Uudisleht, nr. 65, 17 august 1929

Sisu

Tekst

Uus? saavutusi seksuaalküsimusis.

Kuldas sünnib Karikatuur. (Algus 9. küljel.) asuda, siis pole huwituseta märkida, et hea joonistuse juures illustraator leiab oma täis eh? warjummele wäga sobiwa ja silmapaistwa koha, keskpärase juures piirdub see waid esitähtedega kusagil joonte wahel, kuid halwa

0 wee on Ms saanud sinu ilusast joonistusest". juures — seal ei leidu wapile ainsatki jo'biwat paika . . . Ent ... kas ei toimita elus kõikjal — igal alal — nii? Wiimane etaap — walmisolewa joo nistuse tee toimetaja laualt lugeja silmad?ni, see on to tundmata maa, kus kuidagi oma Maimu- (õigemini küll sule-!) sünnitust aidata ei saa. Waa-tad wärskelt wävwitud ajalehte, kus pidi asetsema sinu wiimaseid teoseid, ent silm ei seleta. Kuid siiski . . . soal ta on. Tuttawa wälimusega, oleks nagu, aga hall ja wäike, udune plärakas. Püha India lehm! siis see on saanud sinu hääft joonistusest, ainult initfiaal wahib selgelt, nagu pilkawalt sulle otsa! Siin on oma töö teinud toimetaja, tsinko-

50 a. — mehe ohtlik vanas.

Nii paljudki kuulsad mehed tunnista vad, et nende elus 50. ja 60. aastate Tähel eriline pööre sünnib. Huvid vahelduvad, iseloom muutub, töövõime järsk tõus või langus, suhted perekonnaga on kriisiajajärgus, senitundmatud erootilised tungid ja reaktsioonid elustuvad või jälle puru nevad siiamaani püsinudki. —Mees 50. aastas külastab väga tihti arste, kuid seda tema haiguste ja pöörete ajajärku ei või pidada, homogeenseks naise 40. aastaga. Tuleb nähtavale eriline ebamehestumine. Mingi erisugune tundelikkus, kalduvus nutmisele ja kindluseta olek sunnib teda arstile oma häda kae bama. ,,M a pole enatii m ingi mees, ma olen nagu mõni vana nai ne!" — ja see iseloomustus on 50-aastase

mehe kohta väga tabav: Võitluses lähenevate vanaduspäevade vastu koondab ta hirmukartusel kogu oma energia ja näib selle tagajärjel värske mana ja nooremana. Selles ajajärgus võib ta tasakaalust välja langeda, millepärast isegi kohtus ei või teinekord, ta vastuseid täielikkudeks ja õigeteks tunnistada. 50. eluaasta ümber näeme koguni pere konnadraamasid ja abielulahutusi, mis kõik tingitud „mehe hädaohtlikust elu east." Neid nähtusi võime eriliselt tähelepanna kunstnikkude juures,kes järsku näi liselt arusaamatuil põhjusil anduvad eba harilikult innukale loomingule või jälle täiesti langevad kokku.

graaf, ajalehepaber ja meie trükimusta Kuid — see on juba trükikuradi ärisala duse wili, ning sellest mis „salajane," ei passi rääkida ... Juttu tahaks wõrrelda kas wõi Praega millele illustratsiooni näol antakse see lõhn mis teeb ta isuäratawaks, eemalt juba suudwesistawaks maiuspalaks pahatihti aga ka wastikulõnaliseks, hapuksläinud kotletiks. Öeldakse — karikatuur olewat õppimatu, selleks peab olema sündinud, peab omama seda soont, silma mis oskab waadata elu kõige, terawamast, ja lõbusamast waatetpmklist. Ja tõsi see ka on! Kui woorimehest wõib saada minister ja kelnerist õpetaja siis jääb kunst siin tummaks, eriti aga karikatuur. Tõö ja waew siin ei aita. Mõnedki meie tuntumad kunstnikud on sel alal oma wõimisi katsetanud, kuid resultaadid on ikka osutunud nulliks. Kes kindlasti tahab saada lahti oma sõpradest, ( — tehku karikatuure. Tawalikult näewad kõik meeleldi teist tabatuna karikatuurinoolest — kuid mine ja „schkenda" temast enesest wäike karikatuur ajalehte, siis näed

