Uudisleht, nr. 175, 12 oktoober 1937
Kas MUsnndKmlnf. sobib meile? Leedu naised ott selle wastu. — K äesmidlemine oti toiming, mis roojab peent taktitunnet. — Millal see on daamile ptttrtift? Meie seit&konnadaamide seisukohti Leedu ajakirjanduses on ilmunud wiimasel ajal mitmete daamide awalikke proteste käesuudlemise kombe wastu. Leedu ohwitseride naiste liit on oma aastakoosolekul wõtuud wastu otsuse, pöörduda kõigi Leedu naisorganisatsioonide poole, et need aitaksid ühisel jõul wälja juurida selle wöõra kombe, ühtlasi mõjutada mehi, et need loobuksid kaesuudlemisest. Kuidas meie seltskonna naised waatawad silmapilgul sellele küsimusele? Millisena hinnatakse käesuudlemist wõi kas on mõeldaw meil Leedu naiste eeskujul käesuudlemisest loobumine? Selle seltskondkikust seisukohast elulise küsimuse selAitamiseks pöördusime mõningate meie daamide poole nende arwamise Imtlamiseks. Esitame need alamal. Teatawatel juhtudel wõiks olla Proua M. S u u r s ö ö t, end. majaudusmiuistri abikaasa, märkis meile käesolewa küsimuse kohta: „fc isiklikult küll et poolda käesuudlemist. Teatud juhtudel see komme siiski wõiks olla. Käesuudlemine iga tühisemagi olukorra juures, nagu tantsu lõpetamisel, teretamisel jne., on tarbetu ja üleliigne — see tvaid kerbastab käesuudlemist. Mõningatel juhtudel, nagu õnnesoowimisel, erilistel tähtpäewadel naiste ja tütarlaste elus, wõib see komme olla isegi kena ja ilus austamiseawaldus." Küsimisele, kas meie naisorganisatsioonides ja naiste keskel selle küsimuse üle lähemalt mõtteid on wahetatud, pr. Suursööfi teades seda ei ole olnud. Kas „keelu" alla ei peaks siis käima ka suudlus? Haridustegelane pr. H. J. (kes oma arwamist soowib teatawaks lasta saada mitte taie nime all) ütleb: „See küsimus ei ole kaugeltki lihtne otsustada. Manast ajast on see komme säilinud ja selle wäljajuurimine, kui nii wõiks öelda, ei saa olla ainult mõistuse küsimus. Mehed ütlewad, mikspärastma mitte ei wõi suudelda ilusa naise kätt? Ja meie, naised, wõime eitada seda ainult puht mõistuse seisukohalt. Inimes tel on aga wäga palju instinkte ja tundmusi. Kui need kõrwale jätta ja, ütleme, puht hügieeni seisukohalt wälja minna, siis peaks ära jääma ka suudlus. Ei saa ka öelda, et käesuudlemine oleks ainult wenelaste komme, mis saanud omaseks nende kaudu ka meil. Käesuudlemist tuntakse maailmas üsna laialdaselt. Selge selle küsimuse juures on, et käesuudlemine ei wõi kujuneda labaseks. Kui näiteks toana weneaegne sõdur wiletsalt riietatuna seda tänawal teeb, on see kindlasti inetu waadata. Aga ega see tarwitse igaühe juures nõnda olla. Nõnda ma tahaksin öelda, et käesuudlemise ärajätmine saab olla tingitud ainult mõistuse seisukohast, elu ei luba seda alati küll mitte. Käesuudlemist ära jätta — sellega lülitame elust wälja osa, mis inimeste juures etendab wägagi suurt rolli." Kui miim oleksin mees... Proua A. M e r i t s, „Kiwiõli" dir. Meritsa abikaasa ning tuntumaid inimesi seltskonnas, märkis esitatud küsimuste kohta kõige esmalt, et oma poega nõuda ta küll ei kaswata, et see omaks juba kaswatusena käesuudlemise kombe. Kasulikem karusnahkade ostukoht on Tallinnas, Sauna täin. 2 Tel. 470-02 Kas see, mis sobib filmis, on õige ka elus? Pildil näeme üht käesuudluse stseeni, mida de monstreerib Paul Kemp „Ka minu abikaasa ei tunnusta põhimõtteliselt seda. Esiteks ei ole see komme hügieeniline, teiseks wõib see tuua eriti Palju piinlikkust ja wastumeelset just naistele. Kuidas see meeldib, kui näiteks tänawal mees tuleb suudlema daami kätt ja teeb seda näit. willasele kindale? Kui ma oleksin mees, ma seda küll ei teeks... Aga muidugi, täiesti wälja juurida seda küll wast ei saa. Ei saa selle kombe wastu minna ka mingisuguste seaduste ega määrustega. Ameerikas sellist käesuudlemist nagu meil, ei tunta, üks mees seal suudleb küll armsate inimeste, nagu ema, käsi teatud õnnesündmustel jne., kuid see on siis hoopis