Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly, 24 jaanuar 1953
8 VABA EESTI SÕNA Laupäev, 24. jaanuar J953
R I D Z H fudiseid bridzhimängus Jtfridzh on osutunud viimaste aa takümnete jooksul kõige huvipakkuvamaks ja kombinatsiooniiikkamaks kommerfcskaardjmänguks kogu tsiviliseeritud ilmas. Ta on kujunenud peaaegu teaduseks ja probleemiks. Juba Eestis oli bridzh laialt leviiienud, samuti teistes Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides. Siin Ühendriikides on ta aga otse massharrastuseks. Tänapäeval arvatakse ■Ühendriikides olevat umbes 30 miljonit bridzhimängijat. Pole ka ime, et Ühendriigid seisavad viimaste aastate rahvusvaheliste turniiride tulemustelt ja mänguklassi tasemelt maailmas esimeste reas. Viimaste aastate mänguviis, ?. o. pakkumise teooriad ja süsteemid on aga aja jooksul niivõrd tohutult; eriti siin Ameerikas muutunud, et ilma nendega tutvunemata on väga raske sammu pidada tänapäeva j bridzhimängu stiiliga. On leiutatud ; täpsemad süsteemid, mis pakkumist lihtsustavad ja partnerid viinud väga lähedasse arusaamise vahekorda. Ühes sellega on kergendatud õige lopppakkumine, s. o. kontrakti saavutamine, mis on bridzhis ainuke oluline siht. Esiteks on vajalik olla kindel, kas on avamist, kas partner võib toetada ja mil määral. Edasi, kas võib minna täismänguni, kui ja, siis näiteks kas trumbita, 4 ätu (paela) või 5 risti (ruutu). Lõpuks slami tundemärkide ilmnemisel tuleb ot’sustada, millist süsteemi kasutada oma kaartide parimaks kirjeldamiseks. Kokkuvõttes teatud pakkumise süsteem pole muud, kui vaid legaalsel viisil partnerite üksteisele arusaadavaks tegemine. Ja mida paremini seda üks süsteem võimaldab, seda täpsem on see süsteem. Jävgmisena avaldame kvint-es-sentsina tänapäeva kõige populaarsemaitl ‘jaläbilöonumaid -pakkumise põhialuseid. Punktide arvestus Äss - 4 punkti Kuningas .... 3 punkti Emand 2 punkti Sõdur 1 punkt Pea meeles, et 2d punkti annab tavaliselt terve mängu, 33 punkti annab tavaliselt väikese slami, 37 punkti annab tavaliselt suure slami. Kui mõlemal partneril on avapakkumine kaes—mängige tervet mängu. 4 ässa korral lisa oma punktide kogusummale 1 punkt. Avapakkumine Tee kindlaks punktide arvestuse tabeli järele oma käe tugevus ja lisa juurde: 3 punkti masti puudumise korral, 2 punkti üksiku kaardi korral, 1 punkt kahe kaardi koival, —12 punktiga võid avada, kui on olemas võimalus pakkumisel sama masti korrata või uut masti pakkuda ja lisaks 2 kindlat (kiiret) tihi —13 punktiga ava mäng oma äranägemise järele, kuid pea meeles eelmist reeglit avamiseks. —14 punktiga pead avapakkumise tegema. Kolmanda käena võid pakkuda ka 11 punktiga, kui on olemas hea mast ja neljanda käena tee avapakkumine 13 punktiga isegi siis, kui head teist pakkumist pole olemas. Sund-pakkumine Hea 6 kaardiga mast pluss vähemalt 25 punkti. Hea 6 kaardiga mast pluss vähemalt 23 punkti Hea, 7 kaardiga mast pluss vähemalt 21 punkti. Vastus sund-pakkumisele —6 või vähem punkti—ütle 2 trumbita. —7 punkti plu3s 1 kindel tihi-i-teata oina masti —8 punkti pluss pool tihi—teata oma masti. Ära ava mängu kolmega mõnes trumbis, kui omad rohkem kui 11 punkti (välja arvatud jaotuse punktidj. Avapakkumine trumbita Punktide kogusumma arvestamise] ära lisa kaardi jaotuse punkte: 16—18 punkti korral jälgi, cl. Bridzhinurk Vaba Eesti Sõnas Käesolevast numbrist alates hakkab “Vaba Eesti Sõnas’’ paljude lugejate soovil ilmuma nurk