Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly, 29 oktoober 1981
VABA EESTI SÕNA
ÜKS VÄUS-EESTi RAAMATUHARULDUS See 876-leheküljeIine teos on väldi, Juhan Liivi, Koidula jt. lau-
ajahamba käes saanud tublisti kannatada. Kunagine iluköide on juba lagunenud, kuid kaanepilt on veel hästi loetav — “Eesti luuleilm”. Välja andnud Auguste Kaarna. “Postimehe” trükk Tartus 1913. Alapealkirjas üteldakse, et käesolev teos on täielikum kogu eesti luuletusi. Kirjandusloolasele peaks teos pakkuma palju huvi, kuna siia on koondatud eesti tolleaja paremad luulepalad Kreutzwaldist kiuni Gustav Suitsuni, s.o. Noor-Eesti ajastuni. Siuru luuletajad Visnapuu, Under, Adson jt. muidugi puuduvad, sest need olid siis veel peagu täiesti tundmatud. Tegemist on seega ärkamisaja ja hilisema rahvusliku tõusuaja luuleparemikuga, kogushmmas ümmarguselt 900 luuletusega. , , Teose ees on toodud nimekamate luuletajate fotod. Kreutzwaldist ja Koidulast avaldatakse leheküljesuurused pildid, veerandküljelistena on toodud Fählmann, Jannsen, Jakobson, Hurt, Kuhlbars, Veske, Jakob Liiv, Juhan Liiv, Anna Haava ja hulgaliselt teisi, kelledest tänapäeval paljudki on vajunud juba unustuse hõlma. Tolleaja mentali-
lud. Kuid nende kõrval on ka paljugi algelist ja vähese väärtusega palasid. Näit. luuletab keegi Fr, Brandt:” “Kes ikka truu ja õiglane, Ja elab vagasti, Ja õige tee päält kõrvale Ei lähe iialgi. See õitseb nii kui roosipuu Jõe halja kalda pääl.” Jne, jne. ; Kogusse on millegipärast paigutatud ka selline ‘'revolutsiooniline" luulepärl: “Valitseja seemet jagas, fee vandus, pätsus, pragas: Kurat, lurjus, lontrus, molu, Lõhki löön su- lolli kolu!” Tolle "Meie Matsi” tasemega salmiku oli kirjutanud J. Rootslase nime all esinev luulejata, keda nüüd N. Eestis nimetatakse eesrindlikuks luuletajaks. “Luuleilm” oli kogukas teos ja sinna mahtus paljugi. Suur osa seal esinevatest autoritest on kirjandusloost kadunud -— M. Flink, Leena Gross, W. Kentmann, Liisa Kuusik, K. Normann, Alide Selting jt. Kuid sajandi algul tundsid neid
Evald Mänd: Kirjanduslik päevik
KANGELASTEST JA KANNATAJATEST
teedi järele pidi iga rahvuslik te- nimesid paljudki ajalehtede ja ajagelane kirjutama luuletusi. Nii kirjade lugejad.