otsekohene ja erinew austamiseawaldu s. Prantslased suudlewad kätt, waewalt-wae-Walt puudutades seda, nagu wiinlasedki." (Missuguse kontrastina selle kartval tunduks järgmine stseen: Tuleb wana härra tänawal wastu ning hakkab kinda seest otsima kohta — kuhu suudelda. Kas ei kerki keelele: „Wana ahw, mis sa nüüd hullad!... Jäta järele!...") Lõpeks pr. Merits kinnitab, et meie seltskonnas käesuudlemise komme on juba wäheuemas. Isegi paljud need, kes enne sellest kõwasti kinni pidasid, on sellest loobumas. Aga — kui kellegile mehele üks naine w.".ga meeldib — mees suudleb ka ta kätt ja selle wastu ei ole ühelgi daamil midagi! Härrad liialdmvad... Proua A. K o h l a p, Majaomanike Panga dir. J. Kohlapi abikaasa: „Mina leian, et käesuudlemine wõiks jääda kõrwale. Ajad on muutunud ja kombed lähewad ühes. Wanasti suurtes salongides see wõis tõesti ilus ja tarwilik olla, kuid meie elus, kus inimesed rohkem supipadade juures askeldawad, se^ pole wajalik. Just eile õhtul oli mul Keila-Joalt tulles juhus, kus tuli seepärast iib elada päris piinlik silmapilk. Tuleb keegi härra, kes ses waimus kaswatatud, iv n ' > suudleb omnibuses kätt. On » 'ugi neid inimesi ja ka neid daame, '.-3 seda soowiwad ükskõik kus. Minu tunde järgi aga härrad liiald a w a d. Bussis, trammis ja tänawal käesuudlemine on täiesti tarbetu ja üleliigne, koguni wastikust ning piinlikkust tekitaw komme." Leedu naiste eeskuju on õige Kaswatustegelane pr. H. Mikkelsaar leiab, et Leedu naiste poolt algatatud aktsioon käesuudlemise ärajätmiseks on terwitataw. ..Käesuudlemine on wana mood ja meie daamid ei kaota midagi, kui nad selle wastu on. Mõeldagu moodseid daame, kes ise juhiwad autot, määrdunud kindad käes jne., kuidas siin kukub wälja käesuudlemine? Minule igatahes see küll ei meeldi ja ma usun, et minuga ühel arwamisel on wäga palju naisi."
Võrumaa Shveitsist Trubaduuride maa ja tuhat Järve. — Kangete sulemeeste taime lava. — Sügiskiri Rõugest ja Sännast Öeldakse, et heal lapsel on mitu nime — nii ka Rõugel on mitu nime. Kutsutakse teda „tuhandejärwe maaks", „Wõrumaa Shweitsiks" jne., kuna Sänna selle wastu on tuntud trubaduuride maana. Kuiwõrd need nimed nüüd õkwa tõele wastawad, on raske esialgu otsustada, aga et Rõuges on palju järwi ja Sännast on tulnud palju kõwu sulemehi, see on juba ammu selge. Weel üks omapära, millest kunagi mööda ei saa minna, on nende kahe maa seltside ja ühingute rohkus. Neid siin wast on rohkemgi kui järwi ja mägesid. ühiygute rohkuse tõttu wanal koolipapal G. Saarel oli enne palju tvaewa kui suutis nad omawahel lepitada ja koondada nud jutti nagu kord ja kohus. Kõwemad trumbid seltskonnatöös on weel: kooliõpetaja Puudist, kelle taktikeppi peawad kartma laulukoor ja kohalik k.-l. orkester, K/m. „Simmul ja Pojad" kaasosanik ja maanaiste seltsi ihu ja hing pr. S i m m u l ning naiskodukaitse kõwakäeline juht pr. Harju. Kui kord juba jutt'trumpidest, siis peab mainima ka härra J. Saaremaad, kaitseliidu juhti ja möldrit. Muidu waikne mees, kes laseb wahel püssi ja napsi. Äriilma „ässad" on „weart naabrid" J. Simmul ja F. Kilomann. Wallaasju ajab ja walitseb wallawanemana härra Kõiw, kelle paremaks käeks on sekretär Z i r k e I. Korda peab Rõuges konstaabel E. M i ch e l s o n, Jftõuge Seltside Liidu" ühise mütsi alla — n } ee§ ' e *£p .^ e , teistel ^ada, aga toime ta sellega tuli ja nüüd saadi ühisel <unult wargaid ja teisi seadusest uleastujard jõul walmis isegi nägusa rahwamaja ehita misega. _ Tema suurimaks abiliseks sellel „missioni"-tõöl oli kusagilt kaugelt Rõugesse tekkinud wallatu ja kärsitu noormees Osw. Mutt. Ossi^ise küll enam Rõuges ei ole, waid putkas ära kuhugi Pärnumaa soppi, jättes leinama Rõuge seltsid, järwed ja näitsikud. Aga ega's sellest weel midagi. Ossi asemel on wäljas wana wembumees ja wigurei jäta nuhtlemata. Et rõugelastel ei tarwitseks joosta ringi kartvase „tsihwerplaadiga", selle