bridzhimängijatele. Sellekohase materjaliga on lubanud nurka varustada New Yor&i EHS Bridzhiklubi juhatuseliikmed August Tomberg ja Endel Laumets Nendest A. Tomberg oli juba Eestis tuntumaid bridzhimängijaid, võttes osa kõikidest rahvusvahelistest . turniiridest. . ELaumets on bridzhi alal omale mme teinud USA-s, kus ta lääneranniku ülikoolide turniiri võitjaks ning on edukalt esine^ nud paljudel ameerika turniiri■del. mastid oleks ühtlaselt jaotatud ja avapakkumine ühe trumbitaga. Vastus i t-rumbitale —tõsta 2 trumbitale 8 või 9 punktiga (või 7 punkti, kui on olemas '5 kaardiga mast), —tõsta 3 trumbitale 10—14 punktiga, —tõsta 4 trumbitale 15—16 punktiga, ..—tõsta 6 trumbitale 17—18 punktiga- j —tõsta 3 peale mastis ja siis 6 J trumbitale, kui omad 19 kuni 20 j punkti, ! —tõsta 7 trumbitale 21 punktiga. I —vastus 2 risti või 2 ruutut tea- | tab partnerile vähem kui 7 punkti j ja masti jaotust, ; —vastus 2 ärtu või 2 pada teatab j partnerile 8—9 punkti, kuid teatab ka 5 kaardilist masti, —vastus 4 ärtu või 4 pada näitab pikka masti (6—7) vähem küi 10 punkti kõrgetest kaartidest. —vastus 3 igast mastist näitab 10 või rohkem punkti ning head trumbi masti. - — ’’’ 2 trumbitaga ava, kui omad 22— 24 punkti ja ühtlaselt jaotatud käe. Vastus 2 trumbitale —tõsta 3 trumbitale 4—8 punktiga, —tõsta 4 trumbitale 9 punktiga, j —paku 3 mastist ja tõsta 4 trum- j bitale, kui omad 10 punkti, | -paku 6 trumbita 11*—12 punk- i tiga, j -paku 3 mastist ja tõsta 6-trmn- | bitale 13—44 punktiga, j —paku 7 trumbita, kui omad 15 j punkti. j —Kui omad 5 kaardi pikkuse ärtu või pada masti ühes honööriga ja lisaks 4 punkti, siis paku seda masti 3 kõrgusel. —Näita igat 6 kaardiga ärtu või pada masti. —Ära tunne muret risti või ruutu näitamisel, kui kavatsed slami üritada. 3 trumbita avang tee 25—27 punktiga .... ja I —tõsta 4 trumbitale 7 punktiga, ! —tõsta 6 trumbitale 8—9 punk tiga, —paku 6 mutut ja siis 6 trumbita, kui omad 10—11 punkti, —tõsta 7 trumbitale, kui omad 12 punkti, —näita igat viielist masti, kui omad 5 punkti kõrgetest kaartidest. (Järgneb.) 70 aastat Peeter Süda sünnist Kesti helikunst on pidanud kandma kaotusi mitmete meie andekate heliloojate varase surma tõttu. Kandeid, Tobias, Süda, Aav ja Vedro on neist silmapaistvamad, kes on varisenud manalasse kõige paremas elueas ja kellelt oleksime võinud loota kunstiküpset lisa nende väärtuslikule loomingule. Üks neist—kahjuks vähe tuntud laiemale avalikkusele—oli Peeter Süda, kelle 70. sünnipäeva tähistame käesoleva aasta 80. jaanuaril. See eesti üks andekamaid ja huvitavamaid heliloojaid suri juba 37 aastaselt (3. aug. 1920) Vabariigi algaastail, mille tõttu tema helitööde an polnud eriti suur, kuil aga kõrge kunstilise kvaliteediga. P. Süda oli Saaremaa mees. Seal sai ta oma koolihariduse ja ka oma esimesed teadmised orelimängus Kihelkonna köstrilt. Kuressaare linnakooli lõpetamise järele ergutas viimane teda edasiõppima Peterburi konservatooriumis, kubu Süda ka siirdus. Lisaks oreli õppimisele pühendas Süda ennast seal veel heliloomingule, kus ta nimekaks õpetajaks oli Rimski-Korsa-kov. 1912. a. asus noor orelikunstnik Tallinna, kus ta tegutses omal alal ja sai 1919. a. Tallinna konservatooriumi asutamisel oreliklassi õppejõuks. P. Süda on loonud peamiselt oma lemmikinstnunendile—orelile. Fuuga F-duur, Prelüüd ja fuuga moll, Scherzo, Pastoraal, Gigue ja Ave Maria on silmapaistvad teosed eesti