näeme luuletajate ridades ka Jaan Tõnissoni, ajakirjanikke A. Jürgensteini, Georg E. Luigat ja Ado Grenzsteini jt. F. Tuglas esineb veel endise nime all — Fr. Mihkelsoo. 7 Mõtte algatajaks väliseestlane Tohutusuure luulekogu — võiks
Lahkuse läbi sattus mu lauale üllatava uudisteosena Pekka Lilja Üllataval “Positiivisen sankari tulo nevostovirolaiseen romaaniin” (Pbsitiivse kan- teostest, gelase tulek nõukogu-eesti romaanikirjandusse). Tegemist on autori doktori väitekirjaga, ilmunud; Jyväskylä ülikooli akadeemiliste toimikute sarjas. Sellesisulised teosed ontavalisti kuivad ja teoreetilised ja ei meelita lugema. Pekka Lilja töö aga on erinev, kuigi sisult analüüsiv ja teadveline on sea kirjutatud loomingulise vaistuga ja huvitavalt. Ent selle peamiseks vooruseks on siiski aine uudsus. Autor on selles võtnud vaatluse alla meie viimaseaja kodumaise kirjanduse, ülesande millega pole keegi varem tegelenud. Ta tunnistab, et see on nõudnud talt palju tööd, kuna, kehtivate kirjanduspoliitiliste olude tõttu pole isegi nõukogudelik kirjanduskriitika julgenud seda puudutada jätte* isegi avaldamata viieköitelisena kavandatud kirjandusloo kaks viimast köidet. Ametlik kirjandusteadus kodumaal lõpeb 1917. aasta loomingu vaatlusega. - ( Kuigi autor on peamiselt huvitatud positiivse kangelase küsimusest, annab ta siiski kaunis ammutava ülevaate niihästi nõukogude kirjanduspoliitikase, kui ka meie kodumaise kirjanduse traagikast,
Pekka Lilja teose huvitavamad, ent ka kurvemad, leheküljed tegelevadki kriitikaga, mis viib sellise positiivsuse loomiseni. Need kirjeldavad nn. Zhdanovi ajastut nõukogude kirjanduselus. See algab 1946. a. augustikuus, kui Andrei Zhdanov peab oma kurikuulsa kõne, milles ta teravalt kritiseerib tolleaegset nõukogude vene kirjandust, kuhu sõja- ja sellele järgnevatel vabamatel aastatel on imbunud palju negatiivset ja mitieparteilikku väärmõjutusi. Eriliselt toore rünnaku osaliseks selles kõnes said Anna Ahmatova lüürika ja Zoshtshenko proosa. Zhdanovi kõne tulemuseks oli üleliiduline kriitika laviin. Kirjanike liit allutati partei kontrollile, selle liikmeid heideti
Üks unustatud luulemees Silma torkab luuletuste all sageli esinev nimi — Eduard L. Wöhrmann. Ta sünniajana märgitakse pildi all — 16. dets. 1863. Pealiskaudsel sirvimisel hakkab silma üle ki, Ema nimelises romaanis, esineb 40 Wöhrmanni luuletuse. Võrdtu-'positiivne kangelane Pavel Vlasovi seks: ärkamisaja silmapaistval luu-j kujus. Kummati pääseb positiivse
Kangelasküsimusele lähenedes leiab liidust välja, paljude kirjanike suhta, et see on peamiselt vene prob- tes kehtestati avaldamisekeeldi. leem. Ta näeb selle algeid juba 19.! Erilise ägedusega tabas too rünsa jandi vene kriitikas, kus nn. nak a S a nõukogude eesti kirjandu“üleliigse inimese” tüübile nõu- selui. Pekka Lilja annab sellest ületakse positiivsemat vastet. J vaatliku ja üksikasjaliku kirjelduse. Georgi Plehhanov annab sellele ’ Rõõmustav on, et siine aktsioon marksistliku maine ja Maksim Gor- jäljendas piinlikult ^ Zhdanovi pu-
öelda koguni, meie tolleaja luule-j lcmehel J. Bergmannil oli kogus 13 j sangari tüüp võidutsema alles päentsüklopeedia — algatajaks oli olnud keegi noormees, “keda saatus kodumaalt kaugel pidas”. Noormehe nime sissejuhatuses ei mainita, küll aga kirjutatakse!, et 1911 astus kokku "salgakene naisterahvaid”, kes millegipärast poolelijäänud töö ära ostsid ja tema tööd jätkasid. Kõik see, kaasa arvatud piltide ja j ning isegi lubade hankimine, võttis tohutult ; kuulsusest’
lüuletust, F. Kuhlbarsil 16, J. Kun- j rast oktoobrirevolutsiooni. Autor deril 6, Juhan Liivil 11 luuletust. • toob sellest näiteid Dimitri FurEd. L. Wöhrmann oli seega manovi, Aleksander Fadejevi, Gleb omaaja üks populaarsemaid luu-; Tshumalovi ja Mihhail Sholohhovi letajaid, kelle laule ilmus palju- teostest,