eest hoolitseb nägus preili Silla T i n n e r t, kes oma südamesõbranna A i - n o g a wahel kohalikele poisslastele mängiwad mõnegi wallatu wembu. Härra Wiktor Tinnert on selline mees, kes teeb oma „raatusega" teatawaks rõugelastele õige aja. Kusagil metsade waikuses elab weel noor taluperemees W. K e n d e r, kes waatab seda maailma elu läbi optimisti prilli ja teeb wänt A. S i l d, lellest kunagi aru ei saa, mõnikord ka mõnest wäikesest asjast wälja kas temal on tõsi taga wõi ajab nalja, s^re asja. Eraelus walmistab dr. Klaasi poolt kirsi tatud retseptide järele rohte. Omalajal a.-nastas fa .,pirne" jagada kohaliku lehe weergudel neile, kes seda ei oodanudki mõnikord. Nüüd on sellised „wigurid" jätnud P. Tormiste ja pastor Hiiemetsa erialaks. Wiimane on ka koguduse elu igatepidi aja Rõuge «asumaal" Sännas praegu on üpris waikne, sest „asumaade minister", „kõigi santlaagrite kuningas" ja kohaliNude seltside sührer Elmo Ploom arwas heaks lasta jalga Sännast ning Sännas pole leitud weel temale asendajat. Ja seni kui pole seda juhtunud, elu weereb niisama tasapisi: J. Alksnisch kindlasti wist ehitab jälle mõnd uut wabrikut ja sisseseadet, kuna Alksnisch junior — rahwasuus „Walda" — temale selle juures on kõwaks abiks. H. M a t w e r e müüb rahwale sedasinast „ussiwett" ja kawatseb warsti kosida naist, et pääseda poissmeeste-maksu hirmust. Tema konkurent J. W i s s kaswatab oma ..silmatera" — poega — ega lähe temale korda need suured ja wägewad ilma asjad. Wana Jlwes endiselt on walwel rahwamaja heakorra eest, milles teda omakorda abistab nägus preili Amanda liibu. Seltskonnatöö sellel tütarlapsel ei ole jätnud mahti meheleminekukski. _ Ah jah — pidin unustama. Sigrid käis sel suwel Prantsusmaal Pariisi maailmanäitusel ning tõi sealt kaasa peenemaid suurilma kombeid, mida kawatseb pookida külge ka oma kaswandikele. Seekord siis adjöö Pärlijõgi ja Rõuge sügiskulda uppuwad maastikud. Kui walge lumewaip katab maa, eks siis tuleme jälle kaema teid ja liuglema suuskadel teie wõrratuis mägedes. Edaspidi weel siinsetest tegelastest. Rep. Orter. janna Prl. Weebermann wõtab aktiiwselt osa kõigist seltsi üritusist. Awalikku raamatukogu korraldab ja juhib T. Gildemann. Kohalik apt. hr. Weinberg on seltsi aktiiwsemaid tegelasi; ei keeldu iialgi om« toetusest, kui seltsil on majanduslikke raskusi. Lähemas tulewikus peatume weel Rapla alewiku ja selle elanike juures. Oo-jaa. Jlapta 9Caüda&se&ts 20=aastane Möödunud pühapäewal pühitses Rapla Haridusselts oma 20-a. sünnipäewa. Seltsi asutajaks oli rühm kohalikke haridustegelasi, eesotsas tolleaegse abiõpet. hr. Noosiga. Seesama rühm hakkas 1918. a. energiliselt samme astuma seltsile ruumide muretsemiseks. Koduse korjanduse kaudu saadi kokku 40000 saksa marka, millise summa eest osteti kohalikult mõisnikult maja, mis wajalik» remondi ju juureehituse (teatrisaal) läbi saigi Rapla kultuuritempliks. 20 aasta kestel on selts teinud haridusalal tõhusat tööd ja tema tegewus on läinud järjekindlalt tõusuteed. Haridusseltsi esimeheks on juba kauemat aega hokaliku tarw.-üh. ärijuht J. Rüütmann, kelle kontosse tuleb kirjutada wana kaalukas osa seltsi hüwangust. Algusest s..adik on seltsis aktiiwselt teotsenud wallasekr. Jaan Kasemets, kes korraldas 1923. a. kihelkondliku laulupeo. Seltsi laulukoori juhib agaralt algk. juhat. J. Randmäe, kuna näitejuhtideks on postiülem J. B a umann ja abisekr.A. Kalde. Dekoratsioonid ^ näitemängude puhul walmistab ühiskaupluses tõötaw A. Kalberg ja ühiskaupl. müüDixie Dean nüüd üksnes varumeeškonnas Inglise kuulsamaid kesktormajaid oli Dixie Dean, kelle nimel väravate löö mise rekord veel praegugi. 1928. a. lõi ta Evertoni värvides mitte vähem kui 60 väravat! Praegu aga on kuulsus tuhmu nud, ja Dean leiab koha veel üksnes Ever toni reservmeeskonda. Nii on paljude kuulsuste saatus. Tellige..Uudisleht' 'JUIHSLEHT n». 175 — 12. oktoobril tm. 1*. *
