Välis-Eesti : sõltumatu informatsiooni, kultuuriküsimuste ja majanduse ajaleht, 22 jaanuar 1950
Y
9
ERAPOOLETU informatsiooni, kuituurküsimuste ja majanduse NÄDALALEHT Välis-Eesti AJALEHT EESTLASTELE JA EESTI-ROOTSLASTELE blgiyäiehorsbant, VÄLIS-EESTI Stockholm 2 ilmub iga nädal PÜHAPÄEVAL 22 Jaan. 1950 Nr 4 (274) 70 ÖÖRI 7. AASTAKÄIK
EUROOPA PALE NÕUKOGUDE VENE on uuesti määranud surmanuhtluse kõrgeimaks karistuseks riigi reetmise eest. Teatavasti oli surmanuhtlus asendatud 25-aastase vanglakaristusega. Londonis arvatakse sellega viitavat uutele suurtele poliitilistele protsessidele nii Nõukogudes kui ka satelliitides. „Daily Telegraphi” järele leidnud Moskvas samal ajal Stalini sünnipäeva pühitsemisega aset tähtis salajane konverents kõikide kominformi maade esindajate osavõtul. Konverentsil otsustati m. s. halastamatult likvideerida komparteide juhid, kes osutavad »ülirahvuslikku” meelsust. Ukrainast ja Rumeeniast saabunud pagulaste jutustuste järele on sealsed vastupanuliikumised »uputatud oma verre”. Tugev Ukraina partisanide armee Karpato-Ukraina mägedes on mitme MVD-rügemendi poolt hävitatud peagu viimse meheni. TSHEHHOSLOVAKKIAS on avastatud sõjaväeline võimuhaaramise kavatsus, mis pidi toimuma 13. jaanuaril. Arvukaid _ vangistamisi on sooritatud sõjaministeeriumi kõrgemate ametnike hulgas. Omal ajal Inglismaal moodustatud Tshehhi korpuse ohvitserid Tshehhoslovakkias on peagu eranditult vangistatud. — Shveitsi ajakirjanikud keeldusid vastu võtmast Tshehhoslovak - kia saadiku kutset jutuajamisele saatkonnas, kuna »ajakirjanduse vabadus ja rippmnatus pole enam Tshehhoslovakkias tagatud”. LÄÄNE - SAKSAS on vangistatud rühm nõukogude agente, kelledel oli korda läinud salaia saabuda idatsoonist. Kommunistlik partei lääneliitlaste okunatsioonialadel on alustanud suurpuhastust oma ridades. »Trotskistid, titoistid ja Oder-Neisse piiri eitajad” heidetakse parteist välja. Nende arv ei olevåt väike. —■ Lääne-liitlased on asetanud juriidilise komisjoni _ uurima sõjaseisukorra kaotamise võimalusi Lääne - Saksamaal. INGLISMAA valimisi 23. veebruaril nimetatakse »kibedaimateks valimisteks Inglise ajaloos,,. Võistlus tuleb äge. _ Churchill juhib konservatiivide rinnet. Attlee tahab pärast valimisi loobuda polütilisest tegevusest. HI SPAANIAT ähvardab nälg. Vilja tagavarad on veebruaris lõpul ja vaid küre välismaine abi suudab päästa 28 milj. hispaanlast ähvardavast näljast, kuna uue saagini on veel pool aastat aega. Valitsus on pöördunud mitme maa poole ettepanekuga müüa Hispaaniale dollarite, pesetade või vahetuskauba vastu 0.5 milj. tonni vilja. Washingtonilt kuuldub, et Ühendriigid on tõsiselt võtnud kaalumisele oma poliitika Hispaania suhtes. ITAALIAS nõuavad kommunistid uusi valimisi. Maa on üldse jälle sattunud rahutusse poliitilisse olukorda. TAANI sadamatöölised on asunud kaaluma seisukohavõttu Atlandi pakti raamides Taanile saadetavate relvade suhtes. On oodata, et sadamatööliste ühing keelab oma lükmetele lossida relvasaadetisi Taanil saabuvatelt laevadelt SOOME valijameeste valimise tu-j lemused tagavad Paasikivile enamuse. Kekkoneni lüüasaamist kirjutatakse osaliselt külma ilma arvele, kuna tema poolehoidjad, väikemaapidajad, ei tahtnud 27—30 pügalalise pakase juures rakendada õrna hobuseid pikkadeks matkadeks valinüskohtadesse. Valijamehed vahvad presidendi veebruari keskel. Venelased jatkavad oma rünnakuid Soome vastu. ,
Kodumaa ägab ränga surve all Kevadisele suurkiiüditamisele järgnes snndkolhoseerimine. — Knresaare elanikest pooled venelased. — Metsavend Elmar Ilp Saaremaa punaste hirmuks.