des eesti ajalehtedes ning pealegi seisab ta oma tasemelt Redlidhitest, Hanssonitest ja paljudest teistest, ‘ proletaarlikust luuiePöögelmannist peajagu
aega. Isegi trükkimine oli kestnud kõrgemal. Eesti kirjanduslugudes
“Postimehe" juures kaks aastat. Kes olid teised naised peale Auguste Kaarna, seda ei selgu. Luuletused olid rõhuvas enamuses ajalehtedest kogutud, kusjuures toimetaja A. Jürgenstein oli lahkelt valiku koostamisel ja luuletuste “algupäralsuse kindlaks tegemisel” kaasa aidanud. Luuletuste rühmitamine on toimunud teisiti, mitte “kirjanduse voolude arenemise mõtte järele”. Väljaandja ütleb: “Siin on luuletused kui lilled kimpudesse põimitud. Iga kimbuke oma sisu järele kujutab loodust, inimese elu jne.” Nii ongi sisujaotuses peatükke, nagu kevad, sügis, põld-töö, neiunoormees, sõprus, armastus, kosjad, peig-mõrsja, pulm, isa-ema, abikaasad, .usk, mure ja rõõm, kodust lahkumine, nali, muinasjutud, karskus, ajavaim jt. Luulepärleid ja vemmalvärsse Tollal oli ajalehtedel kombeks avaldada luuletusi, et eesti luulepõldu harida. Mis vähegi kõlbas, see trükiti ära, et “noort andekat inimest” edasi aidata ja teda julgustada. Paljudki luuletustest on jäänud üle aegade püsima, nagu “Käisin üksi tähtei valgel” (Marie Heiberg), "Järv leegib eha paistel” ' (Anna Haava), edasi paljud Rein-
Einar Sariden KGB Calling Eve Ingliskeelne tõlge eesti põnevusromaanist “KGB kutsub Evet”. Sobiy kink ameerika sõpradele kommunistliku terroriolukorra tutvustamiseks Kaaneümbrikul konspektiivne ülevaade Eestist ja Eesti saatusest.
Hind koos saatekuldega $16.00 VES talitu»
on varemalt tema nime mainitud, kui mälu ei peta, siis Kampmanni kolmeköitelises kirjandusloos isegi pikemalt. Oma luulekutsumuse kohta ta kirjutab ise: “Vaderiks mul Vanemuise Kõliseja kandlekeel. Laul mu kaasa... taevatütre Mõrsjamusu eluteel.” Hulgaliselt on tal salme peatüki “Armastus” all, mis tihti on esitatud humoorikalt: “Mul on tulekahju põues Juba mitu nädalat. Tulekahi, suur ja kuri, Põleb, pillub sädemeid.” Mitmed laulud on õieti riimkõnes humoristlikud jutustused. Siinkohal peab lisama, et Ed. Wöhrmanni vennatütar elab praegu Floridas, olles asunud' Ameerikasse juba vabariigi ajal. Ella W öh r rr a n n - P a r t i tunnevad kaasmaalased hästi New Yorgis-Lake-woodis, Texases ja Floridas. Jaan Tõnisson luuletajana Luuletamise “'pattu” on teinud ka poliitikamees Jaan Tõnisson. Peatüki “Elu” all leiame ühe tema luuletuse, mida on ka hilisemates trükistes avaldatud: “Tu’kavad tuulehood Ägedad. Tõusevad laenetevood, Langevad. Kõik käib kui katlas kuumavas, Vesi just vahul on veerlemas.” Lainetus sümboliseerub luuletuses võitlusrohkeid elulaineid. Palvemees Pöögelmann Kommunist H. Pöögelmann, kellel pärast Vabadussõda oli suurimaks'unistuseks Eesti vabariigi kukutamine, kirjutas sajandi algul päris usulisi värsse. Näit. luuletuses “Luba": “Ja kui surmakella hääle Tuul toob sinule,
Kuid eesti kirjanduses on samal ajal tundmata positiivse kangelase kuju. P. Lilja näeb selles küll ühiskonnakriitikat, eriti just E. Vilde, A. Tammsaare ja osalt ka F. Tuglase varasemates töödes, kuid mitte positiivset kangelast. Positiivset kangelast kireldab autor nõukogudeliku ideaaltüübina, kellel on kindel eesmärk, mida ta kõikumatult taotleb. Ta - on partei nõuetest teadlik, optimistlik ja sctsiaaleetiline. Ka iseseisvusaegsest eesti romaanikirjandusest ei leia P. Lilja sellist tüüpi. Sotsiaalkriitikat esineb selles varasemasest rohkem,, eriti M. Metsanurga ja mõne teise töödes. Ent kust tuleb siis positiivse kangelase kuju? Autor leiab seda nõukogude sotsialistliku realismi keskse teemana.