oreliloomingus. Süda oli range enesekriitikaga ja selle tulemusena tekkisid teosed, milliseid iseloomustab viimistletud vorm ja rikkalik ning leidlik kontrapunkti kafsütamine. Koorilaulu alal, tunneme ainult ühte tema tööd—meisterlikku “Linakatkujat”, mida võime liigitada julgesti meie kooriloomingu paremiku hulka. Et Süda oleks võinud meile pakkuda suuri väärtusi ka suurvormi alal, tõendab “Requiem aetemam” koorile, soolohäälele ja orkestrile, mis aga jäi lõpetamata tema ootamatu surma—raskekujulise düsenteeria tagajärjel. Peeter Süda helitööd koguti koos mälestusesemetega temanimelisse asutatud muusikamuuseumi, millest hiljem kujundati välja üldine Eesti Muusikamuuseum. E. Kalam E. EEK 60-A. Van.-advokaat Erich Eek, kes praegu eluneb Teksases, tähistan 23. jaan. oma 60. sünnipäeva. Juubilar pärineb Tallinnast, kus ta lõpetas Nikolai gümnaasiumi 19X1. a. Pärast seda ta õppis õigusteadust Petrogradi ülikoolis, mille lõpetas 1915, siirdudes seejärele Tallinna vaestelaste-kohtu sekretäriks. Eesti Vabariigi loomisel määrati riigiprokuröri abiks ka hiljem kohustetäitjaks. Kuni 1922 oli kohtupalati liikmeks, siirdudes siis advokatuuri. Jõudis müügile J. Latiiku tuntud noorssoojutt "Meie Noored” K. Hindrey ja Valloti illustratsioonidega. 200 Ihk. Hind Sl-90. Lähematel päevadel saabuvad müügile E. õuna “Siilu seiklused” — $1.—, G. Suitsu “Tuli ja tuul” — $1.80, G. Suitsu “Rootsi Luulepõimik” — $1.50 ja Maret Suits-Esloni “Kes sa oled” — $1.65. Tellida Vaba Eesti Sõna talitusest. VES tellijaile: Lihtsam viis VES tellimiseks on kirja teel, pannes kirja sisse tellimisraha rahaorderina, rahas või vähemate summade korral ka 2-3 cendiliste postmarkidena. Jälgige tellimiskupohge hindadega ajalehes. Sooritame omalt poolt kiriposti, millega.lehe kättesaamisel ei tuleviivitusi Postiaadress: “Vaba Eesti Sõna,” P. Oi Box 123. New York 16, N. Y. Alates 1927. a. kuni vene okupatsioonini oli riigikontrolli juriskpnsültiks jä Vandeadvokaatide Nõukogu liikmeks. Põgenikuna Saksamaal oli IRO • juriidiliseks - nõuandjaks. Eluneb praegu Austinis, Teksased Van.-adv. E. Eek oli hinnatud hea asjatundjana eriti administra-tiiv-majanduslikul alal, ja tasakaaluka ning vastutuleliku inimesena oli üldiselt lugupeetav. Akadeemiliselt kuulub üliõpilasselts “Põhjala” perre. Kõik endised kaastöölised ja arvukas sõprade pere ühineb tähtpäeva. puhul südamlikeks õnnesoovideks, A.M. ;
75 A. A. H. TAMMSAARE SÜNNIST
Eesti suurimaid romaammexptreicl Anton Hansen-Tammsaare, sündis 30. jaanuaril a. 1878 Järvamaal Madise kihelkonna^; Põhja-Tammsaare talus, kust raskeltkäklav tee viis noore ja andeka vargamäelase varsti üle Sääskiiia, Priimil ja ViukeMaarja koolitarede Hugo Treffneri eragümnaasiumi või nn. , Mauruse akadeemiasse, mille ta lõpetas aastal 1903. Et hankida leiba ja raha igapäevaste väljaminekute katteks, siirdub Tamm saare nüüd Tartust Tallinna, kus ta ajakirjanikuna elab kaasa ka 1905, aasta revolutsiooni lootused ja pettumused, mis sunnivad teda taas õiguse “uurimisele", kuid ülikooli lõpetamise muudab võimatuks raske kopsuhaigus, mis viib Tammsaare seitsmeks pikaks aastaks Koitjärve maaüksündusse, kust ta lõpuks tervenenuna asub elama Tallinna, mille Metsakalmistu saab talle ka ajatuks koduks ta surma järele 1. märtsil 1940. Oma kirjanduslikku tegevust alustas Tammsaare juba koolipoisina a, 1901, millal ilmus albumis “Kiired” ta külajutt “Kuressaare vanad”, millele hiljem järgneb