kvhe kuidas sõbra wihase näo kõrwal ta kuuetaskust -su peale wahib midagit üm margust . ^ . Riigitegelasi- ei saa aga siia alla arwata, nende nahk on juba nii.tundetuks muutunud suurest pommitamisest, et nad waewalt sellest wälja teewad, küll wõib aga mõnigi tuus, nende seas, oma suure populariteedi just karikatuuride arwele kirjutada. Karikatuuri wõib wõtta isegi teatama suuruse mõõdupuuna. Nii Mõnigi mees, nähes cjalehewerul oma onnist wäljanägemist karikaturisti parandusel, lööb rinna ette, „et näed, ikka moes kellest tehakse". Ja, ole lahke jälle mõne krooni eest oled ilusti teinud teisele noobli reklaami. On see nüüd õnn wõi õnnetus, kuid eriti nende rõõmuks, keda just karikeerida tuleb, on meil musttuhande -onia ja kultuurkapitali lõbuks töötawate „härraskunstnikkude" kõrwal ainult neli wiis karikaturisti ja weel wähem ajalehe-illustraatorit. : — Kuid nad kannawad rõõmuga oma koormat ja annawad igaüks enda andelätte kohaselt lehelugejaile waimukümnist.

KODA BOT>A: Kaks weidrat lugu Montenegros!. Palwe. Kord ronis waene, nörkmehike kitsast mägiteed mööda üles. Ta wäsis, langeS lootfu. tades põlwili ja palus: . „OH, armas, armas Jumal, km Sul wahegi kaastundmust on mmu wastu, sits saada mulle hobune, ainult üksainus hobune see ci tarwitse olla kuigi suur!" . Sealt kuuliski waene lähenevat laijaplagu nat. Rikas, haSti riietatud türvane ratsutas kiirelt traawiwa mära seljas WSest mes. Wäikene warsake aga ei suuda kmdagt ,araue. da oma emale, kes tebw kutsub. . Näeb siis rikas türklane waest meest, nurbu. tab talle sõrmega ja kutsub enese juurde. „Hei! Sina! Wõta jalamard warsake õl gadele ja kanna ta teiselepoöle wäse!" Waene mehike — wõiski ta siis n»uud. haaras warsa selga ja ^hkas: „Armas jumal, seekord oled sa tuntult Ho», pis walesti aru saanud — wõi et walzeudanud mina oma palwe õieti?" Liitlased. Mägestikus hulusid hundid. Seal kogunesid tuhanded koerad ühisele kongressile, et huntide hirmuwalitsusele teha lõpu. Koerte juht saatis wälja m«aku«leja, et see loeks nende wastaseid ja uurAs järele «ende sõjaseisukorra. See tuli w arsti tagasi ja teatas: ,.Seal on neid sadandeid, kõik ühesugused kaswult, uahawärwilt ja olemiselt." „Wennad," sõnas sellepeale koerte juht, „jätame seekord sõja pooleli. Reid on sadasid, meid tuhandeid — kuid meie tuhat kooSneb hagijatest, karjakoertest, mopsidest, bulldoggedest, vinsheritest ja teiste koerte liikide esin dajatest — lühikesist ja paksudest, lahjadest ja peenetest — meie hulgas e'. ole wõimalik üht ja sama soowi läbi wiia."

sendi eest

cm

Wiimast' juhust oln vaiste lerttr paradiisis pole saanu elab harili? Enamalt j Hollywood mis, seda Adatuke nä vi kunsttü toeline fil Suurem 4M »« sain ühel John B ei tundnu? maid Holl siiber tah, «Studes ^ leidsin «1 } ülikond, et olewat sellele ei sest täna indiaanla Ulgul Ameerikc polegi nagu oli pas. K Ilma r niStama mad on

saate rsrvs kuu aega .UUDISLEHT E*

Lehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiriLehekülje pealkiri
Leht 9
Leht 10
Leht 11
Leht 12
Leht 8