 300.000 liiget, kel on sisserindaja päritolu. Tegutses EELK Püha Johannese koguduse Noorte Ringis ja oli koguduse juhatuse liige sekretärina 1941—44. Rootsis on ta Eesii Keele ja Kirjanduse Instituudi liige 1978. aastast ja Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige 1983. aastast. Loomulikult on ta ka Hiidlaste Seltsi ning pensionäride ja muude seltside liige. Juubilar on avaldanud eriraamatuina luuletuskogud ,,Valged rannad”. Olioni kirjastus, Tallinn 1938) ja „Tõusvad rannad”. (Ortoprint, Toronto 1956). Hiidlaste poolt eriti hinnatud teos ..Hiiumaa ja hiidlased” ilmus Torontos 1971.a. ja müüdi kiiresti läbi. Loodan, et ka järgmine teos Hiiumaa ajaloost leiab lugejate kiitva hinnangu. Eestis ilmus E. Vrageri algatusel 1935.a. album ..Aasta Kärdla koguduse Noorte Ring”. Paguluses on ta koostanud murdesõnastiku ..Hiidlaste sõnavara”. 16. poognalehekülge. See on olemas Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi arhiivis Stokholmis ja teine eksemplar Hiidlaste Seltsi arhiivis Torontos. E. Vrager on teinud kaastööd ajalehtedele ja ajakirjadele kodumaal ja paguluses. E. Vrager matkas Hiius palju ringi jalgrattal esinedes koos „Hiiu Teataja” toimetaja Aleksis Kräbe ja Marte Kaljuga kirjandusõhtud Emmastes, Käinas, Pühalepas ja Kärdlas. Soovin talle visa tahtmist ja töörõõmu edaspidiseks tegevuseks! R. Maadik
Ühendatud Balti-Ameerika Komitee pidas 25. aastapäeva
Balti Vabadusauhindu teenekaile ameeriklasile („Teataja”/New York). Washingtonis tegutsev Ühendatud Bal-ti-Ameerika Komitee, mis esindab sääl valitsusasutuste, Kongressi ja avalikkuse ees kolme Ühendriikides asuva balti rahvusgrupi keskorganisatsioone, tähistas 1, mail oma 25. aastapäeva. Selle tähtpäeva puhul korraldati vastuvõtt Ühendriikide Kongressi Esindajatekoja ühes büroohoones Kapitooliumil, kus Komitee poolt anti üle Balti Vabadusauhinnad mitmele Kongressi liikmele ja Ühendriikide valitsuse ametikandjale. Vastuvõtust võttis osa üle 250 inimese, nende seas Kongressi liikmeid, valitsuse ametnikke ning eesti, läti ja leedu organisatsioonide esindajaid. Balti Vabadusauhind austab neid isikuid, kes on osutanud tugevat toetust Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse taastamise põhimõttele ja tegelenud inimõiguste küsimustega nendes okupeeritud riikides. Colorado osariigi Vabariiklikusse Parteisse kuuluv senaator William Armstrong sai tolle auhinna tunnustuseks tema pingutuste eest seoses püüdlustega ühendada ..maailma noorimat poliitvangi”, Kaisa Randperel tema vanematega. Samuti nimetati senaator Armstrongi üldist tegevust vabadustaotluseks Ida-Euroopas ja N. Liidus. Michigani osariigi Demokraatlikusse Parteisse kuuluv senaator Donald Riegle ja New Yorgi osariigi ühe valimispiirkonna Esindajatekoja liige, vabariiklane William Carney said Balti Vabadusauhinna nende toetuse eest Balti riikide vabaduse ja enesemääramise põhimõttele. Mõlemad neist esitasid Kongressis sel aastal Balti Vabaduspäeva resolutsioonid, senaator Riegle Senatis ja Esindajatekoja liige Carney selles kojas. Leedu päritoluga noort Valge Maja ametikandjat Linas Kojelist ja välisministri abi asetäitjat Euroopa asjus Mark Palmerit vääristati kõnesoleva auhinnaga samuti nende pühendumise eest Balti rahvaste vabaduse ja ensemääramise põhimõttele, kusjuures nimetati esimese tööd presidendi staabis Valges Majas ja Paimeri tegevust USA välisministeeriumis. Ühendriikide riikliku Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Komisjoni üks kahest esimehest. Demokraatlikusse Parteisse kuuluv Esindajatekoja liige Maiviand: osariigist, Steny Hoyer võttis vastu Balti Vabadusauhinna selle komisjoni staabi nimel, keda austati nende toetuse eest Eesti, Läti ja Leedu rahvaste vabaduspüüdlusile ning eriti nende töö eest inimõiguste küsimusis seoses Balti riikidega, toetades balti rahvaid nn. Helsingi protsessi raames. Kongressi ametlikku protokolli tegid vastavad sissekanded Ühendatud Balti-Ameerika Komitee aastapäeva puhul mitmed tuntud Kongressi liikmed, nimetades ka oma kolleege, keda austati Balti V abadusauhinnaga. Protokollis avalduste tegijate hulgas olid järgmised Kongressi liikmed: Esindajatekoja vähemusfraktsiooni Vabariiklaste liider Robert Michel Illinoisi osariigist, Senati Välissuhete Komisjoni esimees, vabariiklik senaator Indiana osariigist Richard Lugar, Esindajatekoja liige New Jersey osariigist demokraat James Howard, kelle valimispiirkonnas elab suhteliselt arvukalt eestlasi ja mitmed teised. Esindajatekoja istungil 30. apr. võttis kõnesolevas seoses sõna Esindajatekoja liige Frank Annunzio. demokraat IllinoisT osariigist, hinnates väga kiitvalt Ühendatud Balti-Ameerika Komitee tegevust viimas-. 25 aasta jooksul.