samas ka ta inimeste hingeelu ja tirgvais* tude avaldusi jälgiv “Kaks paari ja üksainus” (1902), kusjuures ta paremaks noorepõlve tööks on “Postimehes” ilmunud “Vanad ja noored” (1903), milles vastolude kõrval kahe generatsiooni vahel käsitellakse ka maa elu, kus kirjanik esmakordselt näitab, et maa annab lc:ba üksnes raske tööga ega lase ennast kunagi lõplikult võita. Edasi ilmuvad noorkirjaniku sulest armukadeduse mõju jälgiv “Uurimisel” (1907), ühiskondlikke küsimusi analüüsiv '-“Rahaauk” (1907), ainiastus-psühholoogiline “Pikad sammud” (1908), “Noored hinged” (1909), “Üle piiri” (1910), sümbolistlik “Poiss*.ialiblik” (1915), armastusaineline “Kä)'bes” (1917) ja novell “Varjundid” (1917), mis eriti silmapaistev oma väärtuslike looduskirjekluste poolest. Uue ja klassilise loominguperioodi Tammsaare elus avab ta piibliaineline draama “Juudit” (1921), millele kohe järgneb psühholoogiline romaan “Kõrboja peremees” (1922) ja novellide kogu “Pöialpoiss” (1923), et siis minna Vargamäele ja näidata viieköitelises suurromaanis “Tõde ja õigus” (1926— 1933), et elu koosneb tööst järeltuleva põlve ja iseenese kasuks, eneseohverdamisest, kannatustest, võitlustest ja üsna väikesest annusest Õnnest, kusjuures elamisõiguse saavad ainult võitlejad ja töötajad. Üldiselt tähistab “Tõde ja õigus” haripunkti Tammsaare loomingus, kirjaniku vaadeldes eesti inimese elu ärkamisaja lõpust kuni kaas ajani, ku.i domineerivad kaks suurt kuju: Vargamäe Andres ja Oru peremees Pearu, kellede õigust ja tõde otsiv elu tõendab, et inimene on siiski maa laps ja kuulub oma eluga tema külge, sest maa on inimese ustav ja hea ema, kes oma' rahustava palgega leevendab ta hingelisi kannatusi. Romaanides “Elu ja armastus” (1934) ja “Ma armastasin sakslast” (1935) pakub Tammsaare huvitavat armastuse psühholoogiat, millele lõpupunktina järgneb satiiriliselt' ühiskondlikke väämähtusi piitsutav “Põrgupõhja uus vanapagan”: (1939), viimase olles omalaadsemaks teoseks, milles fantaasia, rah- • vuslikud pärimused ja aktuaalne . ühiskonnakriitika on sulanud hu-moristlik-lopsakas ning ühtlasi sü- . gavamõtteliseks tervikuks. Sellega on Anton Hansen-Tamm- . saare elutöö suurejooneline ülevaade - eesti rahva kangelaslikust ja ennastohverdavagt võitlusest olemas- . olu eest ning kultuurilisest ja ma- - jamlu.riikust arengust koos rahva - mõtetega viimase saja aasta välted. selle loivates nüüd Vargamäelt teed maailma, et muutuda pikkamööda inimkonna kirjanduslike aarete sai-. ves kõikide vabade rahvaste ii li is- - varaks. —ste AV^rVAV.V.VV.V-V.V.V.V, . ILUSAID EESTI KÄSITÖID: hõbe-, naha- ja telgedel kudumis* töid, müüb Eesti Maja einelauas - AHA PARUN. WSVA b AW--(AWW^-V ( .V.'.VJ Teooria Pauli kadumisest Rootsi ajalehtedes ilmus teateid politsei uuest teooriast Verner Pauli kadumise kohta. Nimelt on polit-. selle endast teatanud see isik. kelle ■ juures Hammarbys Paul viibis sel' õhtul, kui teda nähti viimati Non’-, malmstorg-il lillekimbuga käes. Paul on tarvitanud tugevasti alkoholi, on taksiautos sõitnud koju Styrmansgatanile nr. 21, Politsei peab tõenäolikuks, et ta on vee! jalutanud ja siis kas õnnetul viisil sõi ueelega l ukkunud N / i-o lahte f-trand-vägeni mures, 1<; t h,mõrvu võima- - lust peetakse tõenäolikuks, kuna Paul. viimasel ajal on kannatanuddepressiooni all. Politsei teooria aga ei lahenda, siiski Pauli kadumise müstikat, arvatakse tema lühemate tuttavate ringkonnas.