ELL TABURI heliplaat Lepatriinu Valik laule Elle repertuaarist Hind koos postikuludega $7.75 Vaba Eesti Sõna talitus
Palun, saada vaikne palve Mu eest ülesse...” Luuletuses “Tervitus” kõneleb Pöögelmann pühast Eesti pinnast, mida ta sai jälle tervitada, tõotades isamaa kasuks tööle hakata: “Seks palun Kõrgemat mull’ anda Mu teele jõudu, Õnnistust, Et leek mul ikka täidaks rinda, Et vaim ei tunneks väsimust.” Teiste sõnadega kommunist Pöögelmann palus Taevaisa (Kõrgema) õnnistust, et ta jaksaks usuvastase kommunismi heaks maapeal tööd teha! H. Pögelmann on nüüd okupeeritud Eestis kuulutatud peagu klasri-
hastusaktsioöni eeskuju. Rünnaku osaliseks said siin ka peamiselt lüürikud nagu Kersti Merilaas, Debora Vaarandi, Minni Nurme jne. Hilisemate arvustuste keskendudes muutus jast Kersti Merilaas mingiks Eesti Ahmatovaks, kuna ta Ebavere nõid ja Suvi said erilise arvustuse osaliseks. '"VT"' * :/ Ent paljast kriitikast ei piisanud. Äsja nõukogude korrale allutatuna muutusid eesti parteituusad oma nõukogude eeskujudest veelgi sapisemaks. EKP keskkomitee ja Kirjanikkude Liit oma koosolekutel nõudsid üha krõbedamat kontrolli (viimane küll partei survel). Eriti kibeda vaenamise osaliseks sai vanem kirjanduslik põlvkond. Nigol Andresen, Hugo Raudsepp, Mait Metsanurk jne. pidid tegema alandavat enesekriitikat. Seda nõuti ka Loomingu ja Silbi ja Vasara toimetustelt. Kriitikud said sarjata ebapiisava ja ebaparteilise arvustuse eest. Ent sellest polnud veel küllalt. Mitmed nimekad autorid heideti välja Kirjanike Liidust, teiste hulgas ka selline auväärne kuju nagu seda oli F. Tuglas, kes ei saanud järgneva kuue aasta jooksul kuskil avaldada ühtegi rida. Heiti Talvik ja Hugo Raudsepp vangistati ja küüditati Siberi, kust kumbki enam eluga togasi ei tulnud. Arreteerituid oli ka teiste vaimuinimeste hulgas. Uute “kohtumõistjatena” kirjandusareenil esinesid nüüd varemased teisejärgulised tegelased nagu E. Männik Max Laosson ja hiljem ka uustulnukana Endel Sõgel. Nende arvustused tembeldasid niihästi Noor-Eesti kui ka Tarapita ja Siuru rahvavaenulisteks. Sõnaga — varasemast eesti kirjandusest ei jäänud midagi järele. Kõik ennekomunistlikku perioodi ilmunu oli paha. Sõgel leidis vaid mõnest Vilde sotsiaalkriitilisest tööst midagi säilitamisväärset. See oli eesti kirjanduse masendavamaid perioode, mis kestis kuni Stalini surmani 1953, aastal.