»Kodumaa ägab praegu ränga surve all”, nii iseloomustab Eesti praegust olukorda üks hiljuti kodumaalt põgenenud kolmest saarlasest „Väüs-Eestile” antud jutuajamises, keda meie kaastööline külastas ta praeguses asukohas Rootsis. . Inimesed on alatises hirmus iga eeloleva öö ja homse päeva eest, sest keegi pole kindel, millisel tunnil teda võib haarata NKVD käsi. Ollakse väga ettevaatlikud oma mõtete avaldamises, kuna ükski ei tea, kes teda võib jälitada.
Suur küüditamine 25. märtsil haara^ ka Saaremaad ja tabas kõiki kihte. Saaremaalt küüditatud inimesed veeti autodega Jaagorahu sadamasse ja aeti seal kaubalaevade lastiruumidesse (nagu see toimus ka 14. juunil 1941). Just enne küüditamist olid need laevad toonud. Jaagorahu jäävabasse sadamasse kunstväetist, et sel vüsil varjata laevade saabumise tõelist eesmärki. See küüditamine toimus peamiselt põhjusel, et talupidajad keeldusid vabatahtlikult kolhoosidesse astumast. Kuid peale küüditamisi viidi kolhoseerimine siiski läbi ja nüüd on peagu kogu Saaremaa kolhoosides, väljaarvatud üksikud eraldi asuvad majapidamised. Varese surma järele levis üle kogu Eesti kindel kuuldus, et Varese surm oH vägivaldne. Varese naisele maksti peale mehe surma määratusuurt pensioni, kuid juba mõni kuu hiljem suri ka tema ja maeti soojade järelehüüetega. Ka sel korral ei usutud loomulikku surma. Saaremaa on mandrielanikele ligipääsmatu, väljaarvatud tähtsamad punased tegelased. Saarlased aga võivad Kindral W. ANDERS i memuaarteos
ARMEE PAGULUSES Autori eri eessõnaga eestlastele, 227 Ihk. piltide, kaartide ja skeemidega. Hind kr. 12:—. Y, Eesti tellijaile kr. 8:—. SEE TEOS ON VÄÄRT. ET TA LEIDUKS IGA E ES TL ASE LUGEMISLAUALI VÄLIS-EESTL Box 2171, Stockholm 2.
vabamalt mandrile sõita. Selleks on nende passidele löödud tempel nr. 1 , mis sõitu mandrile võimaldab. Kuresaare praegustest elanikest on peagu pooled venelased. Turul võib hommikuti kuulda rohkem vene kui eesti keelt. Turgu peetakse iga päev ja vaatamata kolhoosidele on näha siiski toiduaineid. Tähtsamate võimumeeste vahetus Saaremaal nii tsiviilasutustes kui ka miilitsas on” olnud sagedane. Bolshevike sissetulekul 1944. a. kuni 1947. a. oli Saaremaa täitevkomitee esimeheks Kippar, kes siirdus uuele kohale Tallinna. Siis asus ta asemele Vassib Riis, kes oli bolshevike esimese okupatsiooni ajal Saaremaal NKVD ülemaks. Enne 1947. a. täitevkomitee esimehe kohale määramist oli Riis ühel vähetähtsal kohal ja isegi teatud määral põlu all põhjusel, et ta, olles sakslaste ajal põranda all, ei olevat küllaldaselt tegutsenud. Rnsil õnnestunud end siiski puhtaks pesta ja armu leida. Praegu on täitevkomitee esimeheks üks vene nimega mees. Samuti on vahetatud KureSaares ka linna täitevkomitee esimehi. Viimane neist, nime ma ei mäleta, tapeti 1949. a. suvel. Ta oli kõrtsis koos teistega pummeldanud ja tülli läinud. Järgmisel hommikul leiti ta kodust oma puukuurist pooduna. Linnas levis kuuldus, et ta on eelmise õhtuse jooma-kaaslaste-vastaste poolt »üles riputatud”. Kauaaegne Saaremaa tuletõrje brigaadipealik Oskar Väärt, üle 50 a. vana, oli omal kohal kuni 1949. a. suveni. Siis arreteeriti ta ja viidi Tallinna, kuna ta omaaegsed patustamised bolshevismi vastu olevat nüüd päevavalgele tulnud. Sama saatuse osaliseks kui Väärtki, langes 25. märtsil 1949. a. bolshevike esimese okupatsiooni-aegne juhtiv tegelane Albert Seppel koos perega. Vabariigi ajal oh Seppel Saaremaal Leisi algkooli juhataja, ta naine õpetajaks samas koolis. Bolshevike esimese okupatsiooni ajal määrati Seppel Tallinna Riikliku Kirjastuse direktoriks. Sakslaste ajal istus ta korduvalt vanglas ja vabanedes põgenes Rootsi, kust tagasi siirdus bolshevike N. LIIDU SUURMANÖÖVRID BALTI R IIKID ES. Saksa ajaleht „Der Abend” teatab, et märtsi algul toimuvad Balti riikides N. Liidu sõjalised manöövrid, mis kujunevad kõige suuremaiks peale sõja lõppu. Manöövritest võtavad osa 200.000 punaarmee sõdurit, samuti idabloki sõjalised üksused ja IdaSaksamaa rahvapolitsei jõud. Tõenäoliselt manöövrite kestel proovitakse uusi relvi. Nende manöövrite korraldamine Balti riikides tõendab veel kord, millise sõjalise tähtsuse N. liit omistab sellele piirkonnale.