4 kala”, “palju kulllda”, “ermnda poole", “julllgesti”, “paat lokkksus", 'Tannndade poole” jne., aga nii kentsakalt (koomiliselt) me siiski ei kirjuta, vaid kirjutame eelneva erandreegli kohaselt silmale vastuvõetavama kuju (mis on õige): üle parda,, ilmus,, kupli all, lind tõusis lendu, piklik, vastu, nälginud, kündis, siplev kala, palju kulda, enda poole, julgesti, paat loksus, randade poole jne. õppige, eelnev reegel pähe ja pidage antud õiged voirüid (iile parda, ilmus jne.) kindlasti meeles! Üles (mitte: üless või ülesse) Kirjutage alati õige kuju “üles”, samuti ka “ülesanne” (mitte: ülessarme, või ülesseanne)! Näit. poiss ronis redelit mööda üles; mees vaatas, üles taeva poole. Juustega, ust, oosta (mitte: juukstega, ukst, jooksta) Õige kuju on juustega, oinastega (mitte: omaksetega või omakste-, ga.), västu. ust joosta. Neist sõnadest kaob kaashäälik k kõrvuti asetsevate kaashäälikute "st” eest. O. Parlo “Kas tunned maad . . . ?” välja lõigata ja alal hoida I Tele kooli.aadress on: “Kiri-Kool” 243 East 34th St. New York 16, N. Y.
Memmepoeg Me kõik tunneme teda. Hääletu-, sel sai Memmepoeg suure enamuse.. Paljud nimetasid teda Laiskvorstiks, mitmed Beebiks, siis oli veel ettepanekuid: Laisk Jaan, Saamatu, Hädavares ja Pupu-Juku. Kellelegi see poiss ei meeldinud. . Kõik soovitasid väga õiget põhimõtet: Tehku ise! Aidaku ise-en-nast! Mitte hellitada! Kui ta iseei aita ennast, siis jooksku paljalt, (teatud piirides muidugi) ja söömata ringi kuni mõistus pähe tuleb.. Üks väike tütarlaps soovitas kasu-, tada urvaplaastrit teatavale kohale,, kuid me ei tea, kes seda rohkem on! ära teeninud, kas kasvataja või kasvandik. Käib ju peaaegu kõiki-, de mõtetest punase joonena läbi: Kui ema teda õieti ei kasvata, siis temast mehena küli asja ei saa. A. K. Mina olen juba kord niisugune . Istun toas ja vaatan aknast väl- i ja: Kolmeaastane Milva mängib õuel. Äkki hakkab ta. kivikesteganaabrimaja aknasse, loopima. Minu-, korduvatele seletustele, et ta võib nii akna purustada, vastab ta käsi lahutades: ‘Mina olen juba kord niisugune” ja loobib edasi. Milva oli ainuke laps perekonnas. Tema kasvatajateks olid r ema. na. jä vanaema. • 1. Kuidas võis! Milva enese kohta nij halval arvamisel’Olla? 2: Kas seda arvamist õleks võima-, lik muuta ? 3. Mii viisil? A, K.