viisil on aga enamik nis vastasid positiivse kangelase tüübi nõuetele hiljem hoopis unarusse vajunud, isegi need, mis said eriliste autasude ja -hindade osaliseks. Stalini surmale aga järgnes kirjand usperiood, mida nüüd arvustus vähemalt Eesti osas nimetab kuldseks ja mille kordumist oodetakse ning igatsetakse. * Ja positiivse kangelase kuju- mis on sellest saanud? Viimsel kirjanike kongressil kerkis see taas kaudselt üles, peamiselt küll pesuehtsa kommunisti Paul Kuusbergi sõnavõtus, kus ta tsiteerib Jaan Kruusvalli järgmiselt: “Meie kirjanduses puudub tänaseni positiivne kangelane eeskuju kelle mlõju ulataks ka ellu. Võibolla on minu nõudmised liiga suured, kuid ma unistan tõesti n.-ö., keskmisest rahvaesindajast kirjanduses, tegelasest, kelle vankumatule kindlusele ning tõe- ja ka muidugi tööarmastusele võiks vahel toetuda.” Ja jätkab siis: “Ka mina unistan. Omal ajab naerutas kriitika mõiste “positiivne kangelane” nõnda ära, et viimasel aastakümnel pole keegi söandanud seda enam suhu võtta”. Kadunud on positiivsed kangelastüübid. Ent kadunud on ka kannatajate märteritüübid. Vaid nende mälestus, elab edasi. Põluall on ikkagi veel niihästi akmeistid Venemaal kui arbujad Eestis. Nende teoseid ilmub harva ja enamasti minimaalsetes tiraazhides.
SÕPRUSÕHTU CONNECTICUTIS Laupäeval, 14. nov. algusega kell 6 õhtul Conn. "Vikerlased” ja "Põhjatütred” korraldavad, Andoveri algkooli ruumides, School St. ühise sõprusõhtu. Selle õhtuga “Vikerlased” tähistavad oma 30. ja “Põhjatütred” oma 15, tegevusaastat. Kavas noorte ettekanded, skautlike esemete näitus, uue skaudiüksuse vanema ametissekutsumine ja lühikesed sõnavõtud. Kõik skaudisõbrad lähedalt ja kaugel on teretulnud, Eriti oodatakse endisi skaute ja gaide, et koos kaasa elada aastapäeva sündmust.
Kuid positiivne kangelane nüüd siiski eesti kirjandusse Pek ka Lilja vaatleb j, a analüüs b oma teoses selle esinemist kolmes teoses milleks on Hans Lebrechti Valdis kooröis, Osvald Toominga Pruun katk ja Aadu Hinti Tuulise ranna esimene köide. Kõigis kolmes leiab ta nõuetava positiivse kangelase'
TORONTO “EHATARE” VALMIMAS Eesti Abistamiskomitee Kanadas poolt ehitatav seenioride puhkekodu “Ehatare” ehitamine areneb nii kiires tempos, et tõenäoline on ehituse lõpetamine 30. novembriks, nagu see oli ette nähtud. Praeguste kavade järele toimuks pidulik avamine 12. detsembril ja elanike sissekolimine uude hoonesse võib alata aastavahetusel. Praegu toimuvad hoones sisemised tööd, seinte katmine ja värvimine. “Ehatares” on 76 ühe ja 12 kahe inimese tuba, kokku 100 voodikohaga. Praegu on majas veel mõned vabad kohad. Kui neile pole eestlastest soovijaid, antakse need paratamatult teistele, tõenäoliselt soomlastele, kes on eestlaste “Ehatarest” huvitatud. Juhatajaks on kutsutud Olev Tralla, kes olnud ukrainlaste seenioride kodus sellel kohal. Täidetud on ka köögi ja koristajate personali ning õdede kohad, kelledest mõned on soomlased. Toitlustamisalal on esialgne kokkulepe olemas ühe ettevõttega, kes “Ehataret” varustab toitainetega. Toit valmistatakse aga oma köögis. Sisustuse ja mööbli osas on tellimised antud vastavaile tööstus-
kuks. • Huvitav oleks teada, kas nad tüübi. Mait Metsanurga Suvine pööülaltcodud salmikuid (ja veel tei- ; ripäev ei jõudnud sellisele tasemele sigi taolisi) on kuskil avaldanud, isegi pärast mitmekordset ümberKuid võibolla on need nüüd ajako- | töötamist, ümbertöötamist nõuti ka hasemaks muudetud. j A. Hintiit ja ta sooritaski selle kuu--s. j lekalt.
»••••©••••••©••©©©•••••»« Eesti uudiseid leiate täiuslikult ainult eesti lehest. •••©••••••••«©©©•••••©©ft