uuesti Eestisse tulles. Seppel oh kuni 1949. a. märtsini Leisi kooperatiivi juhatajaks. Süs läinud ta tülli Leisi valla täitevkomitee tegelastega ja sellele järgnes tema ja ta pere arreteerimine ja äraviimine. Kuresaares ilmub jälle ajaleht »Saarte Hääl”, nagu ihnus see ka bolshevike esimese okupatsiooni ajal. Toimetajaks on praegu keegi Krull. Trükikoda, mis oh eestiaegse ajalehe »Meie Maa” oma ja ainuke Saaremaal, on terve. Kuresaare suurematest hoonetest on terved mõlemad haiglad, uus algkool, raekoda, maavalitsuse hoone, tööstuskool ja postkontor. Uues maahaiglas on ülemarstiks dr. Bogdanov, kes oli Kuresaares arstiks juba sakslaste ajal. Rahvuselt on ta venelane, valdab raskelt eesti keelt. Teised arstid on kõik uued. Gümnaasiumi hoone on varemetes ja kõik koolid on koondatud linna algkooli moodsasse hoonesse. Endistest õpetajatest on kohal ja tegutsevad ainult muusikaõpetaja helikunstnik Joosep Aavik. Varemetes on ka naiskutsekooli ja rinnalastekodu hooned. Nende asemele on rajatud rohelised väljakud. Rusude koristamine toimus õpilaste ja elanike poolt õhtuti ja pühapäeviti. Sakslaste poolt purustatud elektrijaam, poütseihoone ja Saksa Gümnaasiumi hooned on saksa sõjavangide poolt taastatud. Politseihoones asub nüüd piirivalve staap, kuna miilitsaasutused asuvad Lossi tän. 5, end. Bergmanni majas. Terve on ka Kuresaare loss. Samuti asub seal endiselt muuseum. Kõrvaldatud on muuseumist aga see verine tääkidega läbitorgitud diivan, mille peal jbolshevikud 1941. a. septembris oma ohvreid enne surmamist piinasid. Lossi hoovis asuvates hoonetes, kus sakslaste ajal olid piirkonnakomissar ja tööamet, on nüüd sõjakomissariaat. Lossis asuva muuseumi juhatajaks on endine Leisi preester Linna, kes 1941. a. venelaste poolt mobiliseeriti ja Venest tagasi tuli. Vaimulikuna ta enam ei tegutse. Kirikud on terved, kuid õpetajaid. Ev. Luteriusu kirikus peab aeg-ajalt jumalateenistusi Kihelkonna õpetaja Kalda. Terve on ka teatrimaja. Seal on kõik uued näitlejad, (Järg Ihk. 8)
Soome vastus valmis Soome vastus venelaste nõudmisele 56 »raske sõjaroimari” väljaandmiseks on nüüd valmis ja erikulleriga teel Moskvasse. Nagn vastusest selgub, on nimekirjas rida isikuid, kes venelaste nõudel juba varem välja antud. Peale selle on üks isik kahekordselt nimekirjas erinevate nimede all. Soome keeldub välja andmast neid, kes on soome kodanikud, kuna see on põhiseaduse vastane. Teatavasti esines väijanõutavate nimistus ka kaks eestlast — V. A. Saarsen ja A. M. Kristjan. Kuidas ja mis alusel need isikud sinna sattusid, on täiesti selguseta ja seni on nii soome kui ka rootsi lehtedes nende mineviku üle ilmunud ainult väijamoeldusi. Tegelikult ei ole neil isikuil loomulikult mingit muud »sojasüüd”, kui et nad on võidelnud bolshevike vastu oma maa vabastamiseks.