Eestlased, kelledest on juttu * Jaan Kauri, 32 a. on avaldanud debüütromaani ,,Arthurs bord”, mille kohta Jimmy Dominius leiab kiidusõnu: keel nüansirikas, konventsioonivaba stiil, detailide rikkus, ilmsed isiklikud läbielami - sed. Raamat lugemiseks ja järelemõtlemiseks. („Fokus” nr. 4, 1986) * Ahto Uisk, kultuuriosakonna toimetaja (varem 15 aasta jooksul peatoimetaja) sündikalistide ajalehes „Arbetaren”, on andnud pikema intervjuu „Upsala Nya Tidningule” sündikalistide organisatsiooni 75 a. juubeli puhul, milline ametiühinguna lahkus suurest Ametiühingute Keskliidust LO-st. A. Uisku seob sündikalistidega selle vabadustaotlus ja kultuuri rõhutamine. („Upsala Nya Tidning”, 2.7.1985) * Andres Kaarik kirjutab noorliberaalide lehes (..Liberal ungdom”) kahest vennast Kennedyst, kui „vanadest” liberaalidest. Kaarik kirjutab, et vennad John ja Robert Kennedyd tulid 1960. aastail, et nii USA-s kui kogu maailmas uuesti elustada usku demokraatiasse ja reformeerivasse liberalismi. John F. Kennedy valiti USA presidendiks 1960.a. 43.a. vanuselt pärast ülenoatera võitu tookordse abipresidendi Richard Nixoni üle. Oma noorusliku vitaliteedi ja julgusega, hääde kõnede ja kaastöölistega sai Kennedy programm tuntuks kui The New Frontier — uus horisont. Sisepoliitikas haaras Kennedy initsiatiivi sotsiaalseteks sammudeks ja rassivastuolude kaotami
seks. Ometi oli ta peahuvi rahvusvahelisel pinnal Kuuba kriis ja relvastumise vajadus, „Mitte kunagi minna nõupidamisele hirmuga, aga ka mitte kunagi tunda hirmu nõupidamiste ees”, oli Kennedy loosung. John Kennedyst sai e-I.T.er.c ameerika president, kes alaarenenud maade tähtsust ning nende abistamise vajadust ..Kui vaba ühiskond ei suuda aidata paljusid vaeseid, ei saa ta kunagi päästa neid väheseid, kes on rikkad” — ka see Kennedylt. Pärast Kennedy mõrvamist 1963.a. jätkas ta reformistlikku poliitikat Lyndon Johnson. R^ssivastuolud ja Vietnami sõda rahunesid talle komistuskivideks ning ta ei kandideerinud 1968.a. uuesti presidendi toolile. Nuud tuii Robert F. Kennedy valimisv Siilusse. Aga ka tema mõrvati. John Kennedy on paljude poolt märgitud kui otsustus, õimelisim president, kes saavuta* tulemusi mõistes liberalism: .2.-.2 ja rakendades neid probleemide leidmisel ja lahendamisel. Mõlemad vennad Kennedyd sümboliseerisid tahet teostada ameerika ideaali — vabadust jn õiglust, tahet „otsida uuemat maailma”. („Liberal Ungdom”, nr. 2, 19861 4.M. * Elmar Reisenberg tähistas 22. mail Düsseldorfis oma 80 sünnipäeva. Ta on suur Eesti huvide kaitsja Saksamaal. Akadeemiliselt kuulub E.R. EÜS-i vilistlaskonda.
Ilmus Eesti Õpetajate Keskühingu BÜLLETÄÄN nr. 34. Stokholm 1986 Bülletääni sissejuhatuseks on ..Eestluse manifest”, mis sisaldab rahvusPku kasvatuse ja õpetuse alused ja eesmärgi. Edasi kirjutab Teodor Künnagc* .intelligentsuse uurimisest”, Herman Rajamaa „Tundkem õpilasi!", Ann-Mari Asker ja Tiiu Nurk ..Matrtmeid Stokholmi Eesti Koolist”. Ants Põldmäe ,,Sihtjööri grammatika õpetamisel”. PäLJdrja ..Tööväljalt” all kirjutab Eha Pohl ..Lundi Eesti Täiendusi*: o oi 40 aastat”, Ruth Laas -Eest: õpetajate XIV kursus Rootsis". Fehx Oinas .(Kalevipoeg loo2e:s‘‘. Gaston O. Randvee ..Õpetajate suveseminar USA-s”, Ivar Paljak ..Ülemaailmne eesti Õppevahendite koostöö”. ..Mälestuste radadelt” toob m.h. pilte ja lühiteateid 50 aastat tagas; seminare lõpetanuist kodunt eü. ..Var.a" all kirjutab Gaston O. Randvee ..Eduard Kärnerit mälestades". Siin leidub ka lühiartikkel soome täienduskoolist üle kogu maailma ..Rahvusvaheliselt foorumilt” avaldab rapordid FIPESO kongressist CambridgeTs ja IFTA 54. kongressist. Bülletääni saab tellida aadressil: li krrkmae. Eesti kool, Svartm.cr.sgatj;: 20-22, 111 29 Stockholm v õi sissemaksuga postžiirosse 34 58 Q 4 - 0,li. Kirikmäe. Hind on kr. 30